jõulu(š/s)okk

jõulu(š/s)okk

Ma olen selle postitusega täpselt kaks kuud hiljaks jäänud, sest täpselt nii mitu aega tagasi suutsin poodidest tuvastada jõulud – igaaastane jõulušokk, sest iga aastaga survestatakse mind järjest varem päkapikukujukesed kapist välja võtma ja kolmnurksed klassikud akna peale riita särama panema, õnneks on mind lihtne survestada, niiet verivorstide sortimendi suurendamisest täiesti piisab.
Nüüd asja juurde. Mitte midagi kahemõttelist – nimega jõulusokid ainult headele lastele – nüüd e-poest saab (LINK). Eelmise aasta novembris pöördus minu poole palju murest vaevatud lapsevanemaid, toona ei saanud ma paraku neid kohe kiirelt aidata. Nüüd olen aasta kõvasti tööd teinud ja probleemidele lahendust püüdnud leida. Konsluteerisin mitmete valdkonna inimestega ning saan rõõmuga teatada, et lahendus – lapsevanemate kõige pakilisemale murele – on saabunud: laste nimega jõulusokid. Ja seegi ei ole veel kõik, lisaks nimele on nüüd tootevalikus ka üks ebamustvalge soki alleel.
Nimi fabritseeritakse sokile masintikandi meetodil. Mustvalgele lahendusele mustvalge nimi ja punasele punane nimi. Sussi ava on umbes 12-13 cm lai ja kandevõimet üsna mitme šokolaadi jagu. Sussi saab kapi või akna külge riputada väikese aasa abil. Sokki on testitud juba mitmetes eripiirkondades ning selgus, et kõikide heade laste sokid täidetakse igaks hommikus lausa 100% ulatuses. USA teadlaste läbiviidud uuringud tõestavad, et mida rohkem susse akna peale panna, seda suurem on tõenäosus saada rohkem kommi. Suuremas koguses sokke saab tellida minu epoest (LINK). Valikus on ka eelmise aasta initsiaaliga mudelid ja saab ka ilma nimeta varianti. Sokid sobivad kasutamiseks ainult headele lastele.

Fotod ja tekst Anna Lutter

#3

#3

Huh, #3 on saabumas. Olen seda üpris kaua sajalas hoidnud, sest mulle ei meeldi rääkida millestki, mida veel tehtud ei ole. Aga ma ei saa elevust enam enda sees hoida ja otsustasin asjasse pisut selgust tuua. Paljud teist on siin ja Instagramis (LINK) huvi tundnud nime, tähtaja ja muu vastu. Püüan enim küsitud küsimustele alljärgnevalt vastata.

1. Mis nimeks saab?
Kindel nimi on tegelkult juba täiesti olemas, aga praegu veel ei raatsi seda siia välja kirjutada. Ma võin vihjeks öelda, et sellel esineb tugevaid ja tuntavaid sarnasusi eelmiste nimedega.
2. Millal tähtaeg on?
Prognoositav saabumise aeg on juba novembri lõpus! Paar nädalat veel minna!
3. Kuidas möödus ootamisaeg?
Kiirelt, ülikiirelt. Nagu mulle kombeks, siis alguses nagu ei saanud üldse vedema ja siis alates augustist kogesin seda kõike topelt intensiivselt läbi – eelnevate kuude eest ka. Muidugi ei tundnud ma ennast mõni päev hästi ja jaks – ja mis seal salata – ka motivatsioon, olid otsas, aga üldiselt nautisin kogu protsessi ja aega väga.
4. Kas planeeritud?
Mõte kolmandast sündis natuke vähem kui aasta tagasi, kirjutasin sellest lähemalt ka siin (LINK). Tegelikult juba teist tehes oli teada, et kolmas võiks kohe kiirelt järgi tulla ja ürpis selle teise sarnane. Seega olen planeerinud ja selle nimel tegutsenud juba umbes aasta, kuid intensiivseks  läks asi augusti- ja septembrikuus.
5. Kas kavatsed korraldada ka katsikupeo?
Tegelikult mul on küll mõttes üks väike esmakohtumisüritus, mis loodetavasti juba samuti novembri lõpus aset leiab, niiet need, kes eelmistel kordadel mingitel põhjustel esmakohtumisele tulla ei ole saanud, siis nüüd avaneb selleks uus võimalus!


Daamid ja härra, minu KOLMAS raamat – “Loo ise. Kodu heaks” on kohe-kohe poodides! Ma ausalt ei oskagi seda kuidagi sõnadesse panna kui priviligeeritult ma ennast tunnen, et 3 (kolm!) korda olen saanud seda protsessi läbi kogeda ja teha seda, mis mulle tõeliselt meeldib. Ma mäletan hästi, kuidas ma kunagi oma ema käsitööraamatuid vaadates unistasin, et see oleks kõige ägedam asi maailmas kui minu nimi autorina ka mõne sellise kaanel ilutseks. Nüüd olen jõudnud oma unistusest veel kõrgemale, sest raamatu sisu ja kujundus on tänu toimetaja Varje Talivee ja kujundaja Siiri Timmermani asjatundliku töö tulemusena tulnud nii äge, millist ma oma ema raamatute seas näha ei saanud.

Rääkisin põgusalt eelmisel nädalal oma uuest raamtust ka Raaido2 uudiste magasiinis Agenda, järgi saab kuulata ka (LINK).

Niisiis, kolmas!

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

SaveSaveSaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

sellist kräppi müüsingi?

sellist kräppi müüsingi?

Eh, hakkasin siis mina eile oma e-poodi värskete fotode ja mõndade uute kikilipsu ja peapaelte mudelitega uuendama – eesolevale isadepäevale mõeldes. Mingis meeltesegaduses vaatasin korra kõvakettal olevate eelmise ja üle-üle eelmise isadepäeva kaustasid … ja ma olin täiesti pahviks löödud. Kuidas ma midagi nii koledat, nii ebakvaliteetset, viltust ja jubetad müüa julgesin? Ja veel enam, kuidas keegi seda, vabandage väga, kräppi ostis?! Tahaks teki üle pea tõmmata, kodulehe kokku jooksustada ja edasise elu totaalses ükinduses oma piinlikusega elada. See viimane oli muidugi rohkem selline forsseeritud emotsioon.

Gerda (LINK) küsis mult üks päev, et kust ma selle enesekindluse võtan? Ma ei saanud aru, et mis ta nüüd räägib, ma olen ennast alati tagasihoidlikuks ja araks pidanud – ma olengi tagasihoidlik ja arg – koolinäidendis mängisin 7 pöialpoisi etenduses Häbelikku (elu määrav roll?). Pigem ma mõtlen, et mul on nii tugev eneseusk, et kui ma mingil iks hetkel mingi igrek ideega välja tulen, siis ma panen sinna sisse kogu – lähen klišee peale välja – südame ja see kõik tundub mulle selles hetkes, siin ja praegu, nii hea. Ma mäletan väga hästi oma mõtteid kaks-kolm aastat tagasi nende lipsude kohta ja need ei olnud: “Ah, ei ole suuremad asjad, aga panen ikka üles.” Ei-ei. Ma olin nende üle siis täpselt sama uhke kui ma täna selle aasta piltide ja mudelite üle. Ma usun nendesse ja endasse! Nagu ikka, alustan sellest kui piinlik ma olen ja jõuan eneseimetluseni välja, elu.

Elu on ka see, et nii väga kui ma ka ei tahaks, siis “Minu isa on minu suur eeskuju” ja mina olen oma laste suur eeskuju. See on vahel isegi hirmutav kui palju lapsed oma vanematele sarnanevad ja kui palju Päären ja Pelle meie käitumist, emotsioneerimist ja olemist jäljendavad – motiveerib parem inimene olema küll! Sellest mõttest kantuna sündisid ka järgmised pildid.

Kui tunned, et Sinu laste isa või enda isa või vanaisa on suur eeskuju, siis kinkealusele pakendatud kiklipsu- ja peapaelakomplekte saab minu e-poest (LINK).

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

 

üks ootamatu sisustuspood

üks ootamatu sisustuspood

Kaks enim küsitud küsimust: kus sa saad oma ideede jaoks inspirtasiooni? (also kõige veidram ja mittemidagi ütlevam küsimus) ja teine: millistes sisustuspoodides sa käid? Kui inspiratsioonikorje küsimust ma isegi ei oska lahata, siis sisustuspoodidest võin ma küll vabalt kirjutada. Täna spetsialiseeruks sellisele sisustuskaubamajale nagu Prisma peremarket (LINK).Juba viis aastat tagasi kui Algoga ennast Prisma ratsutamisosakonnast leidsime, tekitas see pood minus suurt erutust. Ma ei ole kindel, kas hobusõiduks vajalikud instrumendid endiselt eraldi osakonnas müügil on, küll aga on viimasel aastal Prismadest võimalik leida väääga palju ägedaid – ja mitte ülehinnatud – sisustustoodeteid. Ja neil on epood ka! Näitangi nüüd mõnda akuutsemat ostu lähemalt.

Karbid! Millist naist need ei kõnetaks. Tugevast materjalist, kergelt puhastatavad, mahukad ja näevad väga head välja. Kahes erisuuruses ja mõlema hinnaks oli 7.95 eurot (LINK). Ma ei ole nendele veel head kohta leidnud, ilmselt uude kontorisse nad kunagi paigutan.


Kui minu eelmine elutoa kardin (LINK) oli ostetud juba mitu aasta tagasi ühelt reisilt –  ja oli tegelikult vannikardin, oih. Siis seekord otsustasin Prismast kardina tarbeks osta laudlina, hind 34.95 eurot. Kardin on ainult seina ees ja me ei liiguta seda, niiet pahempool ei paista ja kui ära peaks tüütama, siis on mul üks äge laudlina juures.


Laua all olevad ruudulised korvid on ka Prismast, need tõi mulle Gerda (tsau! LINK), hind vist on midagi 12 euro kanti (Gerda?), samasugususeid on saada ka Aatriumis (analoogsed, LINK) ja Koduextras.

Aga, et see asi siin liiga Prisma promona ei tunduks, siis näitan veel kolme ostu Tigerist (LINK). Mustade otsadega plastikust tulukesed (töötavad patarei pealt), hind 8 eurot ja mulle väga meeldivad. Ja nahamoodi näivast materjalist kott/korv, hind 4 eurot. Ja keraamiline käsi, mille hinnaks oli minu meelest ka 4 eurot.


Ja siis on väga lahedat ja teistsugust sisustusvalikut Bauhausis (LINK). Seal on ka näiteks hoopis teistsuguseid valgusteid, valamukappe ja vaipu ja peegleid ja ühesõnaga, soovitan minna sinna jalutama! Hea tervislik. Ise ostsin sealt sellise väikese kaanega topsi, mille hinnaks oli 2.50 eurot. Kas kellelgi on ka mõni salajane ja ootamatu koht, kust ta sisustusdetaile koju on harjunud tassima?

Fotod ja tekst Anna Lutter

kuidas Algo põlvelappe paigaldab #elu

kuidas Algo põlvelappe paigaldab #elu

Elu lastega ei ole lihtne. Eriti selgelt avaldub sellise eluvormi raskus siis kui su naine õmbleb keskmisest inimesest rohkem ja on seega oma töövälisel ajal kategooriliselt keeldunud parandamast nii enda, mehe, laste kui ka teiste lähisugulaste sokke ja katkiseid püksipõlvi. Niisiis on Algo (tsau, Algo!) sõrmedele langenud kohustus õmmelda enda pluusidele ette nööpe ja parandada laste pükstepõlvi. Ja kui te nüüd arvate, et kui palju neid nööpe ja püksipõlvi siis ikka ühes aastas parandada tuleb, siis – vähemalt poistega peres – ikka tuleb küll.


Algo tööd lihtsustavad Breden Kidsi (LINK) põlvelapid, mille kinnitamine on tõesti imelihtne. Põlvelappe on mitmes erivärvis (LINK), hind 7.90 eurot. Paigaldamine algab sellest, et kõige pealt tuleb püksid aukluks kanda, Päären ja Pelle on päris vilunud kulutajad juba, siis valida sobivad lapid, seadistada triikraud maksimaalse kuumuse peale, eemaldada lappide küljest paber ja need siis – ilma auruta – kinni triikida. Et lapid kauem kestakasid võib need veel äärtest ka läbi traageldada, sobivat värvi niit on selleks pakiks olemas.



Ja nüüd siis kõige parem uudis, minu Instagrami (LINK) giveaway – 70 euro väärtuses tooteid Breden Kidsilt, omal valikul – võitis … tarantarantaraa @khrissu, ma võtan Sinuga ühendust! Fortuunaks oli täna minu ema (tsau, emps!). Jehuu!

Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh, Breden Kids (LINK).