alternatiivseid ideid jõulukarrale ja põlevate silmadega päkapikkudele

alternatiivseid ideid jõulukarrale ja põlevate silmadega päkapikkudele

Jõulukaunistused pandi meie kodus see aasta üles juba augustis – siis kui ma oma kolmanda raamatu (LINK) projekte pildistasin. Need tundusid suvel kuidagi nii veidralt ägedad, et nii nad üles jäidki ja nüüd tunduvad nad lihtsalt täitsa õiges kohas ja ajas. Mulle ei meeldi päkapikukujukesed ja kuusekarrad – pigem tekitavad jõulu(hullus)tunnet meie kodus küünlalaternad ja neis põlevad küünlad, erinevad (kuivanud, kunst ja elus) taimed ning minimalistlikest materjalidest ise tehtud väikseid vanikuid ja kaunistused. Jagan järgnevalt mõnda jõulusetti, mida enda kodus erinevatel aegadel ja otstarvetel üles olen seadnud. Kui teil tekib küsimusi mõne detaili kohta, mida piltidel näete ja viidatud ei ole, siis jätke need kommentaaridesse ja ma püüan kiirelt reageerida, je!

Viimase aja trend on sellise väikese kuusekese kasutamine ja mitte ainult kuuse vaid kuuse koos juurega ehk siis metsast kuusekest otsides tasuks valida mõni koht, kus kasvab tihedalt väikesi isendeid koos ja seda ruutmeetrit natuke harvedada, sest nad ei saaks nagunii kõik koos ruutmeetri suurusel alal suureks kasvada. Kuusk peab vees päris kaua ka vastu ja on minu meelest üliarmas. Ja lisaks sellele, et meile meeldib, meeldib selline kasutusviis ka kassile, kes sealt kuuse vaasist vett käib joomas… eks lemmikloomad lähevad ikka peremehe nägu. Konkreetne läbipaistev vaas on pärit Ikeast, kuivainepurk on vist algses versioonis.

Päris kuuske ei ole meil kodus päriselt kasutuses olnud juba pikka aega, sest nii kass kui lapsed tunnevad selle vastu liigset huvi. Ülemisel pildil on alternatiiv kuusejalale, sees on tsemendiga täidetud plastikämber, mis hoiab kuuse kenasti püsti ja ümbertõmmatud Selveri paberkott (pahempidi keeratuna) on efektne ja keskkonnasõbralik. Valmistamise juhendi leiab eelmise aasta Kodu&Aed detsembri ajakirjast (LINK).

Kes siia blogisse rohkem kui korra on sattunud, siis teab, et üks kõik, mis, aga ma teen kõik asjad must-valgeks. Nii ka jõulusussid ja kalendri. Piltidel pole ei küünlaid ega kuuseoksi, aga samas – vähemalt mulle küll – mõjuvad need mustrid ja tekstuurid ka väga jõuluselt. Lõngast tutid! Taimed on Ikea kunstlillede osakonnast, mis võimaldab need vahepeal kasti ära panna ja siis jälle välja võtta – vaheldust peab olema!

Tingimata ei pea metsast ära tooma tervet (väikest või suurt) kuuske, sobivad näiteks ka raielankidel maha jäänud kuuse oksad, mida saab lihtsalt panna vee sisse nagu ülemisel pildid. Selline lahendus sobib näiteks jõululaua kaunistamiseks. Okstest saab teha ka pärgasid ja alternatiivina suurtele pärgadele võiks see aasta teha aknale või seinale või kingipakile selliseid pisikesi pärgasid. Minipärgade juhend on leitav minu uues raamatus “Loo ise kodu heaks” (LINK).

Ja kui Sa elad linnas ja sõnad raielank ja kuuskede harvendamine ei ole igapäevases tarbimises, siis kuuskedele leidub alternatiive. Ma ostsin sellised kaks tükki, hinnaga 1.99 ühest rohelise logoga poest, mille hiljutine reklaamikampaania ei luba mul seda nime siia kirja panna ja linkida. #jälleraamat.

Lisaks nulgude (vabandan juba ette kõigi taimeteadlike lugejate ees kui see ei ole õige kodeerimine eelnevalt nähtud rohelistele, parandage mind!) võib kuuse asemel kasutada ka ägedat papist kuuske. Papist kuuske (LINK) võib vabalt koos lastega ise värvida ning ehted külge riputada, aga see on ka tõeliselt mõnus alternatiiv minimalismi ja kuuseokka vaba kodu armastavale inimesele. Papist kuuse saab kaheks tükiks lahti monteerida ja siis diivani taha suveks ära panna ja järgmisel jõulul jälle välja otsida. Eriti tore on see, et kuused on Eestis kasvama pandud – kuuski müüb ja loob selline ettevõte nagu BAUBAU, neil on ka päris palju stiilset ja teistmoodi mööblit – papist (LINK). Muuhulgas ka narisid, ma ise ootan nende lemmikloomade sarja!

BAUBAU andis mulle kuuse (üleval piltidel), mille ma saan ühele teist ära anda, aga et asi liiga lihtne ei oleks, siis ma ootan fotosid teie (isetehtud või ise poest leitud) jõulunurkadest või detailidest. Pildid postitage Facebooki postituse kommentaaridesse (LINK). Ootan pilte nädal aega – kuni 15.12. Superelevil, näidake oma ägedaid ideid ja kodusid!

Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh BAUBAU (LINK)

 

SaveSave

mina usun Eda-Ines Ettit

mina usun Eda-Ines Ettit

Ma usun Andrus Veerpalu, aga peale tema usun ma ka Eda-Ines Ettit. Kõik, mis sa teed, teed kõik endale. Ma olen täiesti kindel, et karma on olemas ja kõik minu mõtted ja teod tulevad minuni tagasi. Nüüd olen ma aga väga ootaval positsioonil, sest see ülimõnus atmosfäär ja seltskond, mis mu kolmanda raamatu “Loo ise kodu heaks” (LINK) esitlusel viibis, tundub mulle nagu purjuspaega karmalt võetud SMS-laen – ma ei ole seda millegagi ära teeninud! Aga see juhtus ja ma väga loodan, et suudan oma laenu koos hiiglaslike intressimääradega kiirelt ja ausalt ja mitmekordselt tagasi anda.

 

Kolmanda raamatu “Loo ise kodu heaks” esitlus toimus Tallinna kõige ägedamas sisustuspoes – HOMEART (LINK). Tervitused Homearti loomingulisele perenaisele Kairitile – väljapanekud olid I-M-E-L-I-S-E-D, kaubavalik eriline ja stiilipuhas. Väga paljud detailid, mida võib leida minu raamatute fotodelt on leitavad ka Homearti kauplusest. Samuti on seal suur valik toormaterjali meisterdamiseks – alates kõrtest, pakkepaberitest ja lõpetades nende ägedate kääridega, mida mu fotodelt ikka ja jälle näha saab! Mõned järgnevalt vaadeldavad detailid püüdis poest raamatu esitlusõhtul kinni ka mu ihufotograaf Kristina Kaiva (LINK). Kristina on see tüüp, kes teeb kontoritöö ja kahe ägeda kuti kõrvalt selliseid fotosid, et ta võiks täiega oma kontoritöö ära unustada -arvete blanketid paberihundis ribadeks lasta – ja teha seda, mis talle päriselt väljakutseid pakub – niiet kõik, kes kes te mõtlete, et pole ammu perepilte teinud, siis minge Kristina juurde (LINK). Aitäh, Kristina! Pildid tulid ülimõnusad!

Lisaks mõnusatele piltidele saan ma tänu Varjale Sinu Kinost (LINK) pakkuda ka eriti hästi ürituse meeleolu ja õhustikku edasi andvat videomälestust. Aitäh-aitäh-aitäh, Varja, imeline töö! Natuke piinlik on ennast vaadata, aga samas pisut punastades ja tõele au andes, siis ikka natuke valusalt mõnus ka. Video on ka meeleolukalt helindatud!

 

Enne raamatu esitlust saite Instagramis (LINK) ja Facebookis (LINK) nomineerida ühe oma sõpradest, kes isetegemisraamatu üle palju rõõmu tunneks. Loosisime raamatu omanikud esitlusel välja, kuna võitjaid ega nomineerijaid kohapeal ei olnud, siis kirjutan nad siia üles. Facebooki kaudu saab raamatu endale Kaire Koidu, keda nomineeris Inga Tennokese ning Instagrami kaudu @katriinmats, keda nomineeris @helenanapsep. Palun võtke minuga ühendust, et koos pühendusega raamat kätte saada!

Tahan nüüd veel ära tervitada kõik need, kellega koos ma seda raamatut kirjutasin, pildistasin, joonistasin, joonestasin, kujundasin ja tegin. Algo – aitäh – sinuta ei oleks saanud see sündida, oled mulle päris kallis! Aitäh, Varje, Sinu pühendumine, viisakus ning põhjalikkus on midagi, millest mul on palju õppida. Aitäh kujundajale Siirile, joonestaja Agole ja keeletoimetaja Lyylile. Aitäh Piretile ja Signele põneva väljakutse ja usalduse eest! Olen raamatu tagakaane siseküljele ka mõned oma lemmikud välja toonud – aitäh, Maria, emps, is, Gerda, Riin, Laura, Kadri, ämm, Pelle ja Päären!

Fotod Kristina Kaiva (LINK).
Video Varja, Sinu Kinost (LINK)
Koht Homeart (LINK)
Tekst Anna Lutter

 

SaveSave

küll me oleme ikka tublid!

küll me oleme ikka tublid!

Ei ole saladus, et mul on ämmaga (tsau, Algo ema!) vedanud. Ta käib kaks korda kuus – kaks kuni kolm päeva järjest – meie järeltulijaid hoidmas. Samal ajal kui meie tööl oleme, tehakse laste kõrvalt valmis ka õhtusöök ja kui me saabume, siis ei tule meil tegeleda laiali tõmmatud mänguasjade organiseerimisega vaid hoopis kaetud laua taha istumise, söömise, puhkamisega ja siis soovitab ta meil õhtuks välja minna #elu ja kes siis ämma soovitustele ikka vastu julgeb seista, kui tuleb minna, tuleb minna. Ühel sellisel nädalavahetusel – olgu siinkohal mainitud, et Algo ema elab Suure Munamäe kõrval ja siia saabumine võtab keskelt läbi aega terve ühe tööpäeva – kui ämm jälle külas oli ja ennast minekule hakkas sättima, siis mainisin, et plaanime Gerdaga (LINK) järgmisel nädalavahetusel Ikeasse minna ja oleks väga tore kui ta laupäeval terve päev siin saaks olla, et Algol vähe lõbusam oleks. Ja ämm mulle siis vastu: “Oi, kui tublid te olete!” Jah, vähemalt keegi mõistab meid. Ikeas käimine ei ole mingi nalja asi – see on väsitav ja ennastohverdav tegevus. Lisaks füüsilisele koormusele tuleb tegeleda ka vaimse pingega – peas tiksuv õud, et enne kuut kuud siia imselt tagasi ei lasta, paneb proovile ka kõige tugevamad meist.

Järgnevalt lahkan seda kõike, mis mul ära tuua õnnestus. Etteruttavalt ütlen, et vaja ei olnud mul seekord midagi peale tulevase arvutilaua (rohkem nagu riiuli) plaatide – need said ka ära toodud, kuid lisaks nendele plaatidele sattus mu kaubaalusele veel 3 riiulilaadset toodet. Nendest mööblitükkidest kirjutan ma mõnes muus peatükis. Täna teistest vajalikest asjadest, siinkohal pean mõistlikuks lugejat hoiatada, võib juhtuda, et peale järgnevate piltide vaatamist tunned ka ise sõnuseletamatut vajadust nende objektide järele, mida tegelikult üldse vaja ei ole, siinpool kirjutaja antud episoodis vastutust ei võta, seega edasine lugemine ja vaatamine ainult omal vastutusel.

Need hallid tekstiilid ja purgid on kõik Ikea talv 2017 kollektsioonist. Mõnusalt hallid ja ilma suurema jõulumehe pildita – seega sobivad kasutamiseks ka talve välisel perioodil. Köögirätikud (LINK, hind 4,99 komplektis 2 tk), salvrätikud (LINK, hind 1,99) ja siis suur laudlina (LINK, hind 16,99), mida juba traditsiooniliselt kardinana mõtlen kasutama hakata. Kolm komplektis olevat purki (LINK, hind 5,99, komplektis 3 tk), sobivad nii kööki, elutuppa kui ka kontorisse. Ülinunnud keraamlised suhkrutoos ja koorekann koos korgist aluse ja kaanega (LINK, hind 7,99, komplektis suhkrutoos ja koorekann). Ja see roheline kann (LINK, hind 4,99 eurot) on tegelikult plastikust termos, fotol paistab isegi rohkem plastik kui päris elus, igaljuhul väga ilus kuju on tal ja ROHELINE, minu kodus, something new.

Lisaks ostsin mõned asjad ka oma õmblustuppa. Valge magnettahvli (LINK, 5) (mida pildil ei ole), magnetid (LINK, hind 1,99). Siis ammu oodatud riiulile kandurid (LINK, hind 3/tk) ja hall matt lamp (LINK, hind 9,99) – selle võibolla võtan kasutusele hoopis uues arvutinurgas… otsused-otsused.

Lastele tuleb ka välismaareisilt midagi tuua. Vesivärvid (mida keegi juba enne pildi tegemist proovida jõudis – töötasid) (LINK, hind 6,99), vildikad-templid (LINK, hind 3,99), ilusad pintslid (suht kindel, et ma ei raatsi neid Päärenile anda, oih) (LINK, hind 3,99). Lisaks valged karbikesed (LINK, hind 6,99/ 3 tk komplektis) Pääreni juba kodus olevate kunstitarvete organiseerimiseks (see on on haigus). See must asi, st need kolm musta asja on pliiatsitops/ kleeplindihoidja ja kirjaklambris saab ka sisse panna – uude arvutinurka (LINK, hind 9,99). Ja muidugi putukatega plaastrid (LINK, 0,99).

Loomulikult küünlad, sest kes ei sõidaks Soome, et tuua koju teeküünlaid.. arutlesime selle fenomeni üle Gerdaga, et mis lööb inimese ajusse, et ta hakkab Soomest koju tassima teeküünlaid, mida saab Kiisa poest ka. Lahenduseni me ei jõudnud, polnud aega, tuli küünlaid korvi tassida (LINK, 1,99/ 100 tk). Plastikust mustad riidepuud (LINK, 1,99/ 10 tk). Lamp (LINK, hind 29,95), mis mulle täitsa lambist väga meeldima hakkas. Ma ei ole kohta veel talle välja mõelnud, äkki uude arvutinurka või hoopis elutuppa, sest neli valgusallikat väikeses korteri elutoas ongi vähe). Ilus kandekott, sees väike tasku ja puha (hind 0,50).

Ülinunnud küünlaalused (LINK, hind 5,99 / 3 tk), mis sobivad nii pikkadele kui ka teeküünaldele. Hall fliispleed (LINK, hind 4,99) ja hall täitsa hästi kuivatav rätik (LINK, hind 4,99). Talv 2017 sarjast voodipesu (LINK, hind 7,99), mida kavatsen õmblemiseks kasutada ja siis loomulikult meie elukeskkonda jätkusuutlik taimelaadne toode (LINK, hind 4,99).

Klassikaline hunnik kaste, mis võimaldavad mu uue arvutinurga kaunilt ära organiseerida ja siis suur kaos, mis peale Ikeast tulekut kodus valitseb, sest kõik asjad tahaks uuesti ja paremini ära sättida. Hallid karbid (LINK, hind 17,99 / 3 tk komplektis), ja siis veel terve hunnik teise karpe, kaste ja topsikuid (LINK). Ja lõpetuseks siis väike ülevaade sellest, kuidas kõik Ikeas käigust rõõmu saavad tunda.

Fotod ja tekst Anna Lutter

*Ikeas käiku sponsoreeris Gerda Rouhijainen (LINK), haha, tänks!

 

 

 

 

 

jõulu(š/s)okk

jõulu(š/s)okk

Ma olen selle postitusega täpselt kaks kuud hiljaks jäänud, sest täpselt nii mitu aega tagasi suutsin poodidest tuvastada jõulud – igaaastane jõulušokk, sest iga aastaga survestatakse mind järjest varem päkapikukujukesed kapist välja võtma ja kolmnurksed klassikud akna peale riita särama panema, õnneks on mind lihtne survestada, niiet verivorstide sortimendi suurendamisest täiesti piisab.
Nüüd asja juurde. Mitte midagi kahemõttelist – nimega jõulusokid ainult headele lastele – nüüd e-poest saab (LINK). Eelmise aasta novembris pöördus minu poole palju murest vaevatud lapsevanemaid, toona ei saanud ma paraku neid kohe kiirelt aidata. Nüüd olen aasta kõvasti tööd teinud ja probleemidele lahendust püüdnud leida. Konsluteerisin mitmete valdkonna inimestega ning saan rõõmuga teatada, et lahendus – lapsevanemate kõige pakilisemale murele – on saabunud: laste nimega jõulusokid. Ja seegi ei ole veel kõik, lisaks nimele on nüüd tootevalikus ka üks ebamustvalge soki alleel.
Nimi fabritseeritakse sokile masintikandi meetodil. Mustvalgele lahendusele mustvalge nimi ja punasele punane nimi. Sussi ava on umbes 12-13 cm lai ja kandevõimet üsna mitme šokolaadi jagu. Sussi saab kapi või akna külge riputada väikese aasa abil. Sokki on testitud juba mitmetes eripiirkondades ning selgus, et kõikide heade laste sokid täidetakse igaks hommikus lausa 100% ulatuses. USA teadlaste läbiviidud uuringud tõestavad, et mida rohkem susse akna peale panna, seda suurem on tõenäosus saada rohkem kommi. Suuremas koguses sokke saab tellida minu epoest (LINK). Valikus on ka eelmise aasta initsiaaliga mudelid ja saab ka ilma nimeta varianti. Sokid sobivad kasutamiseks ainult headele lastele.

Fotod ja tekst Anna Lutter

#3

#3

Huh, #3 on saabumas. Olen seda üpris kaua sajalas hoidnud, sest mulle ei meeldi rääkida millestki, mida veel tehtud ei ole. Aga ma ei saa elevust enam enda sees hoida ja otsustasin asjasse pisut selgust tuua. Paljud teist on siin ja Instagramis (LINK) huvi tundnud nime, tähtaja ja muu vastu. Püüan enim küsitud küsimustele alljärgnevalt vastata.

1. Mis nimeks saab?
Kindel nimi on tegelkult juba täiesti olemas, aga praegu veel ei raatsi seda siia välja kirjutada. Ma võin vihjeks öelda, et sellel esineb tugevaid ja tuntavaid sarnasusi eelmiste nimedega.
2. Millal tähtaeg on?
Prognoositav saabumise aeg on juba novembri lõpus! Paar nädalat veel minna!
3. Kuidas möödus ootamisaeg?
Kiirelt, ülikiirelt. Nagu mulle kombeks, siis alguses nagu ei saanud üldse vedema ja siis alates augustist kogesin seda kõike topelt intensiivselt läbi – eelnevate kuude eest ka. Muidugi ei tundnud ma ennast mõni päev hästi ja jaks – ja mis seal salata – ka motivatsioon, olid otsas, aga üldiselt nautisin kogu protsessi ja aega väga.
4. Kas planeeritud?
Mõte kolmandast sündis natuke vähem kui aasta tagasi, kirjutasin sellest lähemalt ka siin (LINK). Tegelikult juba teist tehes oli teada, et kolmas võiks kohe kiirelt järgi tulla ja ürpis selle teise sarnane. Seega olen planeerinud ja selle nimel tegutsenud juba umbes aasta, kuid intensiivseks  läks asi augusti- ja septembrikuus.
5. Kas kavatsed korraldada ka katsikupeo?
Tegelikult mul on küll mõttes üks väike esmakohtumisüritus, mis loodetavasti juba samuti novembri lõpus aset leiab, niiet need, kes eelmistel kordadel mingitel põhjustel esmakohtumisele tulla ei ole saanud, siis nüüd avaneb selleks uus võimalus!


Daamid ja härra, minu KOLMAS raamat – “Loo ise. Kodu heaks” on kohe-kohe poodides! Ma ausalt ei oskagi seda kuidagi sõnadesse panna kui priviligeeritult ma ennast tunnen, et 3 (kolm!) korda olen saanud seda protsessi läbi kogeda ja teha seda, mis mulle tõeliselt meeldib. Ma mäletan hästi, kuidas ma kunagi oma ema käsitööraamatuid vaadates unistasin, et see oleks kõige ägedam asi maailmas kui minu nimi autorina ka mõne sellise kaanel ilutseks. Nüüd olen jõudnud oma unistusest veel kõrgemale, sest raamatu sisu ja kujundus on tänu toimetaja Varje Talivee ja kujundaja Siiri Timmermani asjatundliku töö tulemusena tulnud nii äge, millist ma oma ema raamatute seas näha ei saanud.

Rääkisin põgusalt eelmisel nädalal oma uuest raamtust ka Raaido2 uudiste magasiinis Agenda, järgi saab kuulata ka (LINK).

Niisiis, kolmas!

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

SaveSaveSaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave