#lifehack – koristamine

#lifehack – koristamine

Teadlased ei ole veel omavahel kokku leppinud, kas geenidega saab isikuomadusi kaasa või siis ikka mitte ei saa. Seega ei või ma kindlalt väita, et olen oma vanaemalt pärinud ülidomineeriva koristamisgeeni – võib vabalt olla, et vanaema on mulle väikesest peale lihtsalt nii tugevat ajupesu ja praktikat teinud, et ma lihtsalt ei suuda taluda kui asjad on organiseerimata, mustad ja sassis. Ühesõnaga. Moel või teisel on minust kasvanud inimene, kelle ümber peab kõik olema korrastatud ja puhas. Tervitan siinkohal oma 83 aastast vanaema, kes redeliga ronides aknaid peseb ja oma korterealmu prügikastide sisu loogilisemasse ja säästlikumasse asendisse organiseerib ja regulaarselt seest poolt ka peseb – mul on pikk maa veel minna!

Vahel ikka püütakse Algo käest küsida, et räägi, kui sassis teil tegelikult kodus on ja kuidas need Instagrami pildid sünnivad, kas kogu elu lükatakse jalaga ühte seina, et teisest stiliseeritud seinast pilt teha – juhtub ka nii, aga üldiselt on Algo sunnitud vastama, et meil ongi kodu koguaeg korras. Päriselt. Peaaegu alati, sest ma lihtsalt ei suuda eksisteerida segamini ja mustas kodus. Teate ju seda tunnet kui peaks lõputööd kirjutama, aga hakkate suvalist sahtlit sorteerima. Mu lõputööd on ammu juba kirjutatud, aga sahtlite koristamise kultuur on jäänud – koguaeg ja alati on vaja midagi koristada, sorteerida ja ümber sättida!

Aastate jooksul on mul välja kujunenud mõned harjumused, kuidas kodu korrashoidmist enda jaoks lihtsustada. Üks vähestest asjadest, mida ma tean, on see, et maailmas on ka palju inimesi, kes ei ole vanaemalt sellist dominantset geeni või ajupesu kaasa saanud (näiteks minu ema – tsau, emps!), siis otsustasin oma koristamis hacke jagada, äkki on kellelegi veits abi või äratundmisrõõmu! Ma räägin koristamisest nii nagu mina seda teen.

  • Ma koristan koguaeg, möödaminnes! Samal ajal kui lapsed söövad ja ise juba lõpetanud olen, siis ma koristan köögikappe, töötasapindu, külmappi – ühesõnaga kõike, mis köögis on. Kui lapsed on dušši all, siis koristan vannituba kui lapsed on lastetoas, siis ma sorteerin mänguasjakorve (kus peavad ilmselgelt asjad liigitatud olema – ma olen veendunud, et süstematiseeritud keskkonnas on lapsel lihtsam süsteeme ja elu mõista).
  • Ma koristan korteri igal õhtul vahetult enne laste magama minekut ära – panen kõik asjad omale kohale (sh vedelevad riided, mustad nõud, kommipaberid, Algo sokid, haha, tsau, Algo! jm), vajadusel (st alati) imen tolmu. Niiet siis kui lapsed voodisse on läinud saan ma teha seda, mida ma parasjagu soovin, mitte ei pea selle jalgpalli meeskonna päeval tekitatud segadust koristama hakkama. Ja siis on hommikul ka alati meeldiv ärgata – kõik on korras (juhul muidugi kui mõni lastest ei ole varem ärganud ja diiavni peal leiba sööma hakkanud vmt – aga see on elu ja sellega olen ma juba arvestanud).
  • Nii nagu tuleb kodu ära koristada õhtuti, siis koristan ma kodu ära ka alati enne kui kodust välja lähen – enamasti ka siis kui ainult kümneks minutiks lastele lasteaeda järgi lähen. Siin võib peituda ka üks põhjus, miks ma alati igale poole hiljaks kipun jääma – sest need diivanipadjad vajasid veel väikest kohendamist.
  • Korra nädalas teen ma suurema koristuse – pesen aknad (nii seest kui väljast – talvel muidugi väljast mitte), pühin igaltpoolt tolmu, pesen üle kõik toolid, uksed, kapiuksed, üritan seinte pealt maha saada mustade sõrmede jäljed, klopin õues vaibad ja pesen põrandad. Kokku kulub selle protseduuri jaoks umbes neli tundi – ma võtan seda kui head trenni! Üldiselt teen seda alati koos Pellega, aga kui lõpus põrandate pesu on, siis on alati meeldiv kui Algo sellel ajal lastega õues on. Ja no üldse on üksi koristamine effektiivsem ja kiirem, aga samas mulle meeldib mõelda, et äkki siis lapsed mõistavad rohkem, kuidas asjad korda saavad (haha, ise ka ei usu, mis ma kirjutasin siia… mu lapsed ei korista never enda järgi).
  • Tegelikult aga püüan erinevatesse ülesannetesse ka teisi pereliikmeid kaasata – näiteks diivani alt koristamine, vaipade kloppimine või muu vähem vastutusrikas ala (sest keegi teine ei oska siin nii hästi tolmu imeda või kapiuksi poleerida kui mina!).
  • Suurema koristuse võtan tavaliselt ette pühapäeva õhtul või nädala alguses, sest nädalavahetusel on segaduse tekitajaid nii palju kodus, et koristatud kodu tundub lihtsalt totaalne raiskamine.
  • Tavaliselt üritan iga suurema koristuse käigus ühte asja põhjalikumalt koristada, näiteks, et ühel nädalal koristan põhjalikumalt riidekappi, teinekord riiuleid või karpe, siis jälle diivani või voodi alust.
  • Mul ei ole pesupesemise päeva vaid see käib möödaminnes. Meil ei ole kodus pesukorvi, pressime musta pesu segamini pesumasinasse ja kui sinna enam ei mahu, siis see on selge märk, et tuleb masin tööle panna. Sorteerin värvi järgi, otsin veel korterist asju juurde, et masin täis saada ja masin tööle. Seega ei teki mul kunagi meeletuid mustapesu hunnikuid, sest jooksvalt koguaeg tegelen sellega – reaalselt üldse ei mõtlegi enam pesu peale, vaid kuidagi jooksvalt kõik sujub.
  • Meil on juba paar aastat pesukuivati. Ausalt, nii hea asi. Ma tean, et see väsitab riideid, aga see aja kokkuhoid ja mugavus on minu jaoks nii määrav (pluss riiete kuivatusrest toas näeb nii kohutav välja), et ma kuivatan reaalselt kõik riided ja kodutekstiilid kuivatis. Ehk siis pesumasinast otse kuivatisse ja kuivatist viskan riided lastetuppa, kus need õiget pidi pööran, kokku voldin ja kappidesse laiali tassin.
  • Pesu pesen ja voldin ja panen kappi alati sellel ajal kui lapsed on üleval ja oma toas mängivad – mu meelest tundub lihtsalt raiskamisena seda nende uneajal teha. Triikrauda ei ole me kodus juba paar aastat, niiet õnneks nendest triikimisvajadusgeenidest olen prii ja me ei triigi ühtegi asja, oih.
  • Riided panen kappi ja kummutisse sordi ja värvi järgi – alati jätan murdejoone pealepoole, sest nii on lihtsalt ilusam ja mugavam neid asju pärast võtta ka.
  • Mul on hästi palju karpe ja panipaiku kodus – iga asja jaoks on oma koht! Reaalselt on nii ülilihtne ka koristada, ei teki seda mõtet, et oota, kuhu selle nüüd panna võiks, vaid ma tean täpselt kus mingi asi käib ja sinna ta ka viin.

Palun öelge, et ma ei ole üksi ja siin on veel palju selliseid kirglikuid koristjaid! Ja muidugi olen väga avatud ka uutele ägedatele koristusnippidele. Kuidas teie oma kodu korras hoiate?

Fotod ja tekst Anna Lutter

öökullid 2.0

öökullid 2.0

Kui midagi on võimalik edasi lükata, siis ma olen täpselt see inimene, kes hakkab edasi lükkama. Lükkan täpselt nii kaugele, et napilt enne tähtaega hakkama saan. Karmim juhtum on aga see kui tähtaega üldse ei ole või kui ma olen selle enda jaoks ise püstitanud, sest siis ma lükkan asju väga (väääääääga) palju edasi. Siit moraal, kui keegi peaks tahtma minuga midagi koos teha, siis ole karm ja pane tähtaeg paika!
Nii ma olen siis jaanuarist (jep, kuus kuud) alates lükanud edasi uute öökullimudelite (öökullid 2.0) tegemist. Koguaeg olen nagu natuke ikka teinud, aga kuidagi valmis ei saanud kuni ma siis otsustasin, et panen lastevaba nädala (tervitused ämmale!) endale viimaseks deadlineiks. Ja tundub, et saingi hakkama! 10 täiesti uut öökulli mudelit on tänasest epoes üleval.

Ja kui te nüüd mõtlete, et miks ma sellise veidrusega tegelen ja mis nende öökullidega teha saab, siis öökullide tekke loo panin juba ükskord ammu blogisse kirja. Ja kui aus olla, siis ega öökullil endal otseselt mingeid funktsioone ei ole – ühegi äppiga teda juhtida ei saa, samuti puudub võimalus teda laadida või oma käekellaga syncida. Niiet täiesti ebapraktiline toode. Küll aga on võimalik öökulli igal ajal kallistada, temaga rääkida ja mängida. Meelispesapaigad on neil voodid, kuid sobib hästi ka riiul või aknalaud. Öökull võib olla ilma tikandita armas sisustuselement ja kaisukas, kuid sellele saab anda ka personaalse kujunduse – tikkida peale lapse nime. Või siis teha tikandiga padi katsikukingituseks koos nime ja kõigi olulistema sünniandmetega (kuupäev, kell, kaal, pikkus). Või siis sobib öökull – kui tarkuse sümbol – hästi lasteaia lõpetamiseks, kooli alustamiseks või ka doktorantuuri lõpetamiseks.

Selleks, et oma suurt töövõitu tähistada jagan eksklusiivselt sooduskoodi, millega saab kõik öökullid maikuu lõpuni (23.-30.05.2018) 20% soodsamalt!
Soodustuse saamiseks sisesta kupongi lahtrisse kood “juhuu!”

Fotod ja tekst Anna Lutter

minu kohvijoomise (halvad) harjumused

minu kohvijoomise (halvad) harjumused

Üheks hetkeks ilmus meile koju ülistiilne, moodne ja produktiivne kohvimasin – JuraE8. Jagasin oma kuuajaga tekkinud uue masina kogemusi ja üleüldse vanemaidki kohvitarbimise harjumusi Kafo Laurale. Ta vormis mu mõtted tähemärkidessse sellisel kujul:

Puhta silmaga, põnevaid lahendusi leidev ning stiilse maitsega sisustus- ja meisterdusblogija, õpetaja, ema ja kolme raamatu autor Anna Lutter kohe jõuab tööd teha! Aga mis nii viga, kui Sinu tööks on Sinu hobi ja Sulle meeldib kohvi juua, kohe palju!

Tööka Anna truuks kolleegiks on igahommikune rangelt kohustuslik must kohv, mida rammustavad mitu lusikatäit suhkrut, pisut kaneeli ja valgendab vahukoor! Oh sa poiss – see vist ongi ilu ja edu valem! Ja kui Anna elukaaslase Algo viimase aja meelisjoogiks on tee, siis „ega sellepärast meie peres kohv joomata ei jää – loodus tühja kohta ei salli ja nii joon ma kohvi mitme eest“ kirjeldab Anna lõbusalt. Meistrinaise päeva esimene kohviannus vajab kiiret tarbimist, teisiti ei saa. Sest siis on hea produktiivse, päevaga edasi minna. Sellele järgnevad veel kaks sellist mõnusat tassitäit kohvi – räägi veel kohvifännist! Pole siis ime, et ühed populaarseimad Anna käte all valminud tooted on öökullikujulised padjad.

Anna on oma noore ea poolest siiski väga kogenud kohvihoolik – esimesed kohvimälestused pärinevad juba põhikooli ajast, kus eelistati lahjemaid, aga ikka magusaid kohvijooke. Selle ajaga on selgeks saanud, et kohvi (ja üldse toitude-jookide) juures on kõige olulisem nende aroom. „Ma olen üldiselt väga lõhnatundlik inimene, seetõttu polegi ehk kohvi juures niivõrd oluline selle maitse, aga kohe kindlasti joogi lõhn – see peab olema hea!“ selgitab Anna oma eelistusi. Anna jutt kõlab väga arusaadavalt, kui mõelda selle peale, et pole olemas ühtegi aromaatsemat toiduainet kui värskelt jahvatatud kohv! Targad teadlased teavad kinnitada, et kohviubades on lausa kuni 1000 erinevat aroomiühendit (tuues võrdluseks punase veini, kus neid on ca 600) – see on juba midagi, mida päevad läbi nautida!

Kuna kohv, eriti päeva esimene, on Anna jaoks kui esmavajadus, siis naudib ta täisautomaatsete kohvimasinate võlu, kus jook valmib kohe õige temperatuuriga – et saaks ikka momentaalselt seda nautima asuda! Seetõttu sai mõned aastad tagasi koju soetatud ka Saeco automaatmasin, mis senini truult pere kohvivajadusi teenib. Seega oldi automaatmasinate võlumaailmaga juba tuttav maast madalast nii, et pere väiksemad teadsid JURAlt tellida siidist kakaod, perepea Algo teadis masina eest hoolt kanda ja paitada ning pere kass Kalissal polnud muret masinaga sõbrasuhteid luua. Nii hüppas Kalissa ikka ja jälle masina juurde, et seda uudistada ja koos nurruda.

Selle kuu jooksul, mis JURA E8 Anna kodus veetis, viisid pereliikmete jalad neid ikka aina tihedamini kööki. Sest soojad joogid valmisid JURA E8ga mõnusalt kiiresti ja vaiksel toonil, mis kõlas kui lemmikviis ootusärevale nautlejale. Pere rõõmustas eriti asjaolu, et masina kohest väljalülitamist sai sobivale ajale edasi lükata. See on oluline, kui avastad, et oled jälle kord köögis masina taga tühjusest korisevat tassi täitmas.

Anna on kindel, et kui oma kodutehnika ja –seadmete eest regulaarselt ja südamega hoolt kanda, siis kestavad nad kaua-kaua! Nii on nad hoolitsenud ka oma ülejäänud plaatinakarva kodumasinate eest. „JURA on aga selles mõttes eriti mugav, et ei pea lugema päevi ja arvutama, millal viimati seadmeid puhastasid, vaid masin ütleb Sulle seda ise! See on kindlasti üks põhjus, miks soovitan JURA masinasse investeerida, sest õige hoolduse ja hoolitsuse juures olen kindel, et see masin teenib kohvimaiaid kaua ja ustavalt!“ sõnab Anna ja meie usume teda.

Tekst ja fotod Laura Verte. Postitus ilmus esimesena Kafo blogis. Aitäh, Kafo!

#lifehack – kaltsukad

#lifehack – kaltsukad

Mul ei ole isegi vaja üldse liialdada kui ma ütlen, et ma olen kaltsukaid külastades üles kasvanud – ma olen kaltsudes üles kasvanud. Ma arvan, et umbes 75% riietest, mida ma kunagi kandnud olen, on pärit kaltsukatest. Periooditi on see protsent olnud kindlasti kõrgem ja periooditi madalam, sest teiseringi poodide külastamine võtab päris palju aega, niiet beebipoegade kõrvalt oli see vahepeal üpris keerukas. Küll aga tegi selle beebiperioodi kindlasti tasa üks kuue või seitsme aasta tagune suvi, kui ma töötasin neli kuud Humanas! Ma töötasin Nõmme Humanas puhkuste asendajana – see oli üks äärmiselt mõttetu töökoht, sest palka ma põhimõtteliselt koju tuua ei jõudnud, sest see kõik kulus poes ära, haha. Aga kui see väike miinus kõrvale jätta, siis tegelikult oli see tõeliselt äge kogemus! Praktiseerin siiani mitmeid Humanast saadud nippe. Samuti hindan väga kõrgelt neid teadmiseid, mis ma Humana (ja ka teiste taaskasutuspoodide) kui organisatsiooni kohta sain – seitšas v magasiine Humana tšaš kidahhh.

Seega on kaltsukakultuur minu jaoks nii iseenesest mõistetav nagu – ma ei tea – tuttavate teretamine. Eelmisel nädalal toimus meil Kurtna Koolis õpilasomaloomingut tutvustav üritus Loomeaken, mis oli seekord keskendunud taaskasutusele. Minu (ja ikka kõigi teiste õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate ka) suureks rõõmuks käis oma taaskasutusharjumustest ja -trikkidest rääkimas kirglik taaskasutaja ja alati ülisärav Agnes Sekkarileiud blogist. Ehkki minusugune on need trikid vist juba emapiimaga kaasa saanud, siis sain peale Agnese vahetut esinemist üsna palju tagasiside, et vau kui äge ja kui head nipid ja miks keegi neid enne jaganud ei ole. Ma muidugi noogutasin kaasa, et tõesti oli üli meeleolukas ja head nipid, aga seda, kuidas, miks ja millal tuttvaid teretada tuleb teab ju igaüks... aga selgus, et ega ikka ei tea küll. Niisiis otsustasin inspireerituna Agnese nippidest kirja panna ka oma kaltsukakülastamise kultuuri põhiprintsiibid.

  • Ära kunagi tee järeldusi paari külastuse pealt – on olemas küll kaltsukaid, kust ma peaaegu kunagi midagi ei leia, aga näiteks situatsioon, kus kaks korda järjest Nõmme Humanast tühjade kätega välja pead tulema ei tähenda seda, et kolmandal korral sa terve koti riietega sealt ei võiks väljuda – ehk siis kaup vahetub, ära anna alla!
  • Kaltsukasse ei saa asju vaatama minna. Tuleb ikka kohe käed külge panna – riidepuu riidepuu haaval, vaatad kõik läbi. Ei saa nii, et lähed korra stange otsa ja tajud ära, et pole miskit – tööta materjal detailselt läbi.
  • Kitsenda sortimenti! Kui on mingi kindel värv, mida otsid (või värvid mida välistad), siis saad automaatselt neid otsida (või stangel kõrvale lükata) – kui kärts roosa pole sinu teema, siis ära hakka oma aega selle eseme vaatamisele kulutama.
  • Ära kunagi otsi midagi konkreetset. Kaltsukas ei ole see koht, kuhu saab lapsele homseks lasteaeda minekuks talvesaapaid skoorima minna. Kui on homseks vaja, mine päris poodi! Vaata alati kõik stanged läbi, isegi kui parasjagu ei ole suvi, siis tasub ikkagi ka kleite vaadata, sest suvel ei pruugi see äge hürp sind stangel ootamas olla.
  • Ikka varuga! See on nagu Lätist alkoholi ostmine, ikka varuga! Ehk siis kolm numbrit suuremad laste jalatsid – kui välimus klapib ja hind on mõistlik, siis ma kunagi isegi ei mõtle – ikka nagu Lätis.
  • Proovitud riiete stange. Keegi on juba töö sinu eest ära teinud – teistele silma jäänud riided, mis pole mingil põhjusel neile sobinud, sulle äkki sobib!
  • Ära vaata suurust! Ära lase ennast rõivaste suurusnumbritel piiritleda. Kui asi meeldib, siis proovi selga – kõik ei peagi alati liibuv ja taljesse olema. Või äkki ongi see asi sattunud kaltsukasse kuna ei vasta päris täpselt oma sisse kirjutatud numbrile ja nüüd kõik hülgavad vaest t-särki pelgalt valesti mõõdetud ja kinnitatud numbrimärgi pärast.
  • Kaltsuka külastamisel tuleb kasuks mugav riietus proovimiseks, võimalusel auto (mugavam kaupa tassida ja pikki vahemaid läbida), ära unusta süüa ja juua, hea seltsiline ja piisavalt palju aega.
  • Proovi riideid. Ma tean, et palju lihtsam on mõelda, et ah suva see 1 euro ja kodus proovin, aga kui kohe üldse ei sobi, siis tuleb sul mõtlema hakata, kuhu see asi pärast kodus panna. Pluss äkki keegi tuleb peale sind samasse kaltsukasse ja otsib just seda asja, mis sa ära ostsid (aga sulle üldse ei sobi), siis on maailmas korraga kaks õnnetut inimest juures – niiet, proovi asju, see teeb õnnelikumaks!
  • Ära osta asju, mida sa mõtled, et oh, siit saaks seda veits kohendada ja siit seda ühendada – suure tõenäosusega sa ei jõua kunagi sinna – vähemalt ma mitte. Reaalselt ma ei mäleta, millal ma “ah, siit teen nii, nii lihtne ju” ära tegin.
  • Spetsiifliselt Humanast – uue kauba päevadel ole esimesena kohal, kõikides kauplustes on erinev valik, niiet mida rohkem poode külastad, seda suurem võidu võimalus. Hea kvaliteedi ja hinna suhe on -50% päevadel. Kuna riided on pandud stangedele värvide järgi, siis saad kohe oma sirvimismahtu vähendada. Iga päev lisatakse Humanas sama ühik uusi tooteid müüki tagasi – niiet kui sa täna käisid, siis on alati põhjust homme uuesti minna!
  • Ütle müüjale: “Tere!” ja ole rõõmus, sest mossis inimesi kaltsukad ei soosi, vanarahva tarkus.

Teooriat tuleb alati kinnitada ka praktikas, niisiis raporteerin oma viimasest kaltsukatuurist. Käisin oma õega Humana uue kauba päeval. Kokku külastasime seitset Humanat: Nõmme, Õismäe, Mustika keskus, Mustamäe, Pärnu mnt, Lasnamäe ja Järve. Läks meil päris mitu tundi, mõnest Humanast leidsime vähem, teisest rohkem, aga ei ole olemas sellist asja nagu hea Humana – riided sorteeritakse valmis sorteerimiskeskuses ja pärast jagatakse lihtsalt laiali – niiet kõik Humanad on head ja alati tasub minna!

Ühtlasi vabandan juba ette ära – mõtlesin, et teen pildid riietest enda seljas, aga I have no idea, kuidas või millises poosis neid kodus koridori taustal näidata tuleb, niiet proovisin selliseid klassikalisemaid poose nagu #appimaeioskakaameraeesolla ja siis #appikuikohutavagamaikkateenära.

Nahktagi, mis pole nahast – 13.90 eurot (Mustamäe Humana), nahalaadsed püksid – 7 eurot, kingad – 11 eurot (Õismäe Humana), kleit/pluus – 5.50 eurot (Mustika Humana).

Rohekas jakk – 10 eurot, kingad – 7 eurot (Nõmme Humana), kleit/pluus – 5.50 eurot (Mustika Humana)

Püksid – 5.50 (Õismäe Humana), t-särk – 6 eurot (Pärnu mnt Humana), nahtagi – 13.90 eurot (Mustamäe Humana), kingad – 7 eurot (Nõmme Humana).

Spordiretuusid – 9.90 (Järve Humana), Pääreni t-särk – 4 eurot (Nõmme Humana)

Pääreni jalkatossud (suured veel) – 11.90 eurot, Algo triatloni tossud (need värvilised monstrumid) – 19.90 eurot (Järve Humana), Algo võrgu toss – 16 eurot (Pärnu mnt Humana), Pääreni (veel suured) jalkapüksid – 4 eurot (Nõmme Humana)

Pelle conversid – 4.50 eurot, puuvillane pleed – 5.50 eurot (Mustika keskuse Humana)

Algo püksid – 7 eurot (Õismäe Humana), Algo kampsun (varasemast ajast) u 14 eurot (Nõmme Humana)

Juhuu, niiet kuigi ma tean, et hasartmänge ei ole vist eriti eetiline promoda, siis soovitan ikkagi kõigil Humanasse või ükskõik millisesse muusse kaltsukasse minna, sest see tunne kui sa midagi ägedat oled skoorinud – see tunne on selline, et tahaks varsti kohe uuesti minna midagi sama ägedat kogeda, haha. Kes jagab vaimustust kaltsukakultuuri vastu ja millised on teie trikid, nipid ja hackid?

Tekst ja fotod Anna Lutter

woolish ja sooduskood

woolish ja sooduskood

Ma olen oma öökullid nimetanud oma enda ja sõprade laste nimede järgi, nii võib leida näiteks Mia või Ursula öökullipadja. Ma olen küll absoluutselt kohutav statistika ja numbrite inimene, kuid ühte olen ma küll täheldanud. Kui mõni mudel kannab lapse, kelle katsikuteks või sünnipäevaks parasjagu patja tellitakse, nime, siis 96 % juhtudest valitakse just lapse nimega öökullimudeli kasuks. Ja see on lihtsalt nii inimlik! Meenuvad kohe need reisipildid, kus oma nimelise tänavasildi või kohviku all ja ees pilti tehakse.Rõõm on iseendas ka näha ja tajuda inimlikke jooni – ma olen täpselt see vend, kelle jaoks oma nime nägemine mõnel tootel või samanimelise inimese kohtamine tekitab märgatavat erutust. Eriti tore on see, et kuna Anna on siiani üks maailmas väga levinud nimi, siis võin ma seda erutatud meeleseisundit iga mõne aja tagant kogeda. Vaene Päären.

Üks ägedamaid Annasid, keda ma tean, on Woolishi Anna. Anna on koos oma abikaasa Eigoga neljandat põlve Woolishid. Peale selle, et nad on suutnud oma pereettevõttele anda imetlusväärse uue hingamise, on nad selle kõige kõrvalt suutnud kasvatada kolme poega ja kõige selle juures on nad endiselt väga normaalsed inimesed. Kõlab uskumatult, aga nii on!

Woolishist leiab nii sisustustooteid kui ka rõivaid ja aksessuaare. Minu enda kõige suuremad lemmikud on pleedid. Woolishi tooted on 100% lambavillast ning seepärast on toodete hind ka ürpis kõrge, niiet võib-olla niisama osta ma neid endale koju ei raatsiks, sest lapsed, loomad, mees (haha, sorri, Algo) ja värki. Täpselt sama nagu Iittalaga – ideaalne kingituseks – soolaleivad, katsikud, sünnipäevad – olen ise juba proovinud ja kingisaajad on väga rahul. Ja nüüd on veel üks eriti hea uudis ka kingi tegijale – koodiga “ANNA” on Woolishi epoes kuni 22.04 kõik tooted -20%! Jess, kasutage võimalust ja ostke ämmale juubeliks või emale emadepäevaks kink valmis! Woolishi tooted on alati ka väga stiilselt pakendatud!

 

Niisiis Woolishi epoes kuni 22.04.2018 kõik tooted koodiga “ANNA” -20%

Fotod ja tekst Anna Lutter. Aitäh, Woolish!