uus elu(tuba)

uus elu(tuba)

Seoses kontorinurga ümberkorraldamisega (LINK) tekkis vajadus seda sama – ümberkorraldamist – teha ka kogu ülejäänud elutoas. Mina mõtlesin muidugi, et mis see siis ära ei ole – korra tõstame raamatud kapist välja, lohistame kapi paika, kapp tolmust puhtaks, raamatud paika ja olemas. Selgus aga tõsiasi, et kapi sees olevaid raamatuid saab tõsta küll, aga kapi peal olev televiisor tarbib mingitest juhtmetest, mis on veetud ainult sinna ühte seina, tulevat infot. Ma oleks asja kohe pooleli jätnud – või siis teleka lahti ühendanud ja dekoratiivelemendina lahtiühendatult uues kohas edasi kasutanud, aga Algo päästis päeva ja vedas liistude alt uude kohta uued kaablid. Selline kaablimees mul!

Telekaalune kapp ei ole uus – ja ma ei käinud ilma sinuta Ikeas, Gerda, – enne oli kapp lihtsalt seina peale kinnitatud ja nüüd otsustasin selle otse põrandale panna. Ja see on tegelikult televiisori suhtes ka palju loogilisem, sest muidu jäi see juba poole seina peale ja tegelikult ei olnud väga mugav vaadata. Valge kapi mõlemas ääres on mustad riiulid, mis olid ka juba enne meil toas, aga nüüd leidsid ka jälle mu meelest loogilisema koha. Kõrgem riiul on Algo tehtud ja madalam mustade ustega riiul on ostetud Jyskist 15 euroga ja uksed on ise sinna ette tehtud (reklaamiminut – kapi tegemise juhendi leiab SIIT). Kõrgema riiuli paigutamine toa nurka tõi väga palju valgust ja avarust juurde!

Mul on alati mingi thing valgustusega (meil on elutoas 5 erinevat lampi ja ühed tulukesed) ja selle uue ruumilahenduse juures minu meelest said valgustid ka väga õiged ja ka praktilisedk kohad… midagi uut!

Nagu öeldud, siis uus mööblipaigutus jätab minu meelest elutoast palju avarama mulje. Välja viisime siit vana arvutilaua (LINK), suure tugi(arvuti)tooli ja metallist raamiga valge seinariiuli. Tegelikult tahaks ma vist veel loobuda sellest kotttoolist, mille Algole kunagi sünnipäevaks tegin, aga kuna see leiab poiste seas nii suurt kasutust, siis mul ei lubata seda välja tõsta. Kõige uuem mööbliese siin (peale kontorinurga) on see hall aiatool, millel on mõnus akna all lugeda (sest on ju teada kui palju aega on kodusel emal akna all lugeda), ostsin selle Bauhausist. Ja siis veel ka see Ikeast (59 eurot, LINK) pärit metall-laud. Algselt tahtsin selle panna diivanilaua alla, et oleks rohkem ruumi, kuhu asju panna, aga väike mõõtmiseksitus ei lubanud seda plaani ellu viia. Olen hetkel elutoaga päris rahul, tahaksin ainult vist suuremat vaipa siia… kuigi siis ma jälle mõtlen kui lihtne on see väike pesumasinasse suruda ja siis põrandad puhtaks pesta… otsused, otsused.

Tekst ja fotod Anna Lutter

SaveSave

SaveSave

SaveSave

uus kontorinurk

uus kontorinurk

Meil ei ole arvutilaua ja kontori jaoks korteris eraldi tuba ette nähtud. Kõik eelkirjeldatu tuli paigutada seega elutuppa. Mu visioon oli aga see, et seda töötamiseks mõeldud ala peaks saama kuidagi varjata, et siis kui tööd parasjagu teha pole vaja, et siis kuvari ja raamatupidamismappidega tõtt ei peaks vaatama. Niisiis vormisin paberile sellise kirstulaadse konstruktsiooni, Algo vormis selle vineerist ja kruvidest valmis.

Viimasel ajal mulle enam see ei meeldinud, sest inimene on üks mugav olend ja päriselt oli pisut tüütu seda lahti teha … kuigi selleks kulus 2-3 sekundit. Teiseks ei meeldinud mulle, kuidas laud lahtiselt välja nägi – mitte piisavalt ilus ja sätitud, pigem selline suvaline. Ja kolmandaks. Üha sagedasemaks muutusid järgmised situatsioonid:

Sa satud meile esimest korda külla. Tulid koos perega. Lapsed suunatakse tagumisse tuppa ja täiskasvanud kogunevad – nagu sellistel puhkudel ikka – korraks kööki. Möödub tund kuni ma ei jõua enam püsti seista ja pakun välja – viidates haigele põlvele -, et võiks äkki nüüd elutoa poole suunduda ja pehmemööbli võlusid kasutada. Võtame kohad sisse diivanil. Loodetavasti on Sul tore, võib-olla ka mitte, kuid terve õhtu oled Sa millegi pärast tugevalt hajevil. Sa vaatad puurival pilgul seda kummalist valget kirstu, mis me elutoa nurgas laiutab. Sa ei julge viisaka külalisena midagi küsida, sest sisekujundus on teadagi sama terav teema kui poliitika või korvpallimeeskonna eelistus. Jutt sai räägitud ja te hakkate ära minema. Mulle tuli meelde, et pidin Sulle ühe hea raamatu pealkirja üles kirjutama. Avan oma kontorilaua, et võtta pastakas ja tükk paberit. Sa ei pane tähele, kuidas Su silmad selginevad ja Sa valju ja ära seletatud häälega oma mõtte välja ütled: “Aa, see on kontorilaud, ma mõtlesin, mis imelik kirst see teil seal nurgas on.”

Et vältida neid kummalisi olukordi, kus külaline terve õhtu juurdleb, mida me selles valges kirstus peidame, otsustasin, et aeg on avatud kontorinurgaks. Algselt plaanisin seda isegi magamistuppa, aga õnneks loobusin sellest veidrast ideest ja tõstsime hoopis elutoas mööblit ringi nii, et see avatud kontor kenasti sisse sulanduks. Kogu selle konstruktsiooni – nagu ikka – keevitas valmis Algo. Mina ja Gerda (LINK) tõime Ikeast riiuliplaadid ja siis selle algvariandis vist kingadele mõeldud metallist äärega riiuli. Kinnised kapiosad tegi Algo vineerist ja värvis valgeks, sama käib lauaplaadi kohta.

 

Paremal riiuli poolel on laud (riiulitest veits sügavam), kus peal on monitor, selle all põrandal protsessor ja sinna kõrvale panin kunagi Aliexpressist tellitud paberkoti, kus saab paberirulle hoida. Printer on selles baarikapilaadses asjas. avatuna moodustab uks tasapinna lauaplaadiga, niiet vajadusel saab seda ka töölaua laiendusena kasutada. Alumises lükandustega suletud kapis on kõik mapid, mis avatud riiulitel eksponeerimist ei võimalda. Karpide sees on erinevaid kontoritarvikuid: teibid, augurauad, knopkad, klammerdajad jmt. Ja siis on muidugi riiulitel veel väga palju mittevajalikke, aga ilusaid asju.

    

Praegu on laua taga kasutusel üks juba kodus olemasolnud olnud tool. See oli enne meie magamistoas kasutusel toolina THE CHAIR, niiet ma tahaks selle väga sinna tagasi viia ja laua taha midagi ägedamat leida. Kui kellelgi on mõtteid, siis andke teada! Mustad ja valged karbid on pärist Ikeast (3,49-4,99 eurot, LINK), hallid karbid ka Ikeast (7,99-12,99 eurot, LINK), mustrilised karbid ja ümmargune vaas on juba ammu ostetud Hemtexist, aga praegu on neil ka päris ägedaid karpe saada (10,99 eurot, LINK). Keraamilised tähtedega nõud on mulle kinkinud Gerda, tellida saab neid näiteks Home From North-ist (LINK). Ruudulised pliitasitopsid (analoogsed 2,99 eurot, LINK) ja laua peal olev pliiatsitops/ kontoritarvete/ kleeplinditops (9,99 eurot, LINK) Ikeast. Graafilise kujundusega märkmik laual Prints by TM (LINK).

 

Kuidas ma rahul olen? Väga! Praegu mulle küll väga selline lahendus meeldib. Diivanil istudes jääb see kontorinurk külje peale, niiet ei peagi raamatupidamismappidega tõtt vaatama. Ainuke asi, millest ma ehk puudust tunnen on eelmise arvutilaua peal olnud ilmastikust räsitud laudistest kate, mille peal sai ilusaid pilte teha.

Kõiki asju ei jõudnud üldse siia ära linkida, aga kui on huvi, siis jäta oma küsimus kommentaaridesse! Varsti näeb kogu elutuba ehk ka!

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

kuidas ja millest ja mida lastega meisterdada?

kuidas ja millest ja mida lastega meisterdada?

Kui ma üle poole aasta kiirmoe kauplusest mõne hürbi olen omastanud ja sellega tööle naasen, siis alati – ma mõtlen ALATI – leidub üks kuni mitu kolleegi, kes küsivad, et kuidas ma ikka nii ägeda asja olen endale valmis õmmelnud. Ma tean, et kiirmoe tarbimine ei ole väga eetiline, aga päriselt mul ei ole aega (ega oskusi) endale midagi ise traageldada, rääkimata kampsuni kudumisest. Ja sama kehtib ka mu laste kohta. Neil ei ole vist ühtegi ema õmmeldud rõivaeset. Küll aga on neil mõlemal öökullipadjad, see ju loeb ka? Niiet päris sellised rahvakultuurist paljajalu välja karanud kingsepa pojad nad ei ole.

Samuti püüan ma anda endast kõik, et koordineerida Pääreni ja Pelle regulaarset meisterdamisveerandtundi. Tunnistan ausalt, et ega ma nüüd mingi eeskuju tegelikult ei ole ja saaks väga palju paremini, aga õnneks Päären on ise kuidagi alati asjast huvitatud ja tihti ergutab ka mind: “Meisterdame midagi!”. Eriti ergutab mind muidugi see kui keegi külla tuleb, ma olen vist koolis harjunud suuremaid rahvamasse juhendama ja nii tundub mulle loogiline, et kohe kui rohekm kui kaks last siin korteris ringi möllab, tuleb nad köögilaua taha ritta seada ja käärid kätte anda. Millega Päären ja Pelle siis meisterdavad? Enamasti pakendite ja muu ülejäägiga, aga et neid modelleerida, siis on neil olemas mõned baastööriistad ja -materjalid.

Kunagi lastetoa postituses kirjutasin, et ma oleks igatsenud vasakusse seina veel ühte sahtlite rida, kus meisterdamisasju hoiustada. Viimasel korral kui Ikeas käisime, siis ma ühe – küll igatsetust palju väiksema – koju ka tõin (39,95 eurot, LINK). Seal hoiab Päären puhtaid paberid, valmis pilte, vesivärve, guašše, värvilisi pabereid ja mõndasid templeid.

Templid on vist minu mingi veider nõrkus. Väga harva poes kui ma avastan mõned templid ja suudan nende ostmisele vastu panna. Need tähestiku (15,10 eurot, LINK) ja dinosauruste komplektid on Djeco firma omad, ostetud Apelsinist. Djeco teeb üldse väga ägedaid ja arendavaid asju!

Pliiatsid, vildikad, käärid, liimid, väiksed paberid jmt ripuvad Pääreni ja Pelle laua kohal. Pelle maast asju kätte saama ei ulatu, mis aga ei tähendaks, et ta aegajalt sinna laua otsa ei roniks ja viimase kui ühe kirjutava või mittekirjutava eseme mööda tuba laiali ei loobiks. Minu lemmikkäärid on need väiksed Muumi Fiskarsid (10,95 eurot, LINK). Selle seina küljes on veel väiksed topsid, kus on veel ühed tavalisemad tähetemplid (Tigerist) ja siis värvilisi teipe, mida ka Päärenile väga meeldib kasutada. Sellega me pere templite ja teipide kollektsioonid muidugi ei piirud, ema on lihtsalt targasti parimad palad kõrgematesse kappidesse ära peitnud.

Veel meeldib Päärenile väga teha helmestest kette, käevõrusid jmt. Samuti on teemas Play-Doh ja ka plastiliin vahetevahel. Ja ühed kauaagsed lemmikud on Päärenil veel väikesed mummud, mida saab aluse peale laududa ja siis kokku sulatada triikrauaga… ma ei teagi, mis nende nimed on. Põhimõtteliselt saab ka neid helmestena kasutada. Me oleme nendest teinud kaelakette, võtmehoidjad, tassialuseid ja lihtsalt fantaasia kujusid. Suur topsiku täis on pärit Ikeast (4,99 eurot, LINK). Ja siis ei tea ma veel ka nende karvaste traatide õiget nimetust, aga nendest meeldib ka Päärenile ehitada, ostsin need vist Tigerist või Koduextrast.

Muidugi on terve internet täis (häid ja vähem häid) ideid, mida lastega meisterdada, aga jõulumees tõi ühel aastal Päärenile selle – küll üpris vana avaldamisaastaga – meisterdamisraamatu (13,99 eurot, LINK) ja ma pean tõdema, et Päärenile väga meeldib see kui ta ise lappab seda raamatut ja valib järgmise projketi, mida teha, välja. Me oleme sealt vist peaagu kõik asjad ära teinud, mis tegemist kannatavad :). Ja no raamatutest meeldivad talle väga ka värvimisraamatud ja erinevad kleepsuraamatud, mida siis paberile, valmis meisterdatud suurvormidele või värvilehtedele kleepida. Ägeda juurvilja värviraamatu saab Dadamorast (2 tk = 15 eurot, LINK).

Fotod ja tekst Anna Lutter

SaveSave

köögi uuendus

köögi uuendus

Viimasest Ikea külastusest (LINK) on küll juba mitu umbusaldamist möödas, aga mõned suuremad mööblid, mis ma sealt ära tõin on endiselt näitamata. Teen algust plekist kapiga (LINK, hind 119 eurot), mille ka ise ilmselt paar aastat tagasi Algo töönurka keldrisse oleksin hoopis paigutanud. Mood on aga kiire värk ja nii tundub täna, et parim koht sellele kapile on köök.

Meil ei ole väga väike köök, kuid kuna sisseehitatud köögimööbel on koos suure saarega, mis täidab ka laua funktsiooni, siis väga palju üleliigset ja lihtsalt redigeeritavat pinda köögis ei ole. Ühes nurgas natuke ikkagi on. Alguses oli see meil umbes aasta täitsa tühi – hoidsime seal Pääreni suurt plastikust söögitooli ja kui seda enam vaja ei olnud, siis tegi Algo sinna nurka sellise robustse ratastel laua. Sinna mahtus päris palju asju, kuid kuna sellel polnud ühtegi ust, siis tegelikult praktilisi esemeid seal väga hoida ei saanud, sest oleks kole olnud ja keegi – peale minu – ei viitsiks neid ilusti tagasi sättida. Küll aga oli see ideaalne igasuguste ilusamate köögiasjade hoiustamiseks.

Kui ma Ikeas seda plekist kappi nägin, siis kujutasin kohe seda meie köögis ette ja nii täiesti spontaanselt see ära ostetud saigi. Valge Algo tehtud ratastel laud läks kiirelt müügiks ja koht kapile vabanes. Kapp ei ole nii sügav, kuid on kõrgem ning alumine osa on ustega – seega saab ka mitte nii esteetlisi asju selles isegi hoida, jess. Ruumi tundub ka köögis rohkem tänu väiksemale sügavusele.

Muidugi annavad kapi neli avatud riiulit ideaalse võimaluse eksponeerida kõiki ilusaid asju, mis mu köögis on. Kapi külje peal on veel neli konksu, kuhu saab sõelu või rätikuid riputada. Õli ja suhkru pudelid on üks DIY projekt Kodu & Aed ajakirja. Erinevad topsikud on pärit Ikeast, Koduextrast, Tigerist, Prismast. Must kandiline kandik on Algo tehtud, ka üks DIY juhend Kodu & Aed ajakirja. Teekann “T”  (LINK) on kingitus Gerdalt (LINK). Tähestikuga köögirätik (LINK) on ka Gerdalt.

Ülemisel riiulil olevad klaasist kannud on enamus Ikeast, aga kaela juurest kitsamaks minev korgist kaanega kann on hoopis Laagri Maksimarketist, hind oli äkki 8 eurot. Iittala metallist karpides (LINK, hind 10 eurot praegu ) hoian sünnipäeva ja muid kaarte. Mul on elutoa kapis veel üks selline ehk siis üks karp minu kaartidele, üks Algo ja üks laste omadele. Klaasist väikesed pudelid on mingid smuutipudelid, millelt suure raskusega sildid eemaldasin ja Algo tegi sellise kasti ümber. See on alati üks põhiasi, mis pildistamisel kasutust leiab.

Küünlajalad on juba mõned aastad tagasi Hemtexist ostetud ja must punutud korv Ikeast. Puidust toidutöötlemisnuiad on Koduextrast. Ma olen igaljuhul väga rahul selle plekist kapiga. Tolmu pühkimisel on sellega küll omajagu tööd, aga ilu nõuab ohvreid. Ja et asi ikka koguaeg ilus oleks, siis eraldab seda kappi pärismaailmast puidust tara. Nii ei pääse igasugused loodusjõud üksinda kööki.

Fotod ja tekst Anna Lutter

kuidas, ilma ise ostamata ja abiellumata, saada köögikapp täis Iittala nõusid?

kuidas, ilma ise ostamata ja abiellumata, saada köögikapp täis Iittala nõusid?

Kui ma oleksin kirglik harrastussportlane, siis oleks mu köögikapid täis Tupperware (LINK) kaanega ja kaaneta, ümmargusi ja kandilisi, värvilisi ja ühevärvilisi mahuteid, anumeid, sheikereid ja karpe. Ja siis ma teeksin igal pühapäeval #foodprepi ja laoksin kõik oma Tupperwared ritta ja täidaksin järjest #healthyfoodiga ja teeksin sellest Instagrammi pildi. Aga ma ei ole.

Ma olen kirglik sisustaja ja sellepärast on mu köögikapid täis Iittala Taika sarja (LINK) suuri ja väikeseid kausse, siniseid ja valgeid mudeleid, sügavaid ja madalaid tasse, klaase ja vitriine, plekist ja korgist. Ja ma teen igal vähegi visuaalselt ilusal momendil oma kodust pilti – ja päris sageli pressin foto peale ka mõne Iittala, mille täidan #coffeega – ning panen selle Instagrammi (LINK).

See võis tunduda nagu väike humoorikas sissejuhatus, aga eks kõik naljad on ju suuremal või väiksemal määral päris elust. Niisiis tõepoolest, üks põhjus, miks mu köögikappides Iittala nõud on, on see, et need näevad piltide peal nii head välja ning on hõlbsalt kombineeritavad erimaterjalist ja -stiilist (ja -ajast) esemetega. Hästi iseloomustavad seda Eestietno (LINK) jaoks tehtud fotod ja ka mu 3. raamatu reklaampilt. Teine põhjus (koos kolmandaga) on see, et Iittala on aegumatu klassika ja lisaks sellele, et kujunduslik pool ei aegu, võin öelda, et oma vanimaid Iittala nõusid olen tänseks igapäevaselt kasutanud umbes kuus aastat ja nende mustrid, värvid ja servad on endiselt samaväärsed uutega. Ja kuna aja jooksul oleme siin kordamööda lastega nii mõndagi ka maha visanud, siis katki on läinud vist 3-4 asja ainult, seega ka tunduvalt purunemiskindlamad… võrreldes kiirmoe nõudega, mis harva kukkudes oma esialgse vormi säilitavad.


Foto Jaana Süld, lavastus Anna Lutter


Foto Jaana Süld, lavastus Anna Lutter

Tunnistan ausalt üles, et ma olen ostnud päris palju ühikuid Iittala nõusid, kuid endale – peale ühe suure tassi – mitte ühtegi. Siit tuleb neljas põhjus, miks mulle Iittala nii väga meeldib – see on ülihea kingiidee. Kui Sa tead kedagi, kellele ka meeldib Iittala, siis Sul ei ole edaspidi enam sünnipäevade ega jõude ajal ühtegi mure – peale selle, et kuidas kurat tasse ilusti paberisse pakkida ja miks Sa varem sellele ei mõelnud ja mõnda karpi alles ei ole jätnud – sest Iittala rõõmustab ALATI! Mina olengi kõik nõud (peale selle eelpool toodud ühe suure kruusi) saanud kingitusteks – sünnipäevad, jõulud, sõbrapäevad, aastapäevad, ussimaarjapäevad, kolmekuningapäevad you name it, Iittala sobib igaks tähtpäevaks ja mu lähisugulased ja -sõbrad on selle hästi ära tabanud! Selgub, et ei olegi vaja abielluda serviisi kokku saamiseks.

Tunnistan ausalt veel ühe asja üles. Kellele on kõige raskem kinke teha? Meesterahvatsele! Neil on ju kõik asjad olemas?! Iittala on aga ka sellele probleemile lahendus. Vabandan kõigi oma lähimate meessugulste ja -sõprade ees, kes juba mitmendat aastat kaks kruusi või ühe suure taldriku kingiks saavad, kaevudes aga kingipaki põhja tuleb sealt alati ka välja väike sedel kasutusjuhendiga: happy wife, happy life. Ja see kingitus sobib küll vist igale meesterahvale. Niiet niikaua kui mul ühtegi paremat mõtet pähe ei tule, siis ma jätkan oma sõprade  ja sõbrannade kollektsioonide täiendamisega. Ja kui tundub, et nõud neile enam ära ei mahu, siis Iittalal on ka väga lai valik sisustustekstiile, küünlajalgu, vaase, vitriine, karpe… loodan, et te, sõbrad, elate kõik vähemalt saja aastaseks!

Ja lõpetuseks veel üks eriti hea asi. Iittalat saab kingitusteks ette valmis osta, sest üks suurus sobib kõigile ja nõud ei rikne. Niiet kui ka Sa elad maapiirkonnas ja tunned, et Kiisa Tarbijateühistu A&O tööstuskaupade valik sünnipäevale minnes tiba kasinaks jääb, siis telli endale praegu Iittala allahindlustelt üliheade hindadega (LINK) nõusid ja pane voodi alla järgmist tähtpäeva ootama! Allahindlus Iittala.com lehel kestab kuni 29.01 või kuni kaupa jätkub ning alates 75 eurost tuuakse kaup ukse taha tasuta. Minu pakk jõudis ülejärgmisel päeval, ole ka ettenägelik ja teadlik tarbija (LINK)!

 

Fotod ja tekst  Anna Lutter (kui ei ole märgitud teisiti)