müüginurk

müüginurk

See vist oli juba aasta tagasi kui ma lubasin, et paneme Pääreni ja Pelle voodid müüki, sest nad said endale uue lastetoa. Nii nagu siin blogis ikka tavaks on tõdeda, siis: mul ei ole õrna aimugi, kuidas aeg nii kiirelt läinud on ja ma midagi tehtud pole saanud. Kuna tegemist on aga päris suurte mööblitükkidega, siis tahaks need lõpuks nüüd ikkagi kuhugi kellegi juurde saata, kes neist päriselt ka rõõmu tunnevad ja mitte ei satu ahastusse nähes, kuidas nad kogu keldri ruumi enda alla võtavad. Ühesõnaga. Müüme maha kaks voodit – suurema lapse voodi ja beebivoodi ja siis elutoalaua ja ühe käru-vankri ja turvahälli. Kõigest tuleb lähemalt juttu ja ülevaadet alljärgnevalt.

MÜÜDUD. Lastevoodi – tegemist on Algo valmistatud voodiga, mis on peale Pääreni kasutamist uuesti üle lihvitud ja värvitud – ehk siis tegemist on peaaegu uue voodiga. Voodi on valmistatud 9 mm paksusest kasevineerist, värvitud valgeks, põhjas õhtusaugud madratsile. Ühes otsas kaks ratast, mis päriselt ka pöörldevad – niiet kui Sul on mõte voodiga mööda tube ringi hakata sõitma, siis on see voodi täpselt Sulle. Nagu illustreerivalt pildid näha võib, kannatab voodi ka suuremaid ja raskemaid unesid. Voodi mahutab endasse madratsi mõõtudega 140 X 70 cm ning voodi madalama serva kõrgus maapinnast on 37 cm, kõrgema 53 cm. Voodi gabariidid on 142 cm X 76 cm. Ja voodi hinnaks 150 eurot.

Beebivoodi –  tegemist on Algo valmistatud beebivoodiga, mis on peale Pelle kasutamist uuesti üle lihvitud ja värvitud – ehk siis tegemist on  samuti peaaegu uue voodiga. Voodi on valmistatud 9 mm paksusest kasevineerist, värvitud valgeks. Voodil on topelt põhi, et konstruktsioon oleks tugevam. Voodipõhja saab kasutada kahel erineval kõrgusel (vaata pilte). Voodi on valmistatud täpselt meie voodi ja kummuti vahele ja seepärast on pisut kummaliste mõõtudega. Beebivoodi gabariidid on 112,5 cm X 61 cm. Voodi kõrgus on 810 cm. Beebivoodi hind 170 eurot.

MÜÜDUD. Elutoalaud – tegemist on Algo valmistatud elutoalauaga, mis oli üks projekt minu kolmandas raamatus (niiet kui Sul on tunne, et tahaksid hoopis oma mehel sellise laua lasta teha, siis täpsed mõõdud ja juhised leiab sealt). Laud on üleni puidust, kuid laual esineb täkkeid, plekke, värvikulumist – kuna tegemist on puiduga, siis on võimalik lihvida ja värvida – aga piisab ka lihtsalt värvimisest. Lauaplaadi mõõdud on 76 cm X 110 cm ja laua kõrgus 54 cm. Laua hinnaks 70 eurot.

MÜÜDUD. Mutsy igo käru ja istumisosa. Tegemist on ühe lapse poolt kasutatud sõiduvahendiga. Täpsemalt saab selle käru kohta vaadata ja lugeda siit lingilt. Käru raamil esineb täkkeid, värvi kulumist. Käru on puhastatud ja valmis kasutamiseks. Käru komplekti juurde kuulub: raam, kookon (sisseehitatud sääsevõrk), istumisosa, originaal soojakott, seisulaud teisele lapsele, kasutamata õhkrattad, kasutama ostukorv (sest ma ei osanud seda sinna kinnitada… võib-olla ei sobi see selle mudeliga – ma ei tea, ma ei saanud sellega hakkama igaljuhul), adaptrid Maxi cosi ( Cybex turvahällile. Oli olemas ka topsihoidja, aga ma ei suutnud seda hetkel leida, kui leian, siis saab kaasa :). Komplekti hinnaks 380 eurot. Kellel on huvi, siis saan saata meilile video, kus on näidatud täkked jm – anna kommentaarides või lutteranna@gmail.com märku kui soovid täpsustavat video näha.

Cybex turvahäll – turvahäll on kahe lapse poolt kasutatud, avariivaba. Musta värvi, koos beebi sisuga. Esineb kulumist ja kangal ka toppe – häll on puhtaks pestud. Turvahälli hinnaks 30 eurot. Kellel on huvi, siis saan saata meilile video, kus hälli seisukord paremini näha – anna kommentaarides või lutteranna@gmail.com märku kui soovid täpsustavat video näha.

Kui mõni nendest asjadest pakkus Sulle huvi, siis anna märku kommentaarides või lutteranna@gmail.com ja räägime lähemalt. Asjad asuvad Saku vallas, Kurtnas – siin saab näha ja katsuda ja proovisõitu ka teha. Mööbel lahti ei käi, aga vajadusel saame ka transpordi osas ehk aidata.

Tekst ja fotod Anna Lutter

uus diivanilaud, jälle

uus diivanilaud, jälle

Mul oleks super keeruline iseennast mõista kui ma ei teaks, et ma olen natuke vähem kui kolm kuud elanud nõukogude ajal – räägitakse ju sellest, et imikuiga pidi inimese olemust tugevalt mõjutama. Ma olen kuulnud lugusid, et sellel ajal polnud midagi saada ja kui kuskilt sai, tuli kindla peale ära võtta ja parem kohe kaks, isegi kui parasjagu puudus absoluutne arusaam, mis asjaga on tegu, mis sellest teha saab või millal seda vaja minna võiks. Minuga on sama. Aga natukene vaikseloomulisem vorm. Kui ma näen midagi, mis mulle väga meeldib, aga mul ei ole õrna aimu, mis ma sellega teha võiksin või kuhu panna, siis ma ei lase sellel pisidetailil ennast heidutada vaid omandan asja ja parem kohe kaks. Nii juhtus ka ühe väikese Ikea plekktraat lauaga. Nägin seda lauada Ikea puhkusreisil ja mõtlesin, et ah kuhugi ikka korteris mahub. Ise lootes seda diivanilaua alla pressida – koju jõudes selgus aga asjaolu, et see sinna paraku siiski ei mahu. Nii ta jäi mõneks ajaks  lihtsalt diivani kõrvale.

Uue diivani saabudes ei olnud see plekktraat laud seal kõrval enam üldse visuaalselt nauditav. Niiet kus viga näed laita, seal küsi Algolt, et äkki saaks ühe mega-mega-mega lihtsa lauakese teha. Ja saigi. Nüüd on mul selline moodne kaheosaline diivanilaud, millest ühe osa saab teise alla sõita. Suurema osa tegi Algo (tsau, aitäh!), karkass on metallist kokku keevitatud nii, et muidu on kuubik, aga üks alumine tala on puudu, et ratastel laua sinna alla saaks sõidutada. Peal on liimpuitplaat ja see kõik on värvitud tumedamat halli tooni. Kui vaja saab lauda pikemaks sõidutada ja kui vaja ei ole, siis on ta sellises poolikus asendis, sest poolik tundus kõige holitsilisem. Esmalt oli uus diivanilaud harjumatu, sest ka nii eelmine kui üleelmine olid meil olnud valget värvi, ja kuna see plaat on ikkagi päris suur siis tekitab see toa keskele tugeva tumeda ala. Aga kõigega harjub ja nüüd mulle väga palju meeldib!

Selle diivanilaua upgradeiga seoses on meil üle vana diivanilaud ja veel vanem diivanilaud ja tegelikult on meil veel üle Pelle beebivoodi ja Pääreni autolaadne voodi ja mõni mööbliese veel, käru ja turvahäll ka. Ma ei ole veel suutnud välja mõelda mingit kindlalt vormi, aga kas nende asjade vastu oleks huvi? Paneksin uude postitusse pildid ja mõõdud? Anyone?

Fotod ja tekst Anna Lutter

mis nendes karpides siis ikkagi oli?

mis nendes karpides siis ikkagi oli?

Kastid on mulle alati meeldinud. Mulle meeldivad ilusad pakendid ja mul on keldris eraldi nurk, kus ma hoian alles kõikide asjade karpe (kingakarpe, lõhnakarpe, arvutihiirte karpe – you name it), mis mulle meeldivad, mitte nende ASJADE, mis mulle meeldivad, vaid nende asjade KARPIDE, mis mulle meeldivad – need on tühjad ja ma lihtsalt mõnikord käin neid vaatamas. Lisaks sellele, et karbid on ilusad, on nad ka väga funktsionaalseld. Niisiis meeldib mulle ka tühju karpe osta, et neis hoiusutada erinevaid esemeid. Aga seegi pole veel kõik. Mõnikord on karpide sees UUS DIIVAN! Ja mitte niisama kiirelt valitud – päris ok diivan – vaid kaua oodatud ja tahetud diivan. Seega siit järeldus – mulle meeldivad karbid. AGA nagu iga asjaga eestlastel, on minul ka karpidega üks AGA.

Viimane pilt vana diivaniga elutoast.

Valel ajal serveeritud karbid võivad minus tekitada vastakaid tundeid, palju emotsionaalsust. Nii juhtus ka mu uue diivani karpidega, mis pidid saabuma 24-48 tundi peale seda kui nad tegelikult saabusid. Tegelikult saabusid nad minu äsja koristatud kodusse täpselt kaks tundi enne külaliste jõudmist. Korraga oli terve mu elutuba täis mõnusat karbilõhna (vaata pilti mu Instagramist @lutteranna). Kuna minu kogemused karpidega on olnud üpris pikaagsed, siis suutsin säilitada külma närvi ning küllaltki adekvaatselt planeerida ära logistilise teekonna, kuidas karbid – maal viibivate – lastetuppa kiirelt ümber paigutada. Külalistega läks päris lõbusalt ja nii pidi karpide avamiseks ootama järgmist päeva – ootamise magusvalu – lemmik!

Järgmisel õhtul monteeris Algo vana diivani lahti ja uue kokku. Võttis oodatust kauem aega.
Nüüd siis diivanist endast lähemalt. Olin juba ammu mõelnud uuele diivanile, sest vana oli juba vana ja kole ja hirmus väike ka. Ikea kultuurireisidel olin mitu korda seda diivanit proovinud ja vaadanud ja vaadelnud. Olen püüdnud leida alternatiive ka mujalt, kuid see tundus pika kaalutlemise järel ikka the one. Tegemist on Ikea mooduldiivaniga Vallentuna. Mulle meeldib, et mooduleid on erinevaid, neid saab põnevalt omavahel kombneerida. Diivani katted on kõik eemaldatavad ja vahetatavad ehk siis kui meie praegune helehall ära peaks tüütama (või lapsed), siis on valikus veel mitmeid teisi värve – võib väljavahetada kõikide moodulite katted kui ka paari moodli katted – Ikea kodulehel on palju võimalusi visualiseeritud ka. Ikeal on hästi mugav programm, kus neid mooduleid omavahel kokku saab proovida panna ja sealt saab asjad juba kassanimekirja ka lisada. Kui sisestad programmi koodi WVMD9, näed millise diivani ma endale kokku monteerisin.

Meie diivanil on üks moodul, mis käib lahti voodiks, kaks moodulit, millel on all pesukastid ja kaks sügavat nö tumbamoodulit. Seina ääres oleva istmeosa sügavus on 100 cm, niiet juba sellel osal saab päris mõnusalt eksisteerida. Akna all oleva osa sügavus on 80 cm. Võtsin juurde ka diivani juurde käivad hallid padjad ning omalt poolt panin ka mõned dekoratiivpadjad veel diivanile – võib-olla läksin nendega veits liiale… Diivani taga on seljatoed kogu diiavni ulatuses.

Käisin Ikeas? Ei käinud. ma teadsin kohe – kui olin otsustanud, et tahan ikkagi just seda diivanit – et ma ei hakka seda ise Ikeast ära tooma, sest tegelikult on suurema mööbli tarimine ühele naisterahvale ikkagi üpris tülikas ettevõtmine. Niisiis otsustasin vahendusteenuse kasuks. On teadatuntud fakt, et Soome Ikea on kallim kui Leedu Ikea, sama nali oli ka mu diivaniga. Niisiis tellisin diiavni Leedust, kust diivani koguhind tuli u 200 eurot odavam ja sain selle sama raha eest transpordi tellida. Mina kasutasin Ekspresskullerit, väga kiire ja meeldiv teenindus – onu tassis veel palava ilmaga üksi kõik suured kastid tuppa. Transpordi hinnaks kujunes 236 eurot ja diiavni 5 moodulit 1190 eurot. Kõik osad klappisid omavahel – katted olid õiges suuruses ja värvis – kuni me Algoga siis kokkupandud diivanile maha istusime ja vaatasime, et seina ääres seisab VEEL ÜKS MOODUL. Aga meil oli terve tuba juba diivanit täis. Täna siis selgus, et kuskil oli keegi midagi valesti lugenud ja ülejäänud moodul on juba teekonda tagasi Ikeasse alustanud.

Tekst ja fotod Anna Lutter

 

minu kohvijoomise (halvad) harjumused

minu kohvijoomise (halvad) harjumused

Üheks hetkeks ilmus meile koju ülistiilne, moodne ja produktiivne kohvimasin – JuraE8. Jagasin oma kuuajaga tekkinud uue masina kogemusi ja üleüldse vanemaidki kohvitarbimise harjumusi Kafo Laurale. Ta vormis mu mõtted tähemärkidessse sellisel kujul:

Puhta silmaga, põnevaid lahendusi leidev ning stiilse maitsega sisustus- ja meisterdusblogija, õpetaja, ema ja kolme raamatu autor Anna Lutter kohe jõuab tööd teha! Aga mis nii viga, kui Sinu tööks on Sinu hobi ja Sulle meeldib kohvi juua, kohe palju!

Tööka Anna truuks kolleegiks on igahommikune rangelt kohustuslik must kohv, mida rammustavad mitu lusikatäit suhkrut, pisut kaneeli ja valgendab vahukoor! Oh sa poiss – see vist ongi ilu ja edu valem! Ja kui Anna elukaaslase Algo viimase aja meelisjoogiks on tee, siis „ega sellepärast meie peres kohv joomata ei jää – loodus tühja kohta ei salli ja nii joon ma kohvi mitme eest“ kirjeldab Anna lõbusalt. Meistrinaise päeva esimene kohviannus vajab kiiret tarbimist, teisiti ei saa. Sest siis on hea produktiivse, päevaga edasi minna. Sellele järgnevad veel kaks sellist mõnusat tassitäit kohvi – räägi veel kohvifännist! Pole siis ime, et ühed populaarseimad Anna käte all valminud tooted on öökullikujulised padjad.

Anna on oma noore ea poolest siiski väga kogenud kohvihoolik – esimesed kohvimälestused pärinevad juba põhikooli ajast, kus eelistati lahjemaid, aga ikka magusaid kohvijooke. Selle ajaga on selgeks saanud, et kohvi (ja üldse toitude-jookide) juures on kõige olulisem nende aroom. „Ma olen üldiselt väga lõhnatundlik inimene, seetõttu polegi ehk kohvi juures niivõrd oluline selle maitse, aga kohe kindlasti joogi lõhn – see peab olema hea!“ selgitab Anna oma eelistusi. Anna jutt kõlab väga arusaadavalt, kui mõelda selle peale, et pole olemas ühtegi aromaatsemat toiduainet kui värskelt jahvatatud kohv! Targad teadlased teavad kinnitada, et kohviubades on lausa kuni 1000 erinevat aroomiühendit (tuues võrdluseks punase veini, kus neid on ca 600) – see on juba midagi, mida päevad läbi nautida!

Kuna kohv, eriti päeva esimene, on Anna jaoks kui esmavajadus, siis naudib ta täisautomaatsete kohvimasinate võlu, kus jook valmib kohe õige temperatuuriga – et saaks ikka momentaalselt seda nautima asuda! Seetõttu sai mõned aastad tagasi koju soetatud ka Saeco automaatmasin, mis senini truult pere kohvivajadusi teenib. Seega oldi automaatmasinate võlumaailmaga juba tuttav maast madalast nii, et pere väiksemad teadsid JURAlt tellida siidist kakaod, perepea Algo teadis masina eest hoolt kanda ja paitada ning pere kass Kalissal polnud muret masinaga sõbrasuhteid luua. Nii hüppas Kalissa ikka ja jälle masina juurde, et seda uudistada ja koos nurruda.

Selle kuu jooksul, mis JURA E8 Anna kodus veetis, viisid pereliikmete jalad neid ikka aina tihedamini kööki. Sest soojad joogid valmisid JURA E8ga mõnusalt kiiresti ja vaiksel toonil, mis kõlas kui lemmikviis ootusärevale nautlejale. Pere rõõmustas eriti asjaolu, et masina kohest väljalülitamist sai sobivale ajale edasi lükata. See on oluline, kui avastad, et oled jälle kord köögis masina taga tühjusest korisevat tassi täitmas.

Anna on kindel, et kui oma kodutehnika ja –seadmete eest regulaarselt ja südamega hoolt kanda, siis kestavad nad kaua-kaua! Nii on nad hoolitsenud ka oma ülejäänud plaatinakarva kodumasinate eest. „JURA on aga selles mõttes eriti mugav, et ei pea lugema päevi ja arvutama, millal viimati seadmeid puhastasid, vaid masin ütleb Sulle seda ise! See on kindlasti üks põhjus, miks soovitan JURA masinasse investeerida, sest õige hoolduse ja hoolitsuse juures olen kindel, et see masin teenib kohvimaiaid kaua ja ustavalt!“ sõnab Anna ja meie usume teda.

Tekst ja fotod Laura Verte. Postitus ilmus esimesena Kafo blogis. Aitäh, Kafo!

woolish ja sooduskood

woolish ja sooduskood

Ma olen oma öökullid nimetanud oma enda ja sõprade laste nimede järgi, nii võib leida näiteks Mia või Ursula öökullipadja. Ma olen küll absoluutselt kohutav statistika ja numbrite inimene, kuid ühte olen ma küll täheldanud. Kui mõni mudel kannab lapse, kelle katsikuteks või sünnipäevaks parasjagu patja tellitakse, nime, siis 96 % juhtudest valitakse just lapse nimega öökullimudeli kasuks. Ja see on lihtsalt nii inimlik! Meenuvad kohe need reisipildid, kus oma nimelise tänavasildi või kohviku all ja ees pilti tehakse.Rõõm on iseendas ka näha ja tajuda inimlikke jooni – ma olen täpselt see vend, kelle jaoks oma nime nägemine mõnel tootel või samanimelise inimese kohtamine tekitab märgatavat erutust. Eriti tore on see, et kuna Anna on siiani üks maailmas väga levinud nimi, siis võin ma seda erutatud meeleseisundit iga mõne aja tagant kogeda. Vaene Päären.

Üks ägedamaid Annasid, keda ma tean, on Woolishi Anna. Anna on koos oma abikaasa Eigoga neljandat põlve Woolishid. Peale selle, et nad on suutnud oma pereettevõttele anda imetlusväärse uue hingamise, on nad selle kõige kõrvalt suutnud kasvatada kolme poega ja kõige selle juures on nad endiselt väga normaalsed inimesed. Kõlab uskumatult, aga nii on!

Woolishist leiab nii sisustustooteid kui ka rõivaid ja aksessuaare. Minu enda kõige suuremad lemmikud on pleedid. Woolishi tooted on 100% lambavillast ning seepärast on toodete hind ka ürpis kõrge, niiet võib-olla niisama osta ma neid endale koju ei raatsiks, sest lapsed, loomad, mees (haha, sorri, Algo) ja värki. Täpselt sama nagu Iittalaga – ideaalne kingituseks – soolaleivad, katsikud, sünnipäevad – olen ise juba proovinud ja kingisaajad on väga rahul. Ja nüüd on veel üks eriti hea uudis ka kingi tegijale – koodiga “ANNA” on Woolishi epoes kuni 22.04 kõik tooted -20%! Jess, kasutage võimalust ja ostke ämmale juubeliks või emale emadepäevaks kink valmis! Woolishi tooted on alati ka väga stiilselt pakendatud!

 

Niisiis Woolishi epoes kuni 22.04.2018 kõik tooted koodiga “ANNA” -20%

Fotod ja tekst Anna Lutter. Aitäh, Woolish!

 

uus elu(tuba)

uus elu(tuba)

Seoses kontorinurga ümberkorraldamisega (LINK) tekkis vajadus seda sama – ümberkorraldamist – teha ka kogu ülejäänud elutoas. Mina mõtlesin muidugi, et mis see siis ära ei ole – korra tõstame raamatud kapist välja, lohistame kapi paika, kapp tolmust puhtaks, raamatud paika ja olemas. Selgus aga tõsiasi, et kapi sees olevaid raamatuid saab tõsta küll, aga kapi peal olev televiisor tarbib mingitest juhtmetest, mis on veetud ainult sinna ühte seina, tulevat infot. Ma oleks asja kohe pooleli jätnud – või siis teleka lahti ühendanud ja dekoratiivelemendina lahtiühendatult uues kohas edasi kasutanud, aga Algo päästis päeva ja vedas liistude alt uude kohta uued kaablid. Selline kaablimees mul!

Telekaalune kapp ei ole uus – ja ma ei käinud ilma sinuta Ikeas, Gerda, – enne oli kapp lihtsalt seina peale kinnitatud ja nüüd otsustasin selle otse põrandale panna. Ja see on tegelikult televiisori suhtes ka palju loogilisem, sest muidu jäi see juba poole seina peale ja tegelikult ei olnud väga mugav vaadata. Valge kapi mõlemas ääres on mustad riiulid, mis olid ka juba enne meil toas, aga nüüd leidsid ka jälle mu meelest loogilisema koha. Kõrgem riiul on Algo tehtud ja madalam mustade ustega riiul on ostetud Jyskist 15 euroga ja uksed on ise sinna ette tehtud (reklaamiminut – kapi tegemise juhendi leiab SIIT). Kõrgema riiuli paigutamine toa nurka tõi väga palju valgust ja avarust juurde!

Mul on alati mingi thing valgustusega (meil on elutoas 5 erinevat lampi ja ühed tulukesed) ja selle uue ruumilahenduse juures minu meelest said valgustid ka väga õiged ja ka praktilisedk kohad… midagi uut!

Nagu öeldud, siis uus mööblipaigutus jätab minu meelest elutoast palju avarama mulje. Välja viisime siit vana arvutilaua (LINK), suure tugi(arvuti)tooli ja metallist raamiga valge seinariiuli. Tegelikult tahaks ma vist veel loobuda sellest kotttoolist, mille Algole kunagi sünnipäevaks tegin, aga kuna see leiab poiste seas nii suurt kasutust, siis mul ei lubata seda välja tõsta. Kõige uuem mööbliese siin (peale kontorinurga) on see hall aiatool, millel on mõnus akna all lugeda (sest on ju teada kui palju aega on kodusel emal akna all lugeda), ostsin selle Bauhausist. Ja siis veel ka see Ikeast (59 eurot, LINK) pärit metall-laud. Algselt tahtsin selle panna diivanilaua alla, et oleks rohkem ruumi, kuhu asju panna, aga väike mõõtmiseksitus ei lubanud seda plaani ellu viia. Olen hetkel elutoaga päris rahul, tahaksin ainult vist suuremat vaipa siia… kuigi siis ma jälle mõtlen kui lihtne on see väike pesumasinasse suruda ja siis põrandad puhtaks pesta… otsused, otsused.

Tekst ja fotod Anna Lutter

SaveSave

SaveSave

SaveSave