minu kohvijoomise (halvad) harjumused

minu kohvijoomise (halvad) harjumused

Üheks hetkeks ilmus meile koju ülistiilne, moodne ja produktiivne kohvimasin – JuraE8. Jagasin oma kuuajaga tekkinud uue masina kogemusi ja üleüldse vanemaidki kohvitarbimise harjumusi Kafo Laurale. Ta vormis mu mõtted tähemärkidessse sellisel kujul:

Puhta silmaga, põnevaid lahendusi leidev ning stiilse maitsega sisustus- ja meisterdusblogija, õpetaja, ema ja kolme raamatu autor Anna Lutter kohe jõuab tööd teha! Aga mis nii viga, kui Sinu tööks on Sinu hobi ja Sulle meeldib kohvi juua, kohe palju!

Tööka Anna truuks kolleegiks on igahommikune rangelt kohustuslik must kohv, mida rammustavad mitu lusikatäit suhkrut, pisut kaneeli ja valgendab vahukoor! Oh sa poiss – see vist ongi ilu ja edu valem! Ja kui Anna elukaaslase Algo viimase aja meelisjoogiks on tee, siis „ega sellepärast meie peres kohv joomata ei jää – loodus tühja kohta ei salli ja nii joon ma kohvi mitme eest“ kirjeldab Anna lõbusalt. Meistrinaise päeva esimene kohviannus vajab kiiret tarbimist, teisiti ei saa. Sest siis on hea produktiivse, päevaga edasi minna. Sellele järgnevad veel kaks sellist mõnusat tassitäit kohvi – räägi veel kohvifännist! Pole siis ime, et ühed populaarseimad Anna käte all valminud tooted on öökullikujulised padjad.

Anna on oma noore ea poolest siiski väga kogenud kohvihoolik – esimesed kohvimälestused pärinevad juba põhikooli ajast, kus eelistati lahjemaid, aga ikka magusaid kohvijooke. Selle ajaga on selgeks saanud, et kohvi (ja üldse toitude-jookide) juures on kõige olulisem nende aroom. „Ma olen üldiselt väga lõhnatundlik inimene, seetõttu polegi ehk kohvi juures niivõrd oluline selle maitse, aga kohe kindlasti joogi lõhn – see peab olema hea!“ selgitab Anna oma eelistusi. Anna jutt kõlab väga arusaadavalt, kui mõelda selle peale, et pole olemas ühtegi aromaatsemat toiduainet kui värskelt jahvatatud kohv! Targad teadlased teavad kinnitada, et kohviubades on lausa kuni 1000 erinevat aroomiühendit (tuues võrdluseks punase veini, kus neid on ca 600) – see on juba midagi, mida päevad läbi nautida!

Kuna kohv, eriti päeva esimene, on Anna jaoks kui esmavajadus, siis naudib ta täisautomaatsete kohvimasinate võlu, kus jook valmib kohe õige temperatuuriga – et saaks ikka momentaalselt seda nautima asuda! Seetõttu sai mõned aastad tagasi koju soetatud ka Saeco automaatmasin, mis senini truult pere kohvivajadusi teenib. Seega oldi automaatmasinate võlumaailmaga juba tuttav maast madalast nii, et pere väiksemad teadsid JURAlt tellida siidist kakaod, perepea Algo teadis masina eest hoolt kanda ja paitada ning pere kass Kalissal polnud muret masinaga sõbrasuhteid luua. Nii hüppas Kalissa ikka ja jälle masina juurde, et seda uudistada ja koos nurruda.

Selle kuu jooksul, mis JURA E8 Anna kodus veetis, viisid pereliikmete jalad neid ikka aina tihedamini kööki. Sest soojad joogid valmisid JURA E8ga mõnusalt kiiresti ja vaiksel toonil, mis kõlas kui lemmikviis ootusärevale nautlejale. Pere rõõmustas eriti asjaolu, et masina kohest väljalülitamist sai sobivale ajale edasi lükata. See on oluline, kui avastad, et oled jälle kord köögis masina taga tühjusest korisevat tassi täitmas.

Anna on kindel, et kui oma kodutehnika ja –seadmete eest regulaarselt ja südamega hoolt kanda, siis kestavad nad kaua-kaua! Nii on nad hoolitsenud ka oma ülejäänud plaatinakarva kodumasinate eest. „JURA on aga selles mõttes eriti mugav, et ei pea lugema päevi ja arvutama, millal viimati seadmeid puhastasid, vaid masin ütleb Sulle seda ise! See on kindlasti üks põhjus, miks soovitan JURA masinasse investeerida, sest õige hoolduse ja hoolitsuse juures olen kindel, et see masin teenib kohvimaiaid kaua ja ustavalt!“ sõnab Anna ja meie usume teda.

Tekst ja fotod Laura Verte. Postitus ilmus esimesena Kafo blogis. Aitäh, Kafo!

woolish ja sooduskood

woolish ja sooduskood

Ma olen oma öökullid nimetanud oma enda ja sõprade laste nimede järgi, nii võib leida näiteks Mia või Ursula öökullipadja. Ma olen küll absoluutselt kohutav statistika ja numbrite inimene, kuid ühte olen ma küll täheldanud. Kui mõni mudel kannab lapse, kelle katsikuteks või sünnipäevaks parasjagu patja tellitakse, nime, siis 96 % juhtudest valitakse just lapse nimega öökullimudeli kasuks. Ja see on lihtsalt nii inimlik! Meenuvad kohe need reisipildid, kus oma nimelise tänavasildi või kohviku all ja ees pilti tehakse.Rõõm on iseendas ka näha ja tajuda inimlikke jooni – ma olen täpselt see vend, kelle jaoks oma nime nägemine mõnel tootel või samanimelise inimese kohtamine tekitab märgatavat erutust. Eriti tore on see, et kuna Anna on siiani üks maailmas väga levinud nimi, siis võin ma seda erutatud meeleseisundit iga mõne aja tagant kogeda. Vaene Päären.

Üks ägedamaid Annasid, keda ma tean, on Woolishi Anna. Anna on koos oma abikaasa Eigoga neljandat põlve Woolishid. Peale selle, et nad on suutnud oma pereettevõttele anda imetlusväärse uue hingamise, on nad selle kõige kõrvalt suutnud kasvatada kolme poega ja kõige selle juures on nad endiselt väga normaalsed inimesed. Kõlab uskumatult, aga nii on!

Woolishist leiab nii sisustustooteid kui ka rõivaid ja aksessuaare. Minu enda kõige suuremad lemmikud on pleedid. Woolishi tooted on 100% lambavillast ning seepärast on toodete hind ka ürpis kõrge, niiet võib-olla niisama osta ma neid endale koju ei raatsiks, sest lapsed, loomad, mees (haha, sorri, Algo) ja värki. Täpselt sama nagu Iittalaga – ideaalne kingituseks – soolaleivad, katsikud, sünnipäevad – olen ise juba proovinud ja kingisaajad on väga rahul. Ja nüüd on veel üks eriti hea uudis ka kingi tegijale – koodiga “ANNA” on Woolishi epoes kuni 22.04 kõik tooted -20%! Jess, kasutage võimalust ja ostke ämmale juubeliks või emale emadepäevaks kink valmis! Woolishi tooted on alati ka väga stiilselt pakendatud!

 

Niisiis Woolishi epoes kuni 22.04.2018 kõik tooted koodiga “ANNA” -20%

Fotod ja tekst Anna Lutter. Aitäh, Woolish!

 

uus elu(tuba)

uus elu(tuba)

Seoses kontorinurga ümberkorraldamisega (LINK) tekkis vajadus seda sama – ümberkorraldamist – teha ka kogu ülejäänud elutoas. Mina mõtlesin muidugi, et mis see siis ära ei ole – korra tõstame raamatud kapist välja, lohistame kapi paika, kapp tolmust puhtaks, raamatud paika ja olemas. Selgus aga tõsiasi, et kapi sees olevaid raamatuid saab tõsta küll, aga kapi peal olev televiisor tarbib mingitest juhtmetest, mis on veetud ainult sinna ühte seina, tulevat infot. Ma oleks asja kohe pooleli jätnud – või siis teleka lahti ühendanud ja dekoratiivelemendina lahtiühendatult uues kohas edasi kasutanud, aga Algo päästis päeva ja vedas liistude alt uude kohta uued kaablid. Selline kaablimees mul!

Telekaalune kapp ei ole uus – ja ma ei käinud ilma sinuta Ikeas, Gerda, – enne oli kapp lihtsalt seina peale kinnitatud ja nüüd otsustasin selle otse põrandale panna. Ja see on tegelikult televiisori suhtes ka palju loogilisem, sest muidu jäi see juba poole seina peale ja tegelikult ei olnud väga mugav vaadata. Valge kapi mõlemas ääres on mustad riiulid, mis olid ka juba enne meil toas, aga nüüd leidsid ka jälle mu meelest loogilisema koha. Kõrgem riiul on Algo tehtud ja madalam mustade ustega riiul on ostetud Jyskist 15 euroga ja uksed on ise sinna ette tehtud (reklaamiminut – kapi tegemise juhendi leiab SIIT). Kõrgema riiuli paigutamine toa nurka tõi väga palju valgust ja avarust juurde!

Mul on alati mingi thing valgustusega (meil on elutoas 5 erinevat lampi ja ühed tulukesed) ja selle uue ruumilahenduse juures minu meelest said valgustid ka väga õiged ja ka praktilisedk kohad… midagi uut!

Nagu öeldud, siis uus mööblipaigutus jätab minu meelest elutoast palju avarama mulje. Välja viisime siit vana arvutilaua (LINK), suure tugi(arvuti)tooli ja metallist raamiga valge seinariiuli. Tegelikult tahaks ma vist veel loobuda sellest kotttoolist, mille Algole kunagi sünnipäevaks tegin, aga kuna see leiab poiste seas nii suurt kasutust, siis mul ei lubata seda välja tõsta. Kõige uuem mööbliese siin (peale kontorinurga) on see hall aiatool, millel on mõnus akna all lugeda (sest on ju teada kui palju aega on kodusel emal akna all lugeda), ostsin selle Bauhausist. Ja siis veel ka see Ikeast (59 eurot, LINK) pärit metall-laud. Algselt tahtsin selle panna diivanilaua alla, et oleks rohkem ruumi, kuhu asju panna, aga väike mõõtmiseksitus ei lubanud seda plaani ellu viia. Olen hetkel elutoaga päris rahul, tahaksin ainult vist suuremat vaipa siia… kuigi siis ma jälle mõtlen kui lihtne on see väike pesumasinasse suruda ja siis põrandad puhtaks pesta… otsused, otsused.

Tekst ja fotod Anna Lutter

SaveSave

SaveSave

SaveSave

uus kontorinurk

uus kontorinurk

Meil ei ole arvutilaua ja kontori jaoks korteris eraldi tuba ette nähtud. Kõik eelkirjeldatu tuli paigutada seega elutuppa. Mu visioon oli aga see, et seda töötamiseks mõeldud ala peaks saama kuidagi varjata, et siis kui tööd parasjagu teha pole vaja, et siis kuvari ja raamatupidamismappidega tõtt ei peaks vaatama. Niisiis vormisin paberile sellise kirstulaadse konstruktsiooni, Algo vormis selle vineerist ja kruvidest valmis.

Viimasel ajal mulle enam see ei meeldinud, sest inimene on üks mugav olend ja päriselt oli pisut tüütu seda lahti teha … kuigi selleks kulus 2-3 sekundit. Teiseks ei meeldinud mulle, kuidas laud lahtiselt välja nägi – mitte piisavalt ilus ja sätitud, pigem selline suvaline. Ja kolmandaks. Üha sagedasemaks muutusid järgmised situatsioonid:

Sa satud meile esimest korda külla. Tulid koos perega. Lapsed suunatakse tagumisse tuppa ja täiskasvanud kogunevad – nagu sellistel puhkudel ikka – korraks kööki. Möödub tund kuni ma ei jõua enam püsti seista ja pakun välja – viidates haigele põlvele -, et võiks äkki nüüd elutoa poole suunduda ja pehmemööbli võlusid kasutada. Võtame kohad sisse diivanil. Loodetavasti on Sul tore, võib-olla ka mitte, kuid terve õhtu oled Sa millegi pärast tugevalt hajevil. Sa vaatad puurival pilgul seda kummalist valget kirstu, mis me elutoa nurgas laiutab. Sa ei julge viisaka külalisena midagi küsida, sest sisekujundus on teadagi sama terav teema kui poliitika või korvpallimeeskonna eelistus. Jutt sai räägitud ja te hakkate ära minema. Mulle tuli meelde, et pidin Sulle ühe hea raamatu pealkirja üles kirjutama. Avan oma kontorilaua, et võtta pastakas ja tükk paberit. Sa ei pane tähele, kuidas Su silmad selginevad ja Sa valju ja ära seletatud häälega oma mõtte välja ütled: “Aa, see on kontorilaud, ma mõtlesin, mis imelik kirst see teil seal nurgas on.”

Et vältida neid kummalisi olukordi, kus külaline terve õhtu juurdleb, mida me selles valges kirstus peidame, otsustasin, et aeg on avatud kontorinurgaks. Algselt plaanisin seda isegi magamistuppa, aga õnneks loobusin sellest veidrast ideest ja tõstsime hoopis elutoas mööblit ringi nii, et see avatud kontor kenasti sisse sulanduks. Kogu selle konstruktsiooni – nagu ikka – keevitas valmis Algo. Mina ja Gerda (LINK) tõime Ikeast riiuliplaadid ja siis selle algvariandis vist kingadele mõeldud metallist äärega riiuli. Kinnised kapiosad tegi Algo vineerist ja värvis valgeks, sama käib lauaplaadi kohta.

 

Paremal riiuli poolel on laud (riiulitest veits sügavam), kus peal on monitor, selle all põrandal protsessor ja sinna kõrvale panin kunagi Aliexpressist tellitud paberkoti, kus saab paberirulle hoida. Printer on selles baarikapilaadses asjas. avatuna moodustab uks tasapinna lauaplaadiga, niiet vajadusel saab seda ka töölaua laiendusena kasutada. Alumises lükandustega suletud kapis on kõik mapid, mis avatud riiulitel eksponeerimist ei võimalda. Karpide sees on erinevaid kontoritarvikuid: teibid, augurauad, knopkad, klammerdajad jmt. Ja siis on muidugi riiulitel veel väga palju mittevajalikke, aga ilusaid asju.

    

Praegu on laua taga kasutusel üks juba kodus olemasolnud olnud tool. See oli enne meie magamistoas kasutusel toolina THE CHAIR, niiet ma tahaks selle väga sinna tagasi viia ja laua taha midagi ägedamat leida. Kui kellelgi on mõtteid, siis andke teada! Mustad ja valged karbid on pärist Ikeast (3,49-4,99 eurot, LINK), hallid karbid ka Ikeast (7,99-12,99 eurot, LINK), mustrilised karbid ja ümmargune vaas on juba ammu ostetud Hemtexist, aga praegu on neil ka päris ägedaid karpe saada (10,99 eurot, LINK). Keraamilised tähtedega nõud on mulle kinkinud Gerda, tellida saab neid näiteks Home From North-ist (LINK). Ruudulised pliitasitopsid (analoogsed 2,99 eurot, LINK) ja laua peal olev pliiatsitops/ kontoritarvete/ kleeplinditops (9,99 eurot, LINK) Ikeast. Graafilise kujundusega märkmik laual Prints by TM (LINK).

 

Kuidas ma rahul olen? Väga! Praegu mulle küll väga selline lahendus meeldib. Diivanil istudes jääb see kontorinurk külje peale, niiet ei peagi raamatupidamismappidega tõtt vaatama. Ainuke asi, millest ma ehk puudust tunnen on eelmise arvutilaua peal olnud ilmastikust räsitud laudistest kate, mille peal sai ilusaid pilte teha.

Kõiki asju ei jõudnud üldse siia ära linkida, aga kui on huvi, siis jäta oma küsimus kommentaaridesse! Varsti näeb kogu elutuba ehk ka!

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

kuidas, ilma ise ostamata ja abiellumata, saada köögikapp täis Iittala nõusid?

kuidas, ilma ise ostamata ja abiellumata, saada köögikapp täis Iittala nõusid?

Kui ma oleksin kirglik harrastussportlane, siis oleks mu köögikapid täis Tupperware (LINK) kaanega ja kaaneta, ümmargusi ja kandilisi, värvilisi ja ühevärvilisi mahuteid, anumeid, sheikereid ja karpe. Ja siis ma teeksin igal pühapäeval #foodprepi ja laoksin kõik oma Tupperwared ritta ja täidaksin järjest #healthyfoodiga ja teeksin sellest Instagrammi pildi. Aga ma ei ole.

Ma olen kirglik sisustaja ja sellepärast on mu köögikapid täis Iittala Taika sarja (LINK) suuri ja väikeseid kausse, siniseid ja valgeid mudeleid, sügavaid ja madalaid tasse, klaase ja vitriine, plekist ja korgist. Ja ma teen igal vähegi visuaalselt ilusal momendil oma kodust pilti – ja päris sageli pressin foto peale ka mõne Iittala, mille täidan #coffeega – ning panen selle Instagrammi (LINK).

See võis tunduda nagu väike humoorikas sissejuhatus, aga eks kõik naljad on ju suuremal või väiksemal määral päris elust. Niisiis tõepoolest, üks põhjus, miks mu köögikappides Iittala nõud on, on see, et need näevad piltide peal nii head välja ning on hõlbsalt kombineeritavad erimaterjalist ja -stiilist (ja -ajast) esemetega. Hästi iseloomustavad seda Eestietno (LINK) jaoks tehtud fotod ja ka mu 3. raamatu reklaampilt. Teine põhjus (koos kolmandaga) on see, et Iittala on aegumatu klassika ja lisaks sellele, et kujunduslik pool ei aegu, võin öelda, et oma vanimaid Iittala nõusid olen tänseks igapäevaselt kasutanud umbes kuus aastat ja nende mustrid, värvid ja servad on endiselt samaväärsed uutega. Ja kuna aja jooksul oleme siin kordamööda lastega nii mõndagi ka maha visanud, siis katki on läinud vist 3-4 asja ainult, seega ka tunduvalt purunemiskindlamad… võrreldes kiirmoe nõudega, mis harva kukkudes oma esialgse vormi säilitavad.


Foto Jaana Süld, lavastus Anna Lutter


Foto Jaana Süld, lavastus Anna Lutter

Tunnistan ausalt üles, et ma olen ostnud päris palju ühikuid Iittala nõusid, kuid endale – peale ühe suure tassi – mitte ühtegi. Siit tuleb neljas põhjus, miks mulle Iittala nii väga meeldib – see on ülihea kingiidee. Kui Sa tead kedagi, kellele ka meeldib Iittala, siis Sul ei ole edaspidi enam sünnipäevade ega jõude ajal ühtegi mure – peale selle, et kuidas kurat tasse ilusti paberisse pakkida ja miks Sa varem sellele ei mõelnud ja mõnda karpi alles ei ole jätnud – sest Iittala rõõmustab ALATI! Mina olengi kõik nõud (peale selle eelpool toodud ühe suure kruusi) saanud kingitusteks – sünnipäevad, jõulud, sõbrapäevad, aastapäevad, ussimaarjapäevad, kolmekuningapäevad you name it, Iittala sobib igaks tähtpäevaks ja mu lähisugulased ja -sõbrad on selle hästi ära tabanud! Selgub, et ei olegi vaja abielluda serviisi kokku saamiseks.

Tunnistan ausalt veel ühe asja üles. Kellele on kõige raskem kinke teha? Meesterahvatsele! Neil on ju kõik asjad olemas?! Iittala on aga ka sellele probleemile lahendus. Vabandan kõigi oma lähimate meessugulste ja -sõprade ees, kes juba mitmendat aastat kaks kruusi või ühe suure taldriku kingiks saavad, kaevudes aga kingipaki põhja tuleb sealt alati ka välja väike sedel kasutusjuhendiga: happy wife, happy life. Ja see kingitus sobib küll vist igale meesterahvale. Niiet niikaua kui mul ühtegi paremat mõtet pähe ei tule, siis ma jätkan oma sõprade  ja sõbrannade kollektsioonide täiendamisega. Ja kui tundub, et nõud neile enam ära ei mahu, siis Iittalal on ka väga lai valik sisustustekstiile, küünlajalgu, vaase, vitriine, karpe… loodan, et te, sõbrad, elate kõik vähemalt saja aastaseks!

Ja lõpetuseks veel üks eriti hea asi. Iittalat saab kingitusteks ette valmis osta, sest üks suurus sobib kõigile ja nõud ei rikne. Niiet kui ka Sa elad maapiirkonnas ja tunned, et Kiisa Tarbijateühistu A&O tööstuskaupade valik sünnipäevale minnes tiba kasinaks jääb, siis telli endale praegu Iittala allahindlustelt üliheade hindadega (LINK) nõusid ja pane voodi alla järgmist tähtpäeva ootama! Allahindlus Iittala.com lehel kestab kuni 29.01 või kuni kaupa jätkub ning alates 75 eurost tuuakse kaup ukse taha tasuta. Minu pakk jõudis ülejärgmisel päeval, ole ka ettenägelik ja teadlik tarbija (LINK)!

 

Fotod ja tekst  Anna Lutter (kui ei ole märgitud teisiti)

 

 

alternatiivseid ideid jõulukarrale ja põlevate silmadega päkapikkudele

alternatiivseid ideid jõulukarrale ja põlevate silmadega päkapikkudele

Jõulukaunistused pandi meie kodus see aasta üles juba augustis – siis kui ma oma kolmanda raamatu (LINK) projekte pildistasin. Need tundusid suvel kuidagi nii veidralt ägedad, et nii nad üles jäidki ja nüüd tunduvad nad lihtsalt täitsa õiges kohas ja ajas. Mulle ei meeldi päkapikukujukesed ja kuusekarrad – pigem tekitavad jõulu(hullus)tunnet meie kodus küünlalaternad ja neis põlevad küünlad, erinevad (kuivanud, kunst ja elus) taimed ning minimalistlikest materjalidest ise tehtud väikseid vanikuid ja kaunistused. Jagan järgnevalt mõnda jõulusetti, mida enda kodus erinevatel aegadel ja otstarvetel üles olen seadnud. Kui teil tekib küsimusi mõne detaili kohta, mida piltidel näete ja viidatud ei ole, siis jätke need kommentaaridesse ja ma püüan kiirelt reageerida, je!

Viimase aja trend on sellise väikese kuusekese kasutamine ja mitte ainult kuuse vaid kuuse koos juurega ehk siis metsast kuusekest otsides tasuks valida mõni koht, kus kasvab tihedalt väikesi isendeid koos ja seda ruutmeetrit natuke harvedada, sest nad ei saaks nagunii kõik koos ruutmeetri suurusel alal suureks kasvada. Kuusk peab vees päris kaua ka vastu ja on minu meelest üliarmas. Ja lisaks sellele, et meile meeldib, meeldib selline kasutusviis ka kassile, kes sealt kuuse vaasist vett käib joomas… eks lemmikloomad lähevad ikka peremehe nägu. Konkreetne läbipaistev vaas on pärit Ikeast, kuivainepurk on vist algses versioonis.

Päris kuuske ei ole meil kodus päriselt kasutuses olnud juba pikka aega, sest nii kass kui lapsed tunnevad selle vastu liigset huvi. Ülemisel pildil on alternatiiv kuusejalale, sees on tsemendiga täidetud plastikämber, mis hoiab kuuse kenasti püsti ja ümbertõmmatud Selveri paberkott (pahempidi keeratuna) on efektne ja keskkonnasõbralik. Valmistamise juhendi leiab eelmise aasta Kodu&Aed detsembri ajakirjast (LINK).

Kes siia blogisse rohkem kui korra on sattunud, siis teab, et üks kõik, mis, aga ma teen kõik asjad must-valgeks. Nii ka jõulusussid ja kalendri. Piltidel pole ei küünlaid ega kuuseoksi, aga samas – vähemalt mulle küll – mõjuvad need mustrid ja tekstuurid ka väga jõuluselt. Lõngast tutid! Taimed on Ikea kunstlillede osakonnast, mis võimaldab need vahepeal kasti ära panna ja siis jälle välja võtta – vaheldust peab olema!

Tingimata ei pea metsast ära tooma tervet (väikest või suurt) kuuske, sobivad näiteks ka raielankidel maha jäänud kuuse oksad, mida saab lihtsalt panna vee sisse nagu ülemisel pildid. Selline lahendus sobib näiteks jõululaua kaunistamiseks. Okstest saab teha ka pärgasid ja alternatiivina suurtele pärgadele võiks see aasta teha aknale või seinale või kingipakile selliseid pisikesi pärgasid. Minipärgade juhend on leitav minu uues raamatus “Loo ise kodu heaks” (LINK).

Ja kui Sa elad linnas ja sõnad raielank ja kuuskede harvendamine ei ole igapäevases tarbimises, siis kuuskedele leidub alternatiive. Ma ostsin sellised kaks tükki, hinnaga 1.99 ühest rohelise logoga poest, mille hiljutine reklaamikampaania ei luba mul seda nime siia kirja panna ja linkida. #jälleraamat.

Lisaks nulgude (vabandan juba ette kõigi taimeteadlike lugejate ees kui see ei ole õige kodeerimine eelnevalt nähtud rohelistele, parandage mind!) võib kuuse asemel kasutada ka ägedat papist kuuske. Papist kuuske (LINK) võib vabalt koos lastega ise värvida ning ehted külge riputada, aga see on ka tõeliselt mõnus alternatiiv minimalismi ja kuuseokka vaba kodu armastavale inimesele. Papist kuuse saab kaheks tükiks lahti monteerida ja siis diivani taha suveks ära panna ja järgmisel jõulul jälle välja otsida. Eriti tore on see, et kuused on Eestis kasvama pandud – kuuski müüb ja loob selline ettevõte nagu BAUBAU, neil on ka päris palju stiilset ja teistmoodi mööblit – papist (LINK). Muuhulgas ka narisid, ma ise ootan nende lemmikloomade sarja!

BAUBAU andis mulle kuuse (üleval piltidel), mille ma saan ühele teist ära anda, aga et asi liiga lihtne ei oleks, siis ma ootan fotosid teie (isetehtud või ise poest leitud) jõulunurkadest või detailidest. Pildid postitage Facebooki postituse kommentaaridesse (LINK). Ootan pilte nädal aega – kuni 15.12. Superelevil, näidake oma ägedaid ideid ja kodusid!

Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh BAUBAU (LINK)

 

SaveSave