vasakpool, lastetuba #2

vasakpool, lastetuba #2

Järgnevalt asun käsitlema lastetoa vasakut poolt. Paremal pool asuvast voodilaadsest tootest saab lähemalt lugeda eelmises postituses (LINK), aga kõik ülejäänud pooled ja nurgad – mida ühe korterelamu neljakandises standardtoas on omajagu – saavad vaadeldavaks ja loetavaks siin.

Niisiis, sinna vasakusse seina kujutasin ette midagi, mis täidaks nii kapi, laua, riiuli kui ka vajadusel lava funktsiooni. Mulle oli juba ammu väga sümpaatne olnud Ikea STUVA sari ja mulle tundus, et siia lastetoa vasakusse seina sobib see ideaalselt. Küsimus oli aga moodulites. Kindlasti oli vaja ühte laua osa (LINK, 29 eurot) ja siis ühte kastiga osa, mis on sama hästi ka laud või lihtsalt kõrgem pind mängimiseks  (LINK, 69 eurot). Laua taga olevad toolid on Dekost (LINK, 39 eurot). Stanged riiete riputamiseks on mõlemal poisil lükandustega kapis olemas, seega mõtlesin, et võiks olla kaks sahtliboksidega moodulit, selgus aga tõsiasi, et kaks ei mahu ära ja kuna ma varbseinast loobuda ei raatsinud, siis tuli jääda ühe sahtliboksidega moodili juurde. Umbes tund aega valisin seda täpselt õiget varianti välja poes (tsau, Gerda!), aga lõpuks ostus valituks mudel (LINK, 175 eurot), kus üleval on uste taga riiulid – saab hoida riidepuid mitte vajavaid riideid – ja all on sahtlid sokkidele ja pesule ja siis alumine suur sahtel mahutab täpselt kõik Lego Duplod.



Ma olen alati olnud seda meelt, et käärid (head ja ilusad käärid, st Fiskars, LINK, hind 11,95 eurot) ja joonistusvahendid võiksid olla lapsele ligipääsetavas – aga ka mitte liiga ligipääsetavas – kohas. Seega see Ikea kontoritarvete sein (LINK, aluse hind 13,99 eurot) on täpselt see, mida ma oma kõige pöörasemates unenägudes (vabandust, Algo) nägin. Riiuleid, konkse ja kumme saab vabalvalikul ise omavahel kombineerida ja kui kunagi lastetuba ümber kujundamisse läheb, siis on sellele ülilihtne kontoris või õmblustoas uus koht leida.





Lisaks laelambile, mille kohta oli juttu eelmises postituses (LINK) on seinas ka üks pilvekujuline lamp (LINK, hind 6,99 eurot) ja siis nende kõrval Tigerist pärit pilvekujulised riiulid. Pilvede alla lõikasin mustast kartongist piisad ja riputasin need kleepmassiga üles.

Lastetoas on ka suur liugustega kapp, seal sees on kõik need värvilised asjad, millega Pelle ja Päären tavaliselt tegelikult mängivad, aga mida nende ema meeleheitlikult kappi peidab, sest tal on veidrad kombed. Ühesõnaga kogu selle must-valge ilu olen ikka rohkem enda jaoks sinna riiulitele organiseerinud, aga armastava pereemana, siiski ka päris mänguasjadele kappi ühe riiulialge jätnud. Liugustega kapp on hästi sügav, niiet igale riiulile mahub kaks kihti asju. Alumistel on laste autod, lauamängud, pusled ja muu eluksvajalik. Pisut ülal pool on stangede peal poiste riideid ja siis paremal on üks kast Algo akutrelli ja kruvikeerajaga (tsau, Algo) ja kogu ülejäänud pinna olen mina oma raamatute, lõigete, paberite ja parasjagu mitte kasutuses olevate sisustuselementide jaoks broneerinud. Meie peres võrdsus alati märksõna olnud ja seepärast tundub aus, et see kellel on kõige rohkem asju, selllel on ka kõige rohkem riiuleid. Selles kapis hoiame ka tolmuimejat ja punasevarrega (sic!) põrandapesumoppi.



Ikeast on pärit kolm üksteise kohal olevat riiulit (riiuliplaat LINK, hind 7,99 eurot ja kandur LINK, hind 4 eurot). Riiulite peal on rohkem kui üks ilus asi. Mõndadest olen ma juba varasemates postitustes kirjutanud, aga toon mõned siin veel välja. Kidsdecorist (LINK) on pärit piimapudelitega topsik (LINK, hind 5,6 eurot), piimapudeli kujuline lamp (LINK, hind 15 eurot), selle pudeliga loeb Algo tavaliselt poistele unejuttu, minu jaoks on see aga liiga pime ja ma kasutan lightboxi (LINK, 44,95 eurot) valgust, lightbox põleb ka öösel. Ja muidugi on me lightboxil ka juhe (LINK, hind 8,75), sest patareid saavad väga kiirelt tühjaks. Riiuli peal on veel Batmani rahakassa (LINK, hind 14,95 eurot), kohvreid (analoogsed LINK ja LINK, hind 15 eurot), mille sees on hea hoida kollektsioneeritavaid esemeid (Algo ja Pääreni ühine hobi on legomeeste kollektsioneerimine). Marquee tähed (“P” ja “&” märk) tellisin kunagi Amazonist (LINK, hind umbes 10 eurot, sõltuvalt tähest). Panda tassid (LINK, 4,99 eurot) ja kangast korv (analoogne LINK, hind 2,99 eurot) on H&M Home-ist. Kummitusekujuline lamp on Scandikidsist (LINK, 15 eurot). Kaktustega topsikud ja traadist majakujuline riiul on kunagi ammu Tigerist koju toodud.





Varbseina küljes riputavad kaks mänguasja kotti, mille sees on legod, öä, mida elu edasi, seda rohkem mulle tundub, et iga väiksemagi süvisega anumas on legod. Mängima asudes saab need kotid nööridest laiali tõmmata ja kui mäng läbi saab, siis samakiirelt jälle kokku tirida ja üldse ei pea legosid vaiba pealt taga ajama. Rombidega variant on Kidsdecorist (LINK, hind 34 eurot, aga praegu allahindlusega 27,2 eurot!) ja ristidega Aliexpressist (LINK, hind umbes 34 eurot).


Must majakujuline riiul on Algo tehtud ja selle sees oleva kalendri skoorisin ükskord Magziniinist (LINK). Keraamilised loomakujud: mustad on Ikeast ja valged kunagi ammu Hemtexist (LINK). Puidust redeliga auto on Lohulelust (LINK, 13,8 eurot). Kollased lühkarid Dadamora (LINK).


Ma tean, et see vasak pool meenutab natukene mänguasjadepoodi, aga … millisele lapsele ei meeldiks elada mänguasjapoes? Ja muidugi vanemlikust aspektist on ainult tugev rõõm kui laps on harjunud mänguasjapoes valitseva õhustikuga, sest kui eelmainitud asutusse siis päriselt sattuda, siis ei teki – kõigi lootuste kohaselt – seal nii suurt joovastust nagu harikult. See on teooria. Praktikas ei tööta.

Tekst, fotod Anna Lutter.

ametlikult lasTE tuba

ametlikult lasTE tuba

Asi on ametlik. Lastetoast on saanud täisõiguslik lasTE tuba ja see mahutab endasse nüüd magama ja mängima mitmusliku arvu lapsi. Kui enne oli tuppa pressitud vaid Pääreni voodi, siis nüüd on seal voodeid kaks ja lisaks magamiskohtade kahekordistumisele, mitmekordistus ka mängimiseks jäänud põrandaala. Päriselt ka. Planeerisin tuppa narilahenduse, mis tänu erinevatele asjaoludele (loe lähemalt SIIN) sai üpris kitsas, kuid sellest hoolimata väga praktiline ja nii jäigi mänguruumi põrandale rohkem. Nari asub tuppa sisenedes paremat kätt ja kuna tegemist on nii multifunktsionaalse rajatisega, siis toa teised nurgad saavad näidatud ja lähemalt käsitletud järgmises postituses.

Suurprojektist – välismõõtudega 255 cm X 260 cm X 60 cm – siis lähemalt. Laiub see terve parema seina ulatuses. Alumisel korrusel on Pellele rajatud 140 cm pikkune magamiskoht. Voodisse saab siseneda läbi ümarate nurkadega ristkülikukujulise ava. Pelle maadeavastaja voodipesu on pärit H&M Home -ist (24.99 eurot) ja sealt samast on ka kolm loomatemaatilist patja (4.99 eurot), majapadi annalutter (LINK) ja draakoni padi Dadamorast (24 eurot, LINK).

Pääreni magamiskoht on üleval. Üles saamiseks peab ületama Pelle voodi vasaku nurga ja sealt samast vasakust nurgast viib seinamööda üles pisikene redel. Ka Pääreni madrats on 140 cm pikkune – kuna aga see ehitus on pikem, siis seega on Päärenil seal üleval madratsi ees veel ubes 70 cm vaba mänguruumi. Ja nagu praktika on näidanud, siis talle väga meeldib oma väikeste legomeestega seal Pelle eest varjatuna asju ajada. Pääreni Batmani voodipesu on H&M Home -ist (24.99 eurot, LINK). Päärenil on voodis üks väike öökulli padi (LINK) ja mäekujuline padi, mille valmistamisjuhendi leiab SIIT. Ka Pääreni magamisaseme juures on ümarate nurkadega ristikülkukujuline avaus, mille kaudu saab teha nii inimvaatluseid kui ka vajadusel isa abiga kiirelt voodist evakueeruda.

Pelle voodist üljääv pind, umbes 110 cm oli täpselt paras ühe väikese köögi/ poe/ nukuteatri immiteerimist võimaldava boksi jaoks. Kööki saab siseneda voodi otsas oleva ukse kaudu. Eelmine kokandusnurk (õpetab juba uut kokka välja) oli tunduvalt suurem, niisiis saagis Algo vineerist uue ja väiksema. Üles panime avatud riiulid, kus saab köögitarvikuid hoiustada ning seinas on ka väike tahvel (Rõõmu Kaubamjast) menüü kirja panemiseks. Päären saab köögis vabalt püsti seista ja läbi väikese ava saab kõiki näljaseid kliente kiirelt teenindada. Nukunõud on pärit Ikeast (taldrikud 9.99 eurot, LINK ja tassid 9.99 eurot LINK), Ikeast on ka kassaaparaat (14.99 eurot, LINK) ja pannilabidate(ja muude asjade)komplekt (4,99 eurot, LINK). Kunagi ammu ostsin Ikeast ka selle metallist riputamis stange ja mõtlesin seda algselt päris kööki panna, aga koju jõudses ikkagi loobusin sellest mõttest ja nüüd leidsin selle voodi alt üles ja see sobis mõõtudelt lihtsalt ülitäpselt sinna ja kujunduslikust aspektist ka! Hallid kodumasinad on kunagi kaasa toodud väljamaalt (midagi analoogset LINK).

Voodi-mängumajalahenduse konstruktsioon on ehitatud 45 mm X 45 mm prussidest ja kaetud voodrilaudega. Peale voodi kokku panemist värvis Algo selle mööblivärviga mustaks ning voodi sees olevad konstruktsioonitalad ja laudise valgeks (seinaga ühte värvi) nii ei paista need silma.

Laes rippuva valgusti tõin koju Ikeast (2.99 eurot, LINK). Algselt oli roheline, aga Algo värvis selle meeldivalt mustaks. Kuna mõlemal pool akna ääres on kõrged mööbliesemed, siis jäid kardinad ära ja panime ette ruloo ja kolmnurksed lipukesed. Väikesed legoklotse hoiavad koos suured legoklotsi hoiukastid (32.60 eurot, LINK).

Ja kõige parem asi selle voodi juures on muidugi see, et mõlemad lapsed magavad nüüd lastetoas ja meie tuba on täielikult lastevoodite vaba. Mõlemad poisid saavad hommikul ise oma voodist välja ronida. Ja kui te meile külla peaksite sattuma, siis tõenäoliselt Pääreni esimene lause on: “Tule, ma näitan oma uut voodit!” Voodit olete te nüüd näinud, järgmine kord näete toa vasakut külge, aga kellel kannatust ei ole, siis Kodu&Aed (LINK) augustinumbris on kogu tuba juba vaadeldav!

Tekst, fotod Anna Lutter. Aitäh, H&M (LINK), Dadamora (LINK), Kidsdecor (LINK).

pakettpuhkus Ikeas

pakettpuhkus Ikeas

Eesti keeles on ikka omajagu veidraid mõisteid. Üheks selliseks on kahtlemata lapsehoolduspuhkus. Iga inimene, kes sellel imelisel 18-tähelisel mõistel üle kuu aja viibinud on, teab ilmselt, et asi on puhkusest kaugel ja kahe lapse (kellest vanem ka nüüd lasteaiast suve puhul vabastatud on) puhul tunnen, et isegi hooldamisest ja hoolitsemist ei saa siin rääkida, olen rahul kui kõik me päeva lõpuks elu ja tervise juures oleme.

Oleme Gerdaga (LINK) aru saanud, et selleks, et selle kõigega eluga toime tulla ja nii vaimne- kui füüsilinetervis heas toonuses oleks,  tuleb umbes viie-kuue kuu tagant teha üks lõõgastav pakettpuhkus Ikeasse. Nii me selle siis 10. juunil sooritasime. Reis ise oli ootuspäraselt meeleolukas ja täitis igati oma eesmärki. Kui meil varem on olnud mõlemal pikad listid, mida tingimata vaja on, siis seekord tahtis Gerda kindlalt ainult ühe vaipa (mida tal lõpuks osta ei soovitanud, oih) ja mina lastetoa laud-kapp-kummut komplekti ja ülejäänu osas olime avatud sellele, mida Ikea meile ette toob. Näitan, mis ma sealt siis ära tõin.

Olin seda Monstera lehte juba ammu hoopis Hemtexist (LINK), hind 7,95 eurot, vaadanud, aga olin kõhkleval seisukohal, et kuidas ma seda ikkagi kasutaksin ja kus, aga kui ma nägin seda Ikea varianti (LINK), hind 4.99 eurot, ja seda vaasi, otsustasin, et mul ikka on neid väga vaja.

Neid plekkpurke (LINK), hind väiksemal 0,99 eurot ja suuremal 1,49 eurot, ostan ma vist iga kord, aga alati kodus jääb neist puudu ja nii ma võtsin seekord ka siis mõned. Musta metalläärega klaaskarp oli lihtsalt äge, hind 6,99 eurot, sobib vist peaaegu igale poole. Klaasist karbi peal on papist pliiatsitopsid, need lähevad uude kodukontorisse, mille plaani isegi veel paberil valmis ei ole, aga asjade varumiseks ei ole ju kunagi liiga vara? Valge puidust sangaga korv (LINK), hind 14,99 eurot.

Karbid on alati mu nõrkus. Kui ma seda must-valget komplekti (LINK), hind 14,99 eurot, nägin, siis teadsin kohe, et lastetuppa sobiksid nad igaljuhul ja no ilmselt sobiksid hästi ka uude kontorisse. Tunduvad head tugevad karbid. Lisaks ostsin lastetuppa ka tradistioonilisi ühevärvilisi karpe (LINK), hind 7,99 eurot, (LINK), hind 4,99 eurot.

Ja kui ema juba sellise eksootilise väljasõidu välismaale ette võtab, siis peab kindlasti beebidele ka midagi tooma. Tegelikult olen neid keraamilisi nukunõusi juba ka eelnevatel kordadel vaadanud ja tundnud, et kui mina väike olin, siis ma oleks päris kindlasti maailma kõige õnnelikum nende üle olnud. Ja nii otsustasingi need siis nüüd Päärenile ja Pellele tuua. Taldrikute-kausside komplekt (LINK), hind 9,99 eurot ja tasside komplekt (LINK) 9,99 eurot. Ühel tassil tuli sang juba küll küljest ära, aga muidu on kõik asjad veel terved, mis on tõeline ime, sest need kaks käsitlevad neid kui mõnda maavara, kasutades erinevate kallurite kastide täitena ja siis kallutavad pidevalt koormat maha ja viskavad siis jälle kiirelt peale tagasi #boys. 

Ma ei teagi, mis nime sellele valgele alusele – (LINK), hind 13,99 eurot, ja alumisel pildil olevatele konksudele (LINK), hinnad 2 – 9 eurot,  anda, aga igaljuhul olin ammu juba millegi taolise peale mõelnud, et see oleks lastetuppa äge. Lisatarvikuid: konkse ja karpe, oli päris suur valik ja neid saab igatepidi ümber tõsta, niiet kui kunagi sinna enam ei sobi, siis on väga praktiline ka näiteks õmbluslaua kohale või kööki või esikusse.

Kõige spontaansem ost oli ilmselt ruloo (LINK), hinnad 19,99 – 34,99 eurot, või õigemini uued rulood kõigisse tubadesse. Meil olid neli aastat ees olnud mingi täiesti suvalised valged (koju tuues selgus, et kollakad) rulood, mille K-rautast kiirelt odava hinnaga ostsime – kolisime korterisse sisse detsembris ja nii oli neid väga kiirelt väga vaja. Nagu ajutiste asjadega ikka, jäidki nad ette kuni ma nüüd Ikeas neid mustasid nägin ja otsustasin proovida. Endale oli alguses natuke ootamatult tume, aga mida päev edasi, seda rohkem rahul olen.

Ja siis olid mul veel sellised suvalisemad praktilised asjad. Päris taimed (sest Gerda ostsis ja ütles, et ma peaks ka – praktilisuse level 6), (LINK), hind 2,99 eurot. Voodipesukomplekt õele, kes lõpetas põhikooli kõikide viitega, seal hulgas eksamitulemused (tsau, Maria) (LINK), hind 14,99 eurot. Hall suur kandik, taignarull (LINK), hind 3,99 eurot. Pakkepaberid (LINK), hind 4,99 eurot. Vannitoavaip (LINK), hind 4,99 eurot. Teesõel, kilest võivleivakotid ja pann (LINK), hind 14,99 eurot.

Lastetoas oli meil enne selline suur valge paberist ümmargune lamp, aga see oli ka selline kunagi ajutiseks lahenduseks ostetud ja nii ma siis lootsin Ikeast midagi uut leida. Olin juba loobumas kui nägin sellist rohelist papist lampi (LINK), hind 2,99 eurot. Ja see tundus täpselt ilus, mustaks värvituna.

Ostsin ka ühe valge kastekannu (LINK), hind 12,99 eurot, aga pildile unustasin ta panna ja siis veel tumehalli väikese vaasi ja sellised sinised käärid (LINK), hind 3,99 eurot (mis on tegelikult vist taimede hoolduseks), aga ma võtsin nad kööki. Ja siis ühe väiksema korgist korgiga klaaspudeli, mille suuremad ekseplarid mul juba eemlisest korrast kodus olemas olid.

Ahjaa, siis tõin ära ikka lastetuppa mõeldud laud-kummut-kapp asja (täpsemalt loe eelmisest postitusest (LINK)), poes mõõtudega tutvudes selgus, et minu eraldatud pinnale just väga palju erinevaid mooduleid ei mahugi ja nii siis jäin umbes sellise kapi + konteineri juurde (LINK) ja lisaks ostsin samast sarjast ilma sahtlita boksi, mis täidab laua eesmärki.

Lastetuba on meil nüüd valmis, jess (tsau, Algo, kes kõik selle vist nelja või viie päevaga toimivaks sai (kuidas?!)). Ma ei ole veel jõudnud seda üles pildistada, aga püüan sellega lähiajal tegeleda (one can dream, right). Aitäh kõigile, kes oma huvi lastetoa mööbli ja asjade vastu üles näitasid. Mänguköök on uue perenaise leidnud, aga ülejäänud objektid ootavad, et Algo neid natuke enne ametlikku müüki panemist, hooldaks.

Ja kui juhtub vel olema keegi, kes ei ole mu uut raamatut mingil seletamatul põhjusel omandanud, siis Miramii loosib parasajgu ühe oma blogis välja (LINK), kes aga õnne ei usalda, siis kiirelt ja mugavalt saab selle endale koju tellida Rahva Raamatu (LINK) ja Apollo (LINK) e-poest.

 

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

lastetoa detailplaneering

lastetoa detailplaneering

Ma ise ka veel täpselt ei tea ja ootan põnevusega, mis juhtub. See lause vist kirjeldab kõige detailsemalt minu äärmise täpsusega kalkuleeritud ja täiskasvanud inimesele kohase tasakaalukusega välja töötatud plaane lastetoaga. Kui eelmise aasta suvel rakendas Algo kogu oma vaba füüsilise jõu minu õmblustoa peale (LINK ja LINK), siis see aasta tuleb see lastetuppa investeerda (ja seoses lastetoa ümber planeerimisega, tuleb teha ka väiksemaid olulisi muudatusi teistes tubades, aga seda ma esialgu Algole kodurahu huvides ei hakka presenteerima).

Tegelikult mul ikka paar mõtet on, mida ja kuidas ma lastetoas näha tahan. Nagu selle sõna mitmuslikust vormist võib järeldada, peab see tuba mahutama mõlemad lapsed. Selleks, aga et mängimiseks ja Haanja vanaema madratsi lahti rullimiseks ka ruumi jääks, otsustasin narilaadse toote kasuks. Ja muidugi ei läinud ma lihtsama vastupanu teed ja ei sõitnud sellele järgi Ikeasse, vaid saatsin Algo hoopis Puumarketisse (LINK) voodrilaudade, prusside ja jumal teab veel, mille järgi. Igaljuhul suur hunnik hästi lõhnavat saematerjali on meil nüüd korteris kohal ja tegelikult on Algo selle jupendamise ja kokkupanemisega juba paar päeva vaeva näinud. Ja nagu mulle ikka kohaselt, siis see ei ole mitte ainult voodi (vähemalt joonisel), vaid sinna peaks mahtuma ka selline pisike miniköök/ poelett, mis lisaks sellele otstarbele peaks evima võimalust näiteks väiksemat sorti nukuteatri etenduse andmiseks. Voodit kattev laudis läheb musta värvi alla. Muretsen tugevalt, kuidas see kõik välja kukub, sest mustaks läheb maast laeni päris märkimisväärne osa toast, aga kes ei riski, see shampanjat ei joo maailma kõige ägedamat lastetuba endale ei saa.

Lisaks voodile, mis asetseb toa paremas seinas (sest seal on mingid imelikud radiaatori torud, mis tänu sisseehitavale voodile kenasti peitu lähevad), tuleb tuppa kapp-laud-riiul asi, mille otsustasin küll Ikeast koju tuua (LINK). Ma ei ole veel välja mõõtnud, millised mooduleid kokku panna, aga kindel on see, et olema peab laud ja kapike ja loodetavasti mahub midagi veel. Ülinunnud toolid laua taha sai Pelle sünnipäevaks (LINK).

Kui Pääreni tuba oli enne pigem selline puhas ja detailide vaene (ja kõik asjad olid kenasti kappidesse ja erinevatesse peidikutesse ära oragniseeritud), siis seekord plaanin ma teha ka mõned avatud riiulid, kuhu panna eriti nunnusid asju. Lisaks toolidele on mul veel juba olemas mõned detailid. Juba ammu ostsin Tigerist pilvekujulised riiulid, äkki oli 6 eurot kokku. Kuna Päären on väga suur Lego fänn ja Playandgo mängumatt/kott on nende haldamisel lihtsalt asendamatud, siis otsustasin ühe sellise veel Kidsdecorist juurde hankida, 34 eurot (LINK), need mahuvad mõlemad kenasti juba toas oleva varbseina (mis alles jääb) külge rippuma ja rahuldavad nii prakitilisi kui ka esteetilisi vajadusi.

Pääreni lemmiktegevus peale Legodega mängimise on see, et ta korjab igasuguseid väikseid asju: münte, üllatusmuna elukaid, legomehi, pliiatsi korke, prügi ja ühesõanaga kõike, millele kuskilt küüned taha saab, ja siis ta kogub neid karbikestesse (või kottidesse). Minu korilashing on ka temasse ilmselt pääsenud, vaene laps. Aga ta veidra hobi jaoks on uude tuppa olemas Kidsdecorist lõvikohver,  15 eurot (LINK) ja must-valged tekstiilid kotikesed HMist 4,99 eurot ja 3,99 eurot. HMist on veel maadeavastajatele kohane voodipesu 24,99 eurot. Need ei ole hetkel epoes leitavad neil, aga kõiki muid lasteasju näeb (LINK).

Kuna minu hing vajab organiseeritud keskkonda, siis üsna tihti sorteerin Pääreni kohvreid ja kotte ja panen kõik väikesed asjad jälle “õigesse kohta” tagasi.  Sentide kogumise jaoks kinkis minu vanaema Päärenile üliägeda musta keraamilise hoiupõrsa, aga kuna vanaema enam ei ole, siis omandas see põrsas mulle nii olulise tähenduse, et ma ei raatsi seda enam kuidagi lubada Päärenil käsitleda. Aga et hoiukassa ka lastetoas olemas oleks, siis Päären sai endale Kidsdecorist sellise tunduvalt purunemiskinlama variandi 14,95 eurot (LINK).

Tõotab tulla põnev suvi! Aga seoses sellega, et kahest voodist tuleb teha nüüd üks, on meil üle mõned käsitööna valmistatud (laste poolt kasutatud!) voodid ja veel väike köögike ja ilmselt üht-teist veel. Kui ja kas keegi võiks olla nendest huvitatud? … ma võin need asjad ühte postitusse kokku koondada, mida me enam tuppa ei mahuta. Andke mulle märku, kas see oleks vajalik. Ja soovitan tugevalt nautida oma remondivavbasid kodusid, sest noh, vaadake ise…

Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh Kidsdecor (LINK) ja H&M (LINK)

  Kuidas kirjutada raamat vähem kui kuue kuuga – praktiline kiirkursus

  Kuidas kirjutada raamat vähem kui kuue kuuga – praktiline kiirkursus

Olles värskelt lõpetanud oma teise raamatu kirjutamise, otsustasin siia kirja panna viis äärmiselt praktilist nõuannet, kuidas välja anda raamat vähem kui kuue kuuga.

  1. Ole õigel ajal õiges kohas! (aka õnnel on määrav roll). Ühes olen ma kindel, ma olen alati õiges kohas kohal olnud. Vahel (tsau, Gerda!) mõtlen kardan paaniliselt, et mis ja millal minu elus juhtuma hakkab, sest mul siiani nii palju lihtsalt vedanud ja ma tunnen, et ma ei ole seda üldse ära teeninud. Selle raamatu puhul hakkas see vedamine peale juba kaks aastat tagasi, kui otsustasin oma kodu üles seada sellisele võistlusele nagu “Kodu kauniks” (LINK), mida korraldab ajakiri Kodu & Aed (LINK). Züriisse, kes meie kodu külastasid, kuulusid muuhulgas ajakirja toonased peatoimetaja Piret Veigel ja tegevtoimetaja Varje Talivee (tsau, Piret ja Varje!). Sellel ajal kui fotograaf meie kodu üles pildistas suutsin mina ennast vist piisavalt hästi turundada ja nii sai põhimõtteliselt meie elutoa diivanilt alguse ülimalt meeldiv koostöö ja isetegmislugude kirjutamine Kodu & Aed ajakirja.
    Mina nokitsen endiselt ajakirja projekte teha, kuid Piret ja Varje naudivad uusi väljakutseid Post Factum (LINK) kirjastuses. Nii siis katkes meie igakuine suhtlus mõneks ajaks kuniks ma mõned päevad enne jõululaupäeva (2016) sain Piretilt kõne. Olin just oma õmblusmasinate taga viimaseid jõulutellimusi lõpetamas ja kangeks jäänud selg ning kinnised tšakrad kutsusid pidevalt esile igatsevaid mõtteid puhkuse suunal. Pireti lühikese kõne järgi olid tšakrad aga äkitselt avanenud ja lotovõidulaadne emotsioon tõstis motivatsiooni hüppeliselt kõrgemale kui kinnisvara hinnad Telliskivi piirkonnas.
    Pireti pakkumine mulle: “Mis sa arvad kui teeks ühe raamatu?” Minu vastus: “Ma mõtlen natuke. JAAAAAA!”
  2. Ära ole kärsitu! Lühikese kõne järel leppisime kokku, et täpsustame detaile jaanuari alguses. Siis, jaanuari alguses, sai selgeks, et projektide valmistamiseks, lavastamiseks, pildistamiseks, tekstide kirjutamiseks ja … – mis seal salata – ennekõike nende välja mõtlemiseks, on mul aega märtsi lõpuni. Daamid ja härrad, see teeb vähem kui kolm kuud. Aga – nagu loovusele kombeks – on esmane motivatsioon ülimalt kõrge, ei lasknud ma ennast sellel pisiasjal segada. Äkitselt vaatasin ma kalendrisse ja mingil seletamatul moel oli 3. jaanuarist saanud 13. jaanuar. Pinged turjas tugevnesid, sest ma ei olnud veel midagi teinud ja ideede kultiveerimine oli ka alles kuskil 15 juures. Ometi nad tulid ja ometi sain ma kõik peaaegu (loe täpsemalt punktist 3) märtsi lõpuks valmis. Loovuse üks kummaline omadus on see, et kõik tuleb täpselt õigel ajal. Ja tihti juhtub selleks ajaks olema viimane minut. Seega, ära kiirusta, küll kõik viimasel minutil laabub.

  3. Ära kunagi usalda Eesti ilma ja oma tervist! Ehkki ma pidasin end ekslikult üheks igati terveks ja patriootlikuks inimeseks, kelle jaoks ei ole halba ilma vaid ekslikud meeleseisundid. Selgus siiski, et nendes teadmises esineb küll väheseid, kuid tugevaid puudujääke. a) Esiteks ma sain teada, et mul on põlves healoomuline kasvaja, mille eemaldamine toimus 21. märtsil ehk siis kõige kiiremal ajal enne tähtaega, mille tulemusena olin ma umbes nädal karkudel ning poolteist kuud liipasin tugevalt vasakut jäset järgi.
    Ja b) kuna valminud raamat sisaldab 1/3 ulatuses projekte välistingimustesse, siis lootsin  esialgu märtsi lõpus need meeldivas esimeses kevadpäikeses üles võtta. Töö käigus selgus aga, et päike jääb tulemata ja soojusest võib ka ainult elektriradiaatorit kaisutades und näha. Hoolimata sellest tõmbasin oma vigasele jalale suusapüksid ümber ning teesklesin spreivärviga roheliseks piserdatud murul, et päris mõnus on!
  4. Get shit done. 
  5. Pere, sõprade ja kolleegide toega kõigeks võimeline! Kõige olulisem kõige viimaseks. Kui su ümber on nii ägedad, head, andekad, toetavad ja humoorikad inimesed, siis piisab sellest kui ise natuke panustada ja nad aitavad sul kõik ülejäänu toimima saada. Ausalt. Alustades sellest kui palju projekte läbi Algo teostuse raamatusse jõudis ja lõpetades sellega kui hästi Pelle ja Päären oma unede ja mänguisuga panustasid. Aitäh Varjele, Siirile, Piretile, kes oma mõtete ja tehnilise teostusega sellest raamatust midagi sellist tegid, millest ma isegi unistada ei julgenud (ja ma olen üks päris suurelt unistaja)! Aitäh Mariale, Gerdale, Riinule, empsile, issile ja Kadrile, kes kõike hoidsid: lapsi, dekoratsioone harjavarre otsas ja muiudgi ka minu tuju.

Ja lõpetuseks, kui sa oled kõik need viis sammu edukalt läbinud, siis suure tõenäosusega on umbes kuue kuuga su käte vahel üks üliäge köide ja su tunned ennast maailma kõige tänulikuma inimesena, et see kõik on sündida saanud… ja mis siin salata, veits oled ikka enda üle uhke ka, et sellise värgiga hakkama said.

Raamatu esitlus toimub 8.06 kell 16.00 Viru Keskuse Rahva Raamatus (ürituse LINK). Minuga vestleb toimetaja Piret Veigel ning lisaks sellele on võimalik praktiseerida seal samas ka pakutrükki. Seega võta sõbrad kaasa ja tule läbi, sest esitluse ajal on võimalik Rahva Raamatust osta raamatut “Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue” soodushinnaga ja autor on lubanud isegi autogramme jagada.

Kes on aga veendnud oma õnnes, sellel ei ole üldse tarvidust esitlusele kohale tulla, sest annan ära pühenduse ja autogrammiga kaks raamatut. Ühe Facebookis (SIIN) ja teise Instagramis (SIIN).

Ja nüüd on vist see härras hetk, kus ma päris ausalt ei oskagi midagi adekvaatset kirjutada, aga kirjutan lihtsalt “AITÄH!” teile, kes siin lugemas, vaatamas ja kaasaelamas käite. Piinlik tunnistada, aga teie kommentaarid, kirjad ja laigid on nii mõnigi kord mind kõrgemale ja kaugemale unistama ja tegutsema ajendanud. Te olete üliägedad!

Fotod ja tekst Anna Lutter.

kuidas ma tegin endale töötoa

kuidas ma tegin endale töötoa

Piinlik isegi meelde tuletada, aga augusti lõpus tegin ühe kolimistemaatilise postituse, mis kajastas minu kaua oodatud kodust välja kolimist (LINK). Lubasin seal kohe-kohe pilte valmis õmblustoast jagada. Ja mul on rõõm tõdeda, et nüüd – kaheksa kuud hiljem – on kohe kätte jõudnud. Sellega, aga kogu see rõõm ka päädib, sest tegelikult päris valmis ei ole see tuba siiani saanud. Mõtlesingi esialgu oodata kuni kõik detailid ka ikka seina saan (Algo paneb), aga nüüd otsustasin, et jagan sellist poolikut lahendust ja äkki siis (kaheksa kuu pärast) saan seda valmis tuba ka presenteerida. Unista suurelt!

Toast siis. See on minu töötuba, ma ei olegi talle mingit  head nime leidnud. Stuudioks seda nimetada on ikka kõvasti liiga edev, kontori jaoks on seal liiga palju kangast, lao jaoks puudub riiul valmistoodanguga (ja isegi kui riiul oleks, siis valmis asjad oleksid alati otsas, sest keegi ei tee neid valmis). Ühesõnaga tavaliselt ütlen lihtsalt, et lähen Kiisale. Ja kui ma Gerdat tööle kutsun, siis küsin: “Kas Alehandro juurde tuled?” Nimelt kui Gerda mul vahest abis on käinud, siis ma ikka viisakusest kurdan, et appi sa ju üldse ei pea tulema (tegelt ta peab, sest ma muidu ei saaks hakkama), siis Gerda viisakalt ütleb: “Misasja, muidugi ma tulen, see on nagu palmisaar siin minu jaoks, võrreldes kahe väikelapse manageerimisega kodus.” Ja noh kui minu vanaisa majas asuv tuba on palmisaar, siis ei pea kaugelt otsima viiteid, miks vanaisa hüüdnimeks Alehandro sai (tsau, vanaisa!). Ühesõnaga õhtuti käin ma Kiisal Alehandro juures ja tõesti, peale väsitavat päeva ühe või kahe lapsega kodus, on seal igati mõnus äraolemine!

Mulle on eraldatud Kiisal umbes 16 ruutmeetri suurune, kolme seina ja ühe suure aknaga piiratud ala. Sissepääs on valge sileda siseukse kaudu. Ma arvasin, et see on ikka väga palju pinda, aga tänaseks olen ma suuremad kangatükid ja täitematerjali kotid ladustanud ka kahte läheduses asuvasse tuppa, oih.

Tuppa sisenedes asub vasakut kätt kangariiul, õigemini on seal viis riiulit. Riiulite peal ladustan kangaid. Värvidealusel muidugi. Ülemisel kahel on ühevärvilised ja alumistel kirjud. Kangariiulite all on seitse korvtorni. Otsin need Bauhausist ja hinnaks oli mingi kampaaniaga 19.90 euorot (analoogne LINK). Igal tornil on neli sahtlit ja nendes on väga mugav igasuguseid väiksemaid asju ja juppe ja detaile hoida. Riiulite sügavuse planeerisingi nende korvtornide sügavuse järgi ja nii on need nüüd täpselt ühesuguse sügavusega. Riiulite jaoks kasutasime kõige odavamat OSB-plaati, saagisime mõõtu ja värvisime valgeks. Seina läksid need kanduritega (LINK).

Akna all on pikk laud. Tahtsin, et kõik õmblusmasinad (õmblusmasinatest saab pikemalt lugeda eelmisest postitsest (LINK)) oleksid kohe kasutusvalmis ja seepärast tundus see pikk laud ideaalne ja võin kaheksa kasutuskuu põhjal öelda, et on ka! Kuna nii pikka kirjutuslauda ei olnud kuskilt võtta, siis lauaplaadiks ostsin tegelikult vist köögimööblile mõeldud töötasapinna (LINK). Algselt tahtsin laua jalgadeks panna kolm väikest sahtliboksi (LINK), kaks äärde ja üks keskele toeks, aga kuna need ei sobinud mõõtudelt, siis otsustasin kahe suure Ikea kummuti (LINK) kasuks, mis olid täpselt (millimeetri pealt) õige kõrgusega ja nii sai töötasapinna aknalaua alla kinni lükata pressida ja seda ei olnud isegi vaja muud moodi kinnitada. Kummuti sisse ostsin sahtli jaotajaid (LINK) ja nii on kõik niidid ja varuosad eraldi lahtrites ja on väga mugav ja organiseeritud (minu lemmik). Laua taga on üks reguleeritava kõrgusega tool (LINK). Tahtsin küll ideaalis ratastel tooli, aga valisin selle isendi, sest see oli ilus. Keskmise töölaua taga on veel tegelikult samas stiilis pukk (LINK), aga pildistamise ajal oli see ühest teiest pildistamisest auto peale unustatud.

Toa keskel on suurem laud, kus lõigata ja muud kasulikku teha saab. Lauaplaat on jälle valge töötasapind. Algselt oli laud planeeritud pikem, aga kuna saagisime töötasapinna täpselt pooleks, siis andis just sellise pikkuse välja ja kahe pika ostmine ei tundnud eriti arukana. Paar korda suuremamõõtmelisi asju tehes olen mõelnud, et oh oleks ikka võinud, aga tavatöid tehes on väga hea! Laua otsas on riiulid, kuhu sobituvad täpselt Ikea kastid (LINK) ja laua all on veel suured riiulid, kus saab suuri kangatükke hoida.

Ja siis on veel kohe ukse kõrval triikimislaud (ja ma just avastasin, et ma ei teinud sellest ühtegi pilti, aga selle teksti kohal oleva pildi paremas nurgas paistab!). Ja teiselpool ust on üks must ratastel sahtliboks (plastikust, väkk.. aga see oli mul juba kodus kasutusel, sain selle teise toa kapist õmblemise ajal mugavalt kööki lükata, niiet väga praktiline on. Ja kole). Ja siis on veel üks väike Ikea klassika – tool/aste (LINK) – mille abil kõrgemal olevaid kangaid kätte saab.

Ja muidugi on laudadel, riiulitel igasuguseid vajalikke karpe, enamus neist on Ikeast. Hetkel on mul kasutuses laevalgustus: kahe juhtme jupi otsas kaks pirni, mis on toodud keksmise töölaua kohale ja lisaks veel masinate juures aknalaual laualamp (LINK), mida saab vastvalt vajadusele suunata ja pöörata.

Kiisa asub kodust umbes viie minuti autosõidu läheduses ja 30minutlise jalgsimatka kaugusel, jalgrattal 15. Kuna olen hetkel oma põlve pärast pikemad liikumistrajektoorid välistanud, siis väisan seda teed hetkel mootori jõul töötavate transpordivahenditega. Pealegi, kes on nõus selliste ilmadega jala üldse kuhugi minema? Mina igaljuhul mitte (kui see koht ei ole mõni eriti hea kaltsukas (LINK) või kangapood (LINK)).

Fotod ja tekst Anna Lutter