mida ma tegin kui mu köök mulle enam ei meeldinud?

mida ma tegin kui mu köök mulle enam ei meeldinud?

Ma tean, et kevade saabudes või õigemini palju enne seda kui kevad päriselt saabub, umbes ajal nagu see siin, tuleb inimkonnal veider ind, et koristaks kodu ära ja tõstaks mööblit ringi ja teeks mingi värskenduse. Ma ise elan pidevas kevadootuse värinas, sest ma tahaks koguaeg  – aastaringselt – midagi ümbertõsta, uuendada ja värskendada. Elutoa ja magamistoaga on kerge – piisab uue tooniga voodilinadest või uutest diivanipatjadest, lilledest vaasis ja teistpidi keeratud lauast. Keerulisem on aga lugu siis kui köök tundub nii vana ja mõttetu – no täiega kole ja selline tunne, et viitsi isegi enam koristada seal, sest see on nii vana ja igav, ööh. Mul täpselt nii juhtus. Kuna iseenest mööbel on enamvähem konditsioonis, siis uue mööbli tellimine tundus täielik ressursi raiskamine, niiet ma otsustasin leida säästlikuma lahenduse ja ikkagi see köögivärskendus ära teha.

Kuidas teha köögivärskendus lihtsalt ja soodsalt?

Korista köök põhjalikult ära. Täiesti tasuta vahend, aga mõjub vaimselt ülihästi kui tead, et kapis ei ole enam ühtegi, kolm aastat parim enne ületanud, poolikut küpsetuspulbri pakki. Kui tead, et kõik makaroonid on kuju järgi ritta pandud ja suhkrutoosid täis valatud.

Vaheta kardinad! Sellini ma ise ei ole veel jõudnud, sellepärast kirjutasin endale meeldetuletuseks siia – otsin veel sobivat kangast, aga ma juba tean kui palju see juurde annab. Lisaks kardinakanga värvile võib muuta ka kardina kuju – kardina asemel panna hoopis ruloo – teha kardinad pikemaks, lühemaks, panna ainult ülaserva, panna ühele küljele.
Kui Sinu köök ei ole nii kappe täis pressitud kui minu oma, siis ka vaiba lisamine või vahetamine annab ülipalju juurde. Eriti kui soovid ilma värvimata vahetada köögi tonaalsust, siis suuremõõtmelise vaibaga on see täitsa tehtav.

Uued kapinupud. Olen saanud meie köiest kapiukse käepidemete kohta päris palju küsimusi, kuid ajaga on need läinud lihtsalt jubedaks ja räpaseks, pluss mind ka ära tüüdanud, niiet juba ammu mõtlesin, et peaks ära vahetama. Tekkis ainult kaks suurt probeemi kapiustes, nimelt köie panekuks tuli teha kaks suht suurt auku ukse sisse – köie läbi toppimiseks – ning nii oli käepidemete valik ülipiiratud, sest aukude vahe on fikseeritud ja pidi klappima ja käepide peab olema piisavalt lai jne. Ühesõnaga kui Excelisse valemit nende leidmiseks hakata kirjutama, siis tuleks päris mitu if-i sinna panna. Lõpuks kui nägin neid Ikea nahast käepidemeid (Soomes 12,99 2 tk, Lätis 9,99 2 tk), siis tundsin, et need võivad meile sobida – tellisin ühe komplekti prooviks – pidime käepidemeid kääridega ise lühemaks lõikama, et need klapiksid ette puuritud vahega, aga see sujus ja tellisimegi ülejäänud ustele ka, jehuu, Algo pani ette ja jehuu #2! Mulle väga meeldivad!

Lisa riiuleid ja detaile. Ma tean, et mu köögis on juba üks kapp, millel seisvad asjad, mis seisavad seal lihtsalt ilu pärast – okei raadio on kasutuses ja suhkrutops ka, aga ülejäänud kraam on puhas kunst. Aga kuna mul ei vedele töötasapinnal kunagi toidupakke või suvaliselt sinna jäänud nõusid, siis on üldmulje ikkagi suhteliselt puhas ja tundsin, et ühed riiulid äkki mahuksid kuskile veel ja annaks palju juurde ja no mahutusidki. Sellised armsad väiksed mustad riiulid, saab näiteks Kukupesast (ainult 8,90 eurot) ja nendele on tore panna kaarte või teisi õhemaid ja eredamaid mäletusi oma elust.

Köögitehnika uuendamine. Veekeetja, kohvimasin ja röster töötasapinnal on nii tavalised asjad, et neid ei pane üldse tähelegi – no nagu mees kodus, haha. Aga kui ma hakkasin oma kööki analüüsima, siis sain aru, et sisse tulles ja laua taga istudes just neile suurem osa tähelepanust langebki ja tabasin, et ära, et mõnikord tasub nii mehele kui kodumasinatele ekstra tähelepanu pöörata ja veeplekid neilt maha nühkida. Poleerimine ei andnud ikkagi päris seda tulemust ja otsustasin oma veekeetja välja vahetada (mehe puhul nii fataalseid otsuseid teha ei soovita, ennekõike ikkagi proovida kõikvõimalikke pesuvahendeid, tugevamaid nuustikuid, vajadusel kemikaale, et vana mudel ikkagi jälle läikima saada) – see oli huumor a la Anna. Õnneks oli minu pikaaegne kissitamine ühe veekeetja suunas olnud piisavalt intensiivne ja ämm kinkis mulle jõuludeks uue, üliilusa veekeetja. Algo sai jõuludeks uue kohvimasina, Jura E8 ja kuna need kaks moodustasid seal nii täiusliku koosluse, siis otsustasin rösteri hoopis kappi panna. Kapis on meil veel mikro ja jäätisemasin ja et keegi ei arvaks, et ma olen imelik inimene, siis ütlen ära, et veini on ka kapis.

Vaheta deitaile erinevate tubade vahel. Milline naine siis ei tahaks iga nädal kööki uut lillepotti? – haha, okei, iga normaalne naine ilmselt. Kahjuks mul nii hästi ei ole läinud ja ma tahan, iga nädal tahan. Aga kuna see ei tundu eriti mõistlik plaan, siis on mul asjad kodus ringluses. Mõnikord panen mõned asjad mõneks ajaks üldse mõnda kasti ära ja kui välja võtan, siis on jälle tore ja ongi jälle köögivärskendus.

Selline lugu siis minu ja minu köögivärskendusega. Niiet alati ei pea kõike maha lammutama, vaid võib piisata ka poleerimisest! Minu meelest on sellisel käitumine ka igati vastutustundlik. Kui ka sul on vastutustundlike nippe, siis esita oma idee Negavatt konkursile. Ressursisäästu konkursile Negavatt on oodatud osalema noored vanusevahemikus 18–30 eluaastat, kelle hea idee aitab mõistlikult tegutsedes ressursiefektiivsema ühiskonna poole liikuda. Ka siis, kui pakutav ideelahendus aitab kaasa vaid pisut, on see siiski oluline — iga suur muutus koosneb paljudest väikestest algatustest. Niiet päriselt ka – jaga oma häid ideid meiega! Ja tee seda kiirelt, sest ideede esitamistähtaeg on juba 3.03!

Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh Kukupesa, Negavatt

 

#lifehack – sisustuspoed

#lifehack – sisustuspoed

Ma tean, et tegelikult peaks sellel postitusel olema hoopis teine pealkiri ja sellega kaasnevalt ka sisu (,sest mu eestikeele õpetaja kunagi ütles, et peakiri peab vastama sisule). Õigemini ootavad järjekorras kaks mõtteavaldust, millest esimene kannaks pealkirja “#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust (teine osa)” ja teine “relatiivsusteooria #4” aga avades eile kõige värskema horoskoobi, siis selgus, et just täna – ja ainult täna – toetavad tähed erilisel viisil minu loovust ning soosivad ellu viia asju, mida ma tunnen, et on õige teha, sest minu sisetunne subsideerib täna kõiki mu valikuid. Seega usaldsin ma eile oma horoskoopi, et usaldada täna oma sisetunnet ja kirjutan hoopis oma lemmikumatest sisustuspoodidest ning trikkidest, mida ma neis viibimisel ja nende pakutava kauba tarbimisel kasutan.

 

1. Pood on vahendaja, mulle meeldivad konkreetsed kaubamärgid.

Mis su lemmikud sisustuspoed on? Mu lemmikud on need, mis müüvad mu lemmikuid kaubamärke. Ma olin väga kaua aega see vend, keda ma kutsun täna üles mitte olema. Ehk siis mul ei olnud õrna aimugi, et Aatrium, Koduekstra, Magaziin, Home4you, Apelsin ja teised kauplused müüvad samade kaubmärkide tooteid. Ma teadsin küll, et igas eelnimetatud poes on alati ühe riiulinurga peal kuskil asjad, mis on kummalisel moel teistest rohkem minu maitse järgi, kuid ma arvasin, et see on puhas vedamine ja ma ei olnud kunagi tähelepanu pööranud sellele, et need ongi kõik ühe kaubamärgi toodang ja selle tunnistuseks on neil küljes isegi ühesugune, antud kaubamärgile omane, logoga silt.

Mis see vahe siis on? On kaks vahe. Esimene on see, et erinevates poodides on erinevatelt kaubamärkidelt erinev valik ehk siis näiteks kaubamärgi 4living tooteid leiab erinevates poodides erinevas koguses ja sortimendis. Teine suur vahe on hindades. Näiteks Aatrium müüb 4living tooteid põhimõtteliselt poole kallimalt kui Koduekstra. Ehk siis jälgi järgmine kord, mis on selle kaubamärgi nimi, mille asjad sinuga haakuvad ja siis vaata, kas leiad ka mõne teise poe tootevalikust sama kaubamärgi – ja siis vaata, äkki on mõnes poes suurem ja teistsugusem valik seda kaubamärki ja äkki on poole odavam. Siis ütle oma mehele, et ta enam kunagi sind sinna odavama valikuga poodi süüa ei viiks ostma, sest siis võib juhtuda, et sa lihtsalt ostad asju, mida tegelikult võib-olla vaja ei olegi. Täpselt nii nagu minuga alati juhtub.

2. Kõige kallim on sisustustoodeid osta sisustuspoodidest.

See punkt on natuke kattuv esimese punktiga, mis on hästi, sest tundub, et mu jutus võib isegi siis ju mingi loogika või iva sees olla. Kui oled leidnud kaubamärgi, mis sulle meeldib, siis vaata äkki müüb Prisma, Selver või Bauhof sama kaubamärgi tooteid. Spetsiifilisele valdkonnale keskendunud poed (mänguasjapoed, beebipoed, kosmeetikapoed, sisustuspoed) on alati kallimad kui suured kaubaketid, mis suurema läbimüügi, kvantideedi arvelt suudavad viia hinna madalamale. Muidugi on selge, et päris kõiki asju Prismast osta ei ole võimalik – korra hakkasin endas kahtlema, aga kõike vist ei saa jah. Niiet millegi spetsiifilisema omandamiseks on ikkagi need valdkonnapoed ka päris kasulikud ja lisaks on neis alati palju ilusamad väljapanekud. Aga kõike patareidest, puhtastusvahenditest kuni nugade ja pottide-pannideni, on alati soodsam osta suurest jaeketist.

3. Erilised asjad, eriliste hindadega

Et siis kõik mu kodus olevad sisustusasjad on pärit Prismast, Bahofist ja Selverist? Muidugi mitte! Sisustus on mu nõrkus ja muidugi on mul alati hea meel kui mõni asi mulle väga meeldib ja kui ma selle tagumisel või alumisel küljel näen hinda, mis mulle veel rohkem meeldib, kuid see ei ole määrav. Mõnikord on mõni asi nii äge ja selle hind nii pööraselt kallis, et ma tean kohe, et ma pean selle ostma. Ma arvan,  et sama on söömise ja riietega. Üldjuhul püüan ikkagi kodus mõistliku eelarve juures valmistada maitsva asja – osta kõik kaltsukatest – , kuid mõnikord satume ikkagi kiirtoidu otsa – H&Mi – ja mõnikord mõnda nooblimasse kohta ka. Seega – ei miskit uut siin ilmas – tasakaal on märksõna ja mõned erilised ja kallimad deailid ka kodusisustamisel on minu jaoks alati teema.

4. Tavalised asjad, tavaliste soodushindadega

Ma olen juba mitu aastat kasutanud ainult valget voodipesu. Ilma igasuguste pitside ja rüüsideta. Ja alates sellest ajast kui meil on kodus kuivati, on mul korraga kasutuses ainult üks teikikott ja üks lina ja üks padjapüür igale padjale – ehk siis kui ma pesen, siis lähevad otse kuivatisse ja sealt jälle voodisse tagasi ja kui ma näen, et midagi läbi hakkab kuluma, siis ma võtan kasutusele uue komplekti ja vana viin tavaliselt stuudiosse, et selle juppidest ja tervetest äärtest midagi uut õmmelda.

Küll aga on mul alati kapis ootamas üks kinnises pakendis uus – täpselt see sama klassikaline valge – voodipesukomplekt. Miks siis? Sest et ma olen selle ostnud allahindluse ajal. Hemtexis on allahindluste ajal voodipesukomplektid poole odavamad ja vahel isegi rohkem kui poole odavamad – seega on mul alati üks uus komplekt kapis valmis, et siis sellel hetkel kui vana päriselt läbi kulub ei peaks minema poodi täishinnaga ostma. Sama tehnikat kasutan ka kõigi teiste tarbetekstiilide ja kuluvate koduasjade puhul (nagu näiteks saunalinad, käte- ja köögirätikud, laste voodipesu, padjatäited jm). Ehk siis ma ei ole kunagi nõus maksma tavalise ja puhtalt tarbeasja eest täishinda.

5. Vaata kohapeal, telli epoest

Ikeas käimine on alati ülilahe! Esimesel korral ja teisel ja isegi kolmandal ei tununud see asjade tarimine ja pakkimine ja laudstamine ka üldse tüütu, aga inimene on ikka üks mugav loom ja lõpuks võib isegi Ikea asjade kärru ja sealt kassalindi ja sealt kärru ja sealt autosse ja sealt teise autosse ja sealt tuppa laadimine tundada tüütu – eriti kui õues on külm ja mingit ebakonkreetset asja tevast alla tuleb. Ühesõnaga. Suuremad kogused ja suuremamahulisemad asjad on palju mugavam tellida epoest. Transpordikulu on seda väärt – lisaks on tihti epoodides ka mingist summast alates transport üldse tasuta + lisaks on epoodides ka tihti palju rohkem sooduspakkumisi kui päris poes. Näiteks kehtib see alati H&M Home kohta, kus on praegu allahinnatud üle 600 kodusisutsustoote ja üle 30 euro suurusele ostule tasuta transport otse koju (sooduskood 0407).

6. Ägedad väikesed sisustuspoed

Erand kinnitab reeglit. Ehk siis kui ma enne kutsusin üles ostma kõike suurtest kaubanduskettidest, siis ma kutsun nüüd üles ostma kõike väikestest sisustuspoodidest. Ma olen kaksik, niiet mul ongi alati kaks – vähemalt kaks –  kinnisideed ja põhimõtet. Aga tegelikult pean siin silmas seda, et kui sinu jaoks on kodukujundamine ja sisustuse ostmine suur peavalu, siis ma soovitan külastada väikesed sisustuspoode ning pikemalt pidama jääda mõnda sellisesse, millesse sisse astudes ennast ülihästi tunned.

Sellised väikesed poed on tavaliselt ellukutsutud väikeste, aga väga suure hinge, eesmärgi ja visiooniga inimeste poolt, kes teevad seda ennekõike suure entusiasmi ja armastuse kui kasumi teenimise eesmärgil. Minule näiteks meeldib väga Telliskivi Loomelinnakus olev Homeart ja Järvel asuv Kukupesa (neil on epood ka – jehuu!). Kõik poodides tehtud pildid sellel postituse juures on ka nendest kahest poest! Homeart on väga suure ja stiilipuhta valikuga, kuid pisut kallim, Kukupesas on valik jällegi pisut väiksem ja hinnad on ka pisut väiksemad, kohati isegi nii väikesed, et paneb mõtlema, et kas see Mirjam ikka äritegemisest üldse midagi teab (haha, tsau, Mirjam!). Igaljuhul on nende poodide külastamine kasulik kõigile neile, kes ennast sisekujunduses tugevalt ei tunne, sest sinna on juba eranditult ilusad asjad välja valitud, seevastu kui näiteks Prismas või Bauhofis võid leida sisustust igale maitsele ja stiilile.

7. Viimase aja lemmikumad mittesisustuspoed, kust leiab ägedat sisustust.

Toon nimeliselt välja poed Eestis, kust ma olen viimasel ajal leindud ägedaid asju ja mis on sellised võib-olla mitte nii levinud poed, mida üks sisustusgurmaan külastada võiks. Grossi toidupoest leiab igasuguseid ägedaid asju, Jysk, Handyman, Prisma, Koduekstra, Apelsin, Magaziin, suuremates Selverites (Järvel nt) on ka palju sisustust. Ehituspoodidest on sisustustooted teistest erinevad ja minu meelest toredamad Bauhausis – võib-olla sellepärast, et ma ise lihtsalt satun sinna teistest ehituspoodidest harvemini.

Viimane kord kui me Gerdaga Ikeas käisime, siis külastasime Soomes ka teisi sisustuspoode, mida Doris-Kelly (tsau, Kellu!) mulle enne oli soovitanud. Vaieldamatu lemmik oli Jysk – isegi Ikeast oli see võibolla lahedam (iaiks), sest oli palju uusi ja nägemata toodeid ja hinnad olid VÄGA odavad. Nendel piltidel, mis siin postituses on, on paljud tooted ka just sealt. Lisaks Clas Ohlson, kus on väga lahe valgustite valik. Enda koju olen mitu valgustit ostnud Hetmexist, Ikeast. Toredaid lampe võib leida ka Prismast ja Homeartist! Meil on kodus mitmeid lampe, mille oleme poest ostnud, kuid mida hiljem värvinud või ümber keevitanud (tsau, Algo!) – näiteks lastetoa kartongist lamp oli Ikea mingi imelik roheline, aga kuna mulle see kuju meeldis, siis ostsin selle ikkagi ära ja Algo värvis selle lihtsalt mustaks ja sai väga lahe, sama tegime ka elutoa laes oleva Hemtexi kuldse lambiga.

Juba mitu aastat tagasi kirjutasin oma kogemustest Aliexpressi ja sisustustoodetega ka – rohkem ei ole sealt vahepeal ühtegi sisustusasja tellinud, sest ei ole olnud aega seal ringi vaadata. Need asjad, mis siis tellisin on siiani kasutuses ja olen väga rahul.

Tekst, fotod Anna Lutter

 

müüginurk

müüginurk

See vist oli juba aasta tagasi kui ma lubasin, et paneme Pääreni ja Pelle voodid müüki, sest nad said endale uue lastetoa. Nii nagu siin blogis ikka tavaks on tõdeda, siis: mul ei ole õrna aimugi, kuidas aeg nii kiirelt läinud on ja ma midagi tehtud pole saanud. Kuna tegemist on aga päris suurte mööblitükkidega, siis tahaks need lõpuks nüüd ikkagi kuhugi kellegi juurde saata, kes neist päriselt ka rõõmu tunnevad ja mitte ei satu ahastusse nähes, kuidas nad kogu keldri ruumi enda alla võtavad. Ühesõnaga. Müüme maha kaks voodit – suurema lapse voodi ja beebivoodi ja siis elutoalaua ja ühe käru-vankri ja turvahälli. Kõigest tuleb lähemalt juttu ja ülevaadet alljärgnevalt.

MÜÜDUD. Lastevoodi – tegemist on Algo valmistatud voodiga, mis on peale Pääreni kasutamist uuesti üle lihvitud ja värvitud – ehk siis tegemist on peaaegu uue voodiga. Voodi on valmistatud 9 mm paksusest kasevineerist, värvitud valgeks, põhjas õhtusaugud madratsile. Ühes otsas kaks ratast, mis päriselt ka pöörldevad – niiet kui Sul on mõte voodiga mööda tube ringi hakata sõitma, siis on see voodi täpselt Sulle. Nagu illustreerivalt pildid näha võib, kannatab voodi ka suuremaid ja raskemaid unesid. Voodi mahutab endasse madratsi mõõtudega 140 X 70 cm ning voodi madalama serva kõrgus maapinnast on 37 cm, kõrgema 53 cm. Voodi gabariidid on 142 cm X 76 cm. Ja voodi hinnaks 150 eurot.

Beebivoodi –  tegemist on Algo valmistatud beebivoodiga, mis on peale Pelle kasutamist uuesti üle lihvitud ja värvitud – ehk siis tegemist on  samuti peaaegu uue voodiga. Voodi on valmistatud 9 mm paksusest kasevineerist, värvitud valgeks. Voodil on topelt põhi, et konstruktsioon oleks tugevam. Voodipõhja saab kasutada kahel erineval kõrgusel (vaata pilte). Voodi on valmistatud täpselt meie voodi ja kummuti vahele ja seepärast on pisut kummaliste mõõtudega. Beebivoodi gabariidid on 112,5 cm X 61 cm. Voodi kõrgus on 810 cm. Beebivoodi hind 170 eurot.

MÜÜDUD. Elutoalaud – tegemist on Algo valmistatud elutoalauaga, mis oli üks projekt minu kolmandas raamatus (niiet kui Sul on tunne, et tahaksid hoopis oma mehel sellise laua lasta teha, siis täpsed mõõdud ja juhised leiab sealt). Laud on üleni puidust, kuid laual esineb täkkeid, plekke, värvikulumist – kuna tegemist on puiduga, siis on võimalik lihvida ja värvida – aga piisab ka lihtsalt värvimisest. Lauaplaadi mõõdud on 76 cm X 110 cm ja laua kõrgus 54 cm. Laua hinnaks 70 eurot.

MÜÜDUD. Mutsy igo käru ja istumisosa. Tegemist on ühe lapse poolt kasutatud sõiduvahendiga. Täpsemalt saab selle käru kohta vaadata ja lugeda siit lingilt. Käru raamil esineb täkkeid, värvi kulumist. Käru on puhastatud ja valmis kasutamiseks. Käru komplekti juurde kuulub: raam, kookon (sisseehitatud sääsevõrk), istumisosa, originaal soojakott, seisulaud teisele lapsele, kasutamata õhkrattad, kasutama ostukorv (sest ma ei osanud seda sinna kinnitada… võib-olla ei sobi see selle mudeliga – ma ei tea, ma ei saanud sellega hakkama igaljuhul), adaptrid Maxi cosi ( Cybex turvahällile. Oli olemas ka topsihoidja, aga ma ei suutnud seda hetkel leida, kui leian, siis saab kaasa :). Komplekti hinnaks 380 eurot. Kellel on huvi, siis saan saata meilile video, kus on näidatud täkked jm – anna kommentaarides või lutteranna@gmail.com märku kui soovid täpsustavat video näha.

Cybex turvahäll – turvahäll on kahe lapse poolt kasutatud, avariivaba. Musta värvi, koos beebi sisuga. Esineb kulumist ja kangal ka toppe – häll on puhtaks pestud. Turvahälli hinnaks 30 eurot. Kellel on huvi, siis saan saata meilile video, kus hälli seisukord paremini näha – anna kommentaarides või lutteranna@gmail.com märku kui soovid täpsustavat video näha.

Kui mõni nendest asjadest pakkus Sulle huvi, siis anna märku kommentaarides või lutteranna@gmail.com ja räägime lähemalt. Asjad asuvad Saku vallas, Kurtnas – siin saab näha ja katsuda ja proovisõitu ka teha. Mööbel lahti ei käi, aga vajadusel saame ka transpordi osas ehk aidata.

Tekst ja fotod Anna Lutter

uus diivanilaud, jälle

uus diivanilaud, jälle

Mul oleks super keeruline iseennast mõista kui ma ei teaks, et ma olen natuke vähem kui kolm kuud elanud nõukogude ajal – räägitakse ju sellest, et imikuiga pidi inimese olemust tugevalt mõjutama. Ma olen kuulnud lugusid, et sellel ajal polnud midagi saada ja kui kuskilt sai, tuli kindla peale ära võtta ja parem kohe kaks, isegi kui parasjagu puudus absoluutne arusaam, mis asjaga on tegu, mis sellest teha saab või millal seda vaja minna võiks. Minuga on sama. Aga natukene vaikseloomulisem vorm. Kui ma näen midagi, mis mulle väga meeldib, aga mul ei ole õrna aimu, mis ma sellega teha võiksin või kuhu panna, siis ma ei lase sellel pisidetailil ennast heidutada vaid omandan asja ja parem kohe kaks. Nii juhtus ka ühe väikese Ikea plekktraat lauaga. Nägin seda lauada Ikea puhkusreisil ja mõtlesin, et ah kuhugi ikka korteris mahub. Ise lootes seda diivanilaua alla pressida – koju jõudes selgus aga asjaolu, et see sinna paraku siiski ei mahu. Nii ta jäi mõneks ajaks  lihtsalt diivani kõrvale.

Uue diivani saabudes ei olnud see plekktraat laud seal kõrval enam üldse visuaalselt nauditav. Niiet kus viga näed laita, seal küsi Algolt, et äkki saaks ühe mega-mega-mega lihtsa lauakese teha. Ja saigi. Nüüd on mul selline moodne kaheosaline diivanilaud, millest ühe osa saab teise alla sõita. Suurema osa tegi Algo (tsau, aitäh!), karkass on metallist kokku keevitatud nii, et muidu on kuubik, aga üks alumine tala on puudu, et ratastel laua sinna alla saaks sõidutada. Peal on liimpuitplaat ja see kõik on värvitud tumedamat halli tooni. Kui vaja saab lauda pikemaks sõidutada ja kui vaja ei ole, siis on ta sellises poolikus asendis, sest poolik tundus kõige holitsilisem. Esmalt oli uus diivanilaud harjumatu, sest ka nii eelmine kui üleelmine olid meil olnud valget värvi, ja kuna see plaat on ikkagi päris suur siis tekitab see toa keskele tugeva tumeda ala. Aga kõigega harjub ja nüüd mulle väga palju meeldib!

Selle diivanilaua upgradeiga seoses on meil üle vana diivanilaud ja veel vanem diivanilaud ja tegelikult on meil veel üle Pelle beebivoodi ja Pääreni autolaadne voodi ja mõni mööbliese veel, käru ja turvahäll ka. Ma ei ole veel suutnud välja mõelda mingit kindlalt vormi, aga kas nende asjade vastu oleks huvi? Paneksin uude postitusse pildid ja mõõdud? Anyone?

Fotod ja tekst Anna Lutter

mis nendes karpides siis ikkagi oli?

mis nendes karpides siis ikkagi oli?

Kastid on mulle alati meeldinud. Mulle meeldivad ilusad pakendid ja mul on keldris eraldi nurk, kus ma hoian alles kõikide asjade karpe (kingakarpe, lõhnakarpe, arvutihiirte karpe – you name it), mis mulle meeldivad, mitte nende ASJADE, mis mulle meeldivad, vaid nende asjade KARPIDE, mis mulle meeldivad – need on tühjad ja ma lihtsalt mõnikord käin neid vaatamas. Lisaks sellele, et karbid on ilusad, on nad ka väga funktsionaalseld. Niisiis meeldib mulle ka tühju karpe osta, et neis hoiusutada erinevaid esemeid. Aga seegi pole veel kõik. Mõnikord on karpide sees UUS DIIVAN! Ja mitte niisama kiirelt valitud – päris ok diivan – vaid kaua oodatud ja tahetud diivan. Seega siit järeldus – mulle meeldivad karbid. AGA nagu iga asjaga eestlastel, on minul ka karpidega üks AGA.

Viimane pilt vana diivaniga elutoast.

Valel ajal serveeritud karbid võivad minus tekitada vastakaid tundeid, palju emotsionaalsust. Nii juhtus ka mu uue diivani karpidega, mis pidid saabuma 24-48 tundi peale seda kui nad tegelikult saabusid. Tegelikult saabusid nad minu äsja koristatud kodusse täpselt kaks tundi enne külaliste jõudmist. Korraga oli terve mu elutuba täis mõnusat karbilõhna (vaata pilti mu Instagramist @lutteranna). Kuna minu kogemused karpidega on olnud üpris pikaagsed, siis suutsin säilitada külma närvi ning küllaltki adekvaatselt planeerida ära logistilise teekonna, kuidas karbid – maal viibivate – lastetuppa kiirelt ümber paigutada. Külalistega läks päris lõbusalt ja nii pidi karpide avamiseks ootama järgmist päeva – ootamise magusvalu – lemmik!

Järgmisel õhtul monteeris Algo vana diivani lahti ja uue kokku. Võttis oodatust kauem aega.
Nüüd siis diivanist endast lähemalt. Olin juba ammu mõelnud uuele diivanile, sest vana oli juba vana ja kole ja hirmus väike ka. Ikea kultuurireisidel olin mitu korda seda diivanit proovinud ja vaadanud ja vaadelnud. Olen püüdnud leida alternatiive ka mujalt, kuid see tundus pika kaalutlemise järel ikka the one. Tegemist on Ikea mooduldiivaniga Vallentuna. Mulle meeldib, et mooduleid on erinevaid, neid saab põnevalt omavahel kombneerida. Diivani katted on kõik eemaldatavad ja vahetatavad ehk siis kui meie praegune helehall ära peaks tüütama (või lapsed), siis on valikus veel mitmeid teisi värve – võib väljavahetada kõikide moodulite katted kui ka paari moodli katted – Ikea kodulehel on palju võimalusi visualiseeritud ka. Ikeal on hästi mugav programm, kus neid mooduleid omavahel kokku saab proovida panna ja sealt saab asjad juba kassanimekirja ka lisada. Kui sisestad programmi koodi WVMD9, näed millise diivani ma endale kokku monteerisin.

Meie diivanil on üks moodul, mis käib lahti voodiks, kaks moodulit, millel on all pesukastid ja kaks sügavat nö tumbamoodulit. Seina ääres oleva istmeosa sügavus on 100 cm, niiet juba sellel osal saab päris mõnusalt eksisteerida. Akna all oleva osa sügavus on 80 cm. Võtsin juurde ka diivani juurde käivad hallid padjad ning omalt poolt panin ka mõned dekoratiivpadjad veel diivanile – võib-olla läksin nendega veits liiale… Diivani taga on seljatoed kogu diiavni ulatuses.

Käisin Ikeas? Ei käinud. ma teadsin kohe – kui olin otsustanud, et tahan ikkagi just seda diivanit – et ma ei hakka seda ise Ikeast ära tooma, sest tegelikult on suurema mööbli tarimine ühele naisterahvale ikkagi üpris tülikas ettevõtmine. Niisiis otsustasin vahendusteenuse kasuks. On teadatuntud fakt, et Soome Ikea on kallim kui Leedu Ikea, sama nali oli ka mu diivaniga. Niisiis tellisin diiavni Leedust, kust diivani koguhind tuli u 200 eurot odavam ja sain selle sama raha eest transpordi tellida. Mina kasutasin Ekspresskullerit, väga kiire ja meeldiv teenindus – onu tassis veel palava ilmaga üksi kõik suured kastid tuppa. Transpordi hinnaks kujunes 236 eurot ja diiavni 5 moodulit 1190 eurot. Kõik osad klappisid omavahel – katted olid õiges suuruses ja värvis – kuni me Algoga siis kokkupandud diivanile maha istusime ja vaatasime, et seina ääres seisab VEEL ÜKS MOODUL. Aga meil oli terve tuba juba diivanit täis. Täna siis selgus, et kuskil oli keegi midagi valesti lugenud ja ülejäänud moodul on juba teekonda tagasi Ikeasse alustanud.

Tekst ja fotod Anna Lutter

 

minu kohvijoomise (halvad) harjumused

minu kohvijoomise (halvad) harjumused

Üheks hetkeks ilmus meile koju ülistiilne, moodne ja produktiivne kohvimasin – JuraE8. Jagasin oma kuuajaga tekkinud uue masina kogemusi ja üleüldse vanemaidki kohvitarbimise harjumusi Kafo Laurale. Ta vormis mu mõtted tähemärkidessse sellisel kujul:

Puhta silmaga, põnevaid lahendusi leidev ning stiilse maitsega sisustus- ja meisterdusblogija, õpetaja, ema ja kolme raamatu autor Anna Lutter kohe jõuab tööd teha! Aga mis nii viga, kui Sinu tööks on Sinu hobi ja Sulle meeldib kohvi juua, kohe palju!

Tööka Anna truuks kolleegiks on igahommikune rangelt kohustuslik must kohv, mida rammustavad mitu lusikatäit suhkrut, pisut kaneeli ja valgendab vahukoor! Oh sa poiss – see vist ongi ilu ja edu valem! Ja kui Anna elukaaslase Algo viimase aja meelisjoogiks on tee, siis „ega sellepärast meie peres kohv joomata ei jää – loodus tühja kohta ei salli ja nii joon ma kohvi mitme eest“ kirjeldab Anna lõbusalt. Meistrinaise päeva esimene kohviannus vajab kiiret tarbimist, teisiti ei saa. Sest siis on hea produktiivse, päevaga edasi minna. Sellele järgnevad veel kaks sellist mõnusat tassitäit kohvi – räägi veel kohvifännist! Pole siis ime, et ühed populaarseimad Anna käte all valminud tooted on öökullikujulised padjad.

Anna on oma noore ea poolest siiski väga kogenud kohvihoolik – esimesed kohvimälestused pärinevad juba põhikooli ajast, kus eelistati lahjemaid, aga ikka magusaid kohvijooke. Selle ajaga on selgeks saanud, et kohvi (ja üldse toitude-jookide) juures on kõige olulisem nende aroom. „Ma olen üldiselt väga lõhnatundlik inimene, seetõttu polegi ehk kohvi juures niivõrd oluline selle maitse, aga kohe kindlasti joogi lõhn – see peab olema hea!“ selgitab Anna oma eelistusi. Anna jutt kõlab väga arusaadavalt, kui mõelda selle peale, et pole olemas ühtegi aromaatsemat toiduainet kui värskelt jahvatatud kohv! Targad teadlased teavad kinnitada, et kohviubades on lausa kuni 1000 erinevat aroomiühendit (tuues võrdluseks punase veini, kus neid on ca 600) – see on juba midagi, mida päevad läbi nautida!

Kuna kohv, eriti päeva esimene, on Anna jaoks kui esmavajadus, siis naudib ta täisautomaatsete kohvimasinate võlu, kus jook valmib kohe õige temperatuuriga – et saaks ikka momentaalselt seda nautima asuda! Seetõttu sai mõned aastad tagasi koju soetatud ka Saeco automaatmasin, mis senini truult pere kohvivajadusi teenib. Seega oldi automaatmasinate võlumaailmaga juba tuttav maast madalast nii, et pere väiksemad teadsid JURAlt tellida siidist kakaod, perepea Algo teadis masina eest hoolt kanda ja paitada ning pere kass Kalissal polnud muret masinaga sõbrasuhteid luua. Nii hüppas Kalissa ikka ja jälle masina juurde, et seda uudistada ja koos nurruda.

Selle kuu jooksul, mis JURA E8 Anna kodus veetis, viisid pereliikmete jalad neid ikka aina tihedamini kööki. Sest soojad joogid valmisid JURA E8ga mõnusalt kiiresti ja vaiksel toonil, mis kõlas kui lemmikviis ootusärevale nautlejale. Pere rõõmustas eriti asjaolu, et masina kohest väljalülitamist sai sobivale ajale edasi lükata. See on oluline, kui avastad, et oled jälle kord köögis masina taga tühjusest korisevat tassi täitmas.

Anna on kindel, et kui oma kodutehnika ja –seadmete eest regulaarselt ja südamega hoolt kanda, siis kestavad nad kaua-kaua! Nii on nad hoolitsenud ka oma ülejäänud plaatinakarva kodumasinate eest. „JURA on aga selles mõttes eriti mugav, et ei pea lugema päevi ja arvutama, millal viimati seadmeid puhastasid, vaid masin ütleb Sulle seda ise! See on kindlasti üks põhjus, miks soovitan JURA masinasse investeerida, sest õige hoolduse ja hoolitsuse juures olen kindel, et see masin teenib kohvimaiaid kaua ja ustavalt!“ sõnab Anna ja meie usume teda.

Tekst ja fotod Laura Verte. Postitus ilmus esimesena Kafo blogis. Aitäh, Kafo!