lastetoa detailplaneering

lastetoa detailplaneering

Ma ise ka veel täpselt ei tea ja ootan põnevusega, mis juhtub. See lause vist kirjeldab kõige detailsemalt minu äärmise täpsusega kalkuleeritud ja täiskasvanud inimesele kohase tasakaalukusega välja töötatud plaane lastetoaga. Kui eelmise aasta suvel rakendas Algo kogu oma vaba füüsilise jõu minu õmblustoa peale (LINK ja LINK), siis see aasta tuleb see lastetuppa investeerda (ja seoses lastetoa ümber planeerimisega, tuleb teha ka väiksemaid olulisi muudatusi teistes tubades, aga seda ma esialgu Algole kodurahu huvides ei hakka presenteerima).

Tegelikult mul ikka paar mõtet on, mida ja kuidas ma lastetoas näha tahan. Nagu selle sõna mitmuslikust vormist võib järeldada, peab see tuba mahutama mõlemad lapsed. Selleks, aga et mängimiseks ja Haanja vanaema madratsi lahti rullimiseks ka ruumi jääks, otsustasin narilaadse toote kasuks. Ja muidugi ei läinud ma lihtsama vastupanu teed ja ei sõitnud sellele järgi Ikeasse, vaid saatsin Algo hoopis Puumarketisse (LINK) voodrilaudade, prusside ja jumal teab veel, mille järgi. Igaljuhul suur hunnik hästi lõhnavat saematerjali on meil nüüd korteris kohal ja tegelikult on Algo selle jupendamise ja kokkupanemisega juba paar päeva vaeva näinud. Ja nagu mulle ikka kohaselt, siis see ei ole mitte ainult voodi (vähemalt joonisel), vaid sinna peaks mahtuma ka selline pisike miniköök/ poelett, mis lisaks sellele otstarbele peaks evima võimalust näiteks väiksemat sorti nukuteatri etenduse andmiseks. Voodit kattev laudis läheb musta värvi alla. Muretsen tugevalt, kuidas see kõik välja kukub, sest mustaks läheb maast laeni päris märkimisväärne osa toast, aga kes ei riski, see shampanjat ei joo maailma kõige ägedamat lastetuba endale ei saa.

Lisaks voodile, mis asetseb toa paremas seinas (sest seal on mingid imelikud radiaatori torud, mis tänu sisseehitavale voodile kenasti peitu lähevad), tuleb tuppa kapp-laud-riiul asi, mille otsustasin küll Ikeast koju tuua (LINK). Ma ei ole veel välja mõõtnud, millised mooduleid kokku panna, aga kindel on see, et olema peab laud ja kapike ja loodetavasti mahub midagi veel. Ülinunnud toolid laua taha sai Pelle sünnipäevaks (LINK).

Kui Pääreni tuba oli enne pigem selline puhas ja detailide vaene (ja kõik asjad olid kenasti kappidesse ja erinevatesse peidikutesse ära oragniseeritud), siis seekord plaanin ma teha ka mõned avatud riiulid, kuhu panna eriti nunnusid asju. Lisaks toolidele on mul veel juba olemas mõned detailid. Juba ammu ostsin Tigerist pilvekujulised riiulid, äkki oli 6 eurot kokku. Kuna Päären on väga suur Lego fänn ja Playandgo mängumatt/kott on nende haldamisel lihtsalt asendamatud, siis otsustasin ühe sellise veel Kidsdecorist juurde hankida, 34 eurot (LINK), need mahuvad mõlemad kenasti juba toas oleva varbseina (mis alles jääb) külge rippuma ja rahuldavad nii prakitilisi kui ka esteetilisi vajadusi.

Pääreni lemmiktegevus peale Legodega mängimise on see, et ta korjab igasuguseid väikseid asju: münte, üllatusmuna elukaid, legomehi, pliiatsi korke, prügi ja ühesõanaga kõike, millele kuskilt küüned taha saab, ja siis ta kogub neid karbikestesse (või kottidesse). Minu korilashing on ka temasse ilmselt pääsenud, vaene laps. Aga ta veidra hobi jaoks on uude tuppa olemas Kidsdecorist lõvikohver,  15 eurot (LINK) ja must-valged tekstiilid kotikesed HMist 4,99 eurot ja 3,99 eurot. HMist on veel maadeavastajatele kohane voodipesu 24,99 eurot. Need ei ole hetkel epoes leitavad neil, aga kõiki muid lasteasju näeb (LINK).

Kuna minu hing vajab organiseeritud keskkonda, siis üsna tihti sorteerin Pääreni kohvreid ja kotte ja panen kõik väikesed asjad jälle “õigesse kohta” tagasi.  Sentide kogumise jaoks kinkis minu vanaema Päärenile üliägeda musta keraamilise hoiupõrsa, aga kuna vanaema enam ei ole, siis omandas see põrsas mulle nii olulise tähenduse, et ma ei raatsi seda enam kuidagi lubada Päärenil käsitleda. Aga et hoiukassa ka lastetoas olemas oleks, siis Päären sai endale Kidsdecorist sellise tunduvalt purunemiskinlama variandi 14,95 eurot (LINK).

Tõotab tulla põnev suvi! Aga seoses sellega, et kahest voodist tuleb teha nüüd üks, on meil üle mõned käsitööna valmistatud (laste poolt kasutatud!) voodid ja veel väike köögike ja ilmselt üht-teist veel. Kui ja kas keegi võiks olla nendest huvitatud? … ma võin need asjad ühte postitusse kokku koondada, mida me enam tuppa ei mahuta. Andke mulle märku, kas see oleks vajalik. Ja soovitan tugevalt nautida oma remondivavbasid kodusid, sest noh, vaadake ise…

Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh Kidsdecor (LINK) ja H&M (LINK)

  Kuidas kirjutada raamat vähem kui kuue kuuga – praktiline kiirkursus

  Kuidas kirjutada raamat vähem kui kuue kuuga – praktiline kiirkursus

Olles värskelt lõpetanud oma teise raamatu kirjutamise, otsustasin siia kirja panna viis äärmiselt praktilist nõuannet, kuidas välja anda raamat vähem kui kuue kuuga.

  1. Ole õigel ajal õiges kohas! (aka õnnel on määrav roll). Ühes olen ma kindel, ma olen alati õiges kohas kohal olnud. Vahel (tsau, Gerda!) mõtlen kardan paaniliselt, et mis ja millal minu elus juhtuma hakkab, sest mul siiani nii palju lihtsalt vedanud ja ma tunnen, et ma ei ole seda üldse ära teeninud. Selle raamatu puhul hakkas see vedamine peale juba kaks aastat tagasi, kui otsustasin oma kodu üles seada sellisele võistlusele nagu “Kodu kauniks” (LINK), mida korraldab ajakiri Kodu & Aed (LINK). Züriisse, kes meie kodu külastasid, kuulusid muuhulgas ajakirja toonased peatoimetaja Piret Veigel ja tegevtoimetaja Varje Talivee (tsau, Piret ja Varje!). Sellel ajal kui fotograaf meie kodu üles pildistas suutsin mina ennast vist piisavalt hästi turundada ja nii sai põhimõtteliselt meie elutoa diivanilt alguse ülimalt meeldiv koostöö ja isetegmislugude kirjutamine Kodu & Aed ajakirja.
    Mina nokitsen endiselt ajakirja projekte teha, kuid Piret ja Varje naudivad uusi väljakutseid Post Factum (LINK) kirjastuses. Nii siis katkes meie igakuine suhtlus mõneks ajaks kuniks ma mõned päevad enne jõululaupäeva (2016) sain Piretilt kõne. Olin just oma õmblusmasinate taga viimaseid jõulutellimusi lõpetamas ja kangeks jäänud selg ning kinnised tšakrad kutsusid pidevalt esile igatsevaid mõtteid puhkuse suunal. Pireti lühikese kõne järgi olid tšakrad aga äkitselt avanenud ja lotovõidulaadne emotsioon tõstis motivatsiooni hüppeliselt kõrgemale kui kinnisvara hinnad Telliskivi piirkonnas.
    Pireti pakkumine mulle: “Mis sa arvad kui teeks ühe raamatu?” Minu vastus: “Ma mõtlen natuke. JAAAAAA!”
  2. Ära ole kärsitu! Lühikese kõne järel leppisime kokku, et täpsustame detaile jaanuari alguses. Siis, jaanuari alguses, sai selgeks, et projektide valmistamiseks, lavastamiseks, pildistamiseks, tekstide kirjutamiseks ja … – mis seal salata – ennekõike nende välja mõtlemiseks, on mul aega märtsi lõpuni. Daamid ja härrad, see teeb vähem kui kolm kuud. Aga – nagu loovusele kombeks – on esmane motivatsioon ülimalt kõrge, ei lasknud ma ennast sellel pisiasjal segada. Äkitselt vaatasin ma kalendrisse ja mingil seletamatul moel oli 3. jaanuarist saanud 13. jaanuar. Pinged turjas tugevnesid, sest ma ei olnud veel midagi teinud ja ideede kultiveerimine oli ka alles kuskil 15 juures. Ometi nad tulid ja ometi sain ma kõik peaaegu (loe täpsemalt punktist 3) märtsi lõpuks valmis. Loovuse üks kummaline omadus on see, et kõik tuleb täpselt õigel ajal. Ja tihti juhtub selleks ajaks olema viimane minut. Seega, ära kiirusta, küll kõik viimasel minutil laabub.

  3. Ära kunagi usalda Eesti ilma ja oma tervist! Ehkki ma pidasin end ekslikult üheks igati terveks ja patriootlikuks inimeseks, kelle jaoks ei ole halba ilma vaid ekslikud meeleseisundid. Selgus siiski, et nendes teadmises esineb küll väheseid, kuid tugevaid puudujääke. a) Esiteks ma sain teada, et mul on põlves healoomuline kasvaja, mille eemaldamine toimus 21. märtsil ehk siis kõige kiiremal ajal enne tähtaega, mille tulemusena olin ma umbes nädal karkudel ning poolteist kuud liipasin tugevalt vasakut jäset järgi.
    Ja b) kuna valminud raamat sisaldab 1/3 ulatuses projekte välistingimustesse, siis lootsin  esialgu märtsi lõpus need meeldivas esimeses kevadpäikeses üles võtta. Töö käigus selgus aga, et päike jääb tulemata ja soojusest võib ka ainult elektriradiaatorit kaisutades und näha. Hoolimata sellest tõmbasin oma vigasele jalale suusapüksid ümber ning teesklesin spreivärviga roheliseks piserdatud murul, et päris mõnus on!
  4. Get shit done. 
  5. Pere, sõprade ja kolleegide toega kõigeks võimeline! Kõige olulisem kõige viimaseks. Kui su ümber on nii ägedad, head, andekad, toetavad ja humoorikad inimesed, siis piisab sellest kui ise natuke panustada ja nad aitavad sul kõik ülejäänu toimima saada. Ausalt. Alustades sellest kui palju projekte läbi Algo teostuse raamatusse jõudis ja lõpetades sellega kui hästi Pelle ja Päären oma unede ja mänguisuga panustasid. Aitäh Varjele, Siirile, Piretile, kes oma mõtete ja tehnilise teostusega sellest raamatust midagi sellist tegid, millest ma isegi unistada ei julgenud (ja ma olen üks päris suurelt unistaja)! Aitäh Mariale, Gerdale, Riinule, empsile, issile ja Kadrile, kes kõike hoidsid: lapsi, dekoratsioone harjavarre otsas ja muiudgi ka minu tuju.

Ja lõpetuseks, kui sa oled kõik need viis sammu edukalt läbinud, siis suure tõenäosusega on umbes kuue kuuga su käte vahel üks üliäge köide ja su tunned ennast maailma kõige tänulikuma inimesena, et see kõik on sündida saanud… ja mis siin salata, veits oled ikka enda üle uhke ka, et sellise värgiga hakkama said.

Raamatu esitlus toimub 8.06 kell 16.00 Viru Keskuse Rahva Raamatus (ürituse LINK). Minuga vestleb toimetaja Piret Veigel ning lisaks sellele on võimalik praktiseerida seal samas ka pakutrükki. Seega võta sõbrad kaasa ja tule läbi, sest esitluse ajal on võimalik Rahva Raamatust osta raamatut “Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue” soodushinnaga ja autor on lubanud isegi autogramme jagada.

Kes on aga veendnud oma õnnes, sellel ei ole üldse tarvidust esitlusele kohale tulla, sest annan ära pühenduse ja autogrammiga kaks raamatut. Ühe Facebookis (SIIN) ja teise Instagramis (SIIN).

Ja nüüd on vist see härras hetk, kus ma päris ausalt ei oskagi midagi adekvaatset kirjutada, aga kirjutan lihtsalt “AITÄH!” teile, kes siin lugemas, vaatamas ja kaasaelamas käite. Piinlik tunnistada, aga teie kommentaarid, kirjad ja laigid on nii mõnigi kord mind kõrgemale ja kaugemale unistama ja tegutsema ajendanud. Te olete üliägedad!

Fotod ja tekst Anna Lutter.

kuidas ma tegin endale töötoa

kuidas ma tegin endale töötoa

Piinlik isegi meelde tuletada, aga augusti lõpus tegin ühe kolimistemaatilise postituse, mis kajastas minu kaua oodatud kodust välja kolimist (LINK). Lubasin seal kohe-kohe pilte valmis õmblustoast jagada. Ja mul on rõõm tõdeda, et nüüd – kaheksa kuud hiljem – on kohe kätte jõudnud. Sellega, aga kogu see rõõm ka päädib, sest tegelikult päris valmis ei ole see tuba siiani saanud. Mõtlesingi esialgu oodata kuni kõik detailid ka ikka seina saan (Algo paneb), aga nüüd otsustasin, et jagan sellist poolikut lahendust ja äkki siis (kaheksa kuu pärast) saan seda valmis tuba ka presenteerida. Unista suurelt!

Toast siis. See on minu töötuba, ma ei olegi talle mingit  head nime leidnud. Stuudioks seda nimetada on ikka kõvasti liiga edev, kontori jaoks on seal liiga palju kangast, lao jaoks puudub riiul valmistoodanguga (ja isegi kui riiul oleks, siis valmis asjad oleksid alati otsas, sest keegi ei tee neid valmis). Ühesõnaga tavaliselt ütlen lihtsalt, et lähen Kiisale. Ja kui ma Gerdat tööle kutsun, siis küsin: “Kas Alehandro juurde tuled?” Nimelt kui Gerda mul vahest abis on käinud, siis ma ikka viisakusest kurdan, et appi sa ju üldse ei pea tulema (tegelt ta peab, sest ma muidu ei saaks hakkama), siis Gerda viisakalt ütleb: “Misasja, muidugi ma tulen, see on nagu palmisaar siin minu jaoks, võrreldes kahe väikelapse manageerimisega kodus.” Ja noh kui minu vanaisa majas asuv tuba on palmisaar, siis ei pea kaugelt otsima viiteid, miks vanaisa hüüdnimeks Alehandro sai (tsau, vanaisa!). Ühesõnaga õhtuti käin ma Kiisal Alehandro juures ja tõesti, peale väsitavat päeva ühe või kahe lapsega kodus, on seal igati mõnus äraolemine!

Mulle on eraldatud Kiisal umbes 16 ruutmeetri suurune, kolme seina ja ühe suure aknaga piiratud ala. Sissepääs on valge sileda siseukse kaudu. Ma arvasin, et see on ikka väga palju pinda, aga tänaseks olen ma suuremad kangatükid ja täitematerjali kotid ladustanud ka kahte läheduses asuvasse tuppa, oih.

Tuppa sisenedes asub vasakut kätt kangariiul, õigemini on seal viis riiulit. Riiulite peal ladustan kangaid. Värvidealusel muidugi. Ülemisel kahel on ühevärvilised ja alumistel kirjud. Kangariiulite all on seitse korvtorni. Otsin need Bauhausist ja hinnaks oli mingi kampaaniaga 19.90 euorot (analoogne LINK). Igal tornil on neli sahtlit ja nendes on väga mugav igasuguseid väiksemaid asju ja juppe ja detaile hoida. Riiulite sügavuse planeerisingi nende korvtornide sügavuse järgi ja nii on need nüüd täpselt ühesuguse sügavusega. Riiulite jaoks kasutasime kõige odavamat OSB-plaati, saagisime mõõtu ja värvisime valgeks. Seina läksid need kanduritega (LINK).

Akna all on pikk laud. Tahtsin, et kõik õmblusmasinad (õmblusmasinatest saab pikemalt lugeda eelmisest postitsest (LINK)) oleksid kohe kasutusvalmis ja seepärast tundus see pikk laud ideaalne ja võin kaheksa kasutuskuu põhjal öelda, et on ka! Kuna nii pikka kirjutuslauda ei olnud kuskilt võtta, siis lauaplaadiks ostsin tegelikult vist köögimööblile mõeldud töötasapinna (LINK). Algselt tahtsin laua jalgadeks panna kolm väikest sahtliboksi (LINK), kaks äärde ja üks keskele toeks, aga kuna need ei sobinud mõõtudelt, siis otsustasin kahe suure Ikea kummuti (LINK) kasuks, mis olid täpselt (millimeetri pealt) õige kõrgusega ja nii sai töötasapinna aknalaua alla kinni lükata pressida ja seda ei olnud isegi vaja muud moodi kinnitada. Kummuti sisse ostsin sahtli jaotajaid (LINK) ja nii on kõik niidid ja varuosad eraldi lahtrites ja on väga mugav ja organiseeritud (minu lemmik). Laua taga on üks reguleeritava kõrgusega tool (LINK). Tahtsin küll ideaalis ratastel tooli, aga valisin selle isendi, sest see oli ilus. Keskmise töölaua taga on veel tegelikult samas stiilis pukk (LINK), aga pildistamise ajal oli see ühest teiest pildistamisest auto peale unustatud.

Toa keskel on suurem laud, kus lõigata ja muud kasulikku teha saab. Lauaplaat on jälle valge töötasapind. Algselt oli laud planeeritud pikem, aga kuna saagisime töötasapinna täpselt pooleks, siis andis just sellise pikkuse välja ja kahe pika ostmine ei tundnud eriti arukana. Paar korda suuremamõõtmelisi asju tehes olen mõelnud, et oh oleks ikka võinud, aga tavatöid tehes on väga hea! Laua otsas on riiulid, kuhu sobituvad täpselt Ikea kastid (LINK) ja laua all on veel suured riiulid, kus saab suuri kangatükke hoida.

Ja siis on veel kohe ukse kõrval triikimislaud (ja ma just avastasin, et ma ei teinud sellest ühtegi pilti, aga selle teksti kohal oleva pildi paremas nurgas paistab!). Ja teiselpool ust on üks must ratastel sahtliboks (plastikust, väkk.. aga see oli mul juba kodus kasutusel, sain selle teise toa kapist õmblemise ajal mugavalt kööki lükata, niiet väga praktiline on. Ja kole). Ja siis on veel üks väike Ikea klassika – tool/aste (LINK) – mille abil kõrgemal olevaid kangaid kätte saab.

Ja muidugi on laudadel, riiulitel igasuguseid vajalikke karpe, enamus neist on Ikeast. Hetkel on mul kasutuses laevalgustus: kahe juhtme jupi otsas kaks pirni, mis on toodud keksmise töölaua kohale ja lisaks veel masinate juures aknalaual laualamp (LINK), mida saab vastvalt vajadusele suunata ja pöörata.

Kiisa asub kodust umbes viie minuti autosõidu läheduses ja 30minutlise jalgsimatka kaugusel, jalgrattal 15. Kuna olen hetkel oma põlve pärast pikemad liikumistrajektoorid välistanud, siis väisan seda teed hetkel mootori jõul töötavate transpordivahenditega. Pealegi, kes on nõus selliste ilmadega jala üldse kuhugi minema? Mina igaljuhul mitte (kui see koht ei ole mõni eriti hea kaltsukas (LINK) või kangapood (LINK)).

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

 

 

 

 

asjadest, mis teid kõige rohkem huvitavad

asjadest, mis teid kõige rohkem huvitavad

Mul läheks vist tükk aega enne kui ma oskaksin välja tuua kolm asja, mis mulle mu kodus kõige rohkem meeldivad… rääkimata kõige lemmikuma valimisest ja ilmselt peale pingsat mõtlemist valiksin lemmikuteks kõige uuemad asjad… Küll aga võin – ja toongi – nüüd ja kohe välja need asjad, mis teile kõige rohkem meeldivad – ja need ei ole sugugi kõuge uuemad – lähtun statilistest, mälu- ja emotsioonipõhistest, andmetest läbi mitme aasta. Ehk siis näitan pilte ja kirjutan nende sisustustoodete päritolust, mille kohta saan Instagram-i (jälgi mind SIIN) või kommentaaride või mõne muu sotsiaalmeedia kanali kaudu kõige rohkem küsimusi: “Kust said?”

See on võib-olla kummaline, aga vist läbi aegade kõige rohkem on küsitud nende kääride kohta. Need meeldivad mulle ka muidugi väga ja seepärast ma paigutan neid igal võimalikul – ja mittevõimalikul – juhul pildile. Pärit on need Ikeast (LINK) hinnaks eurot 3.99. Pean ütlema, et kui neid on sihtotstarbeliselt plaan kasutama hakata, siis tasub need ostmata jätta. Kui piisab sellest, et need pildil ja kontorilaual ilusad välja näevad, siis väärt ost!

Viimasel ajal olen saanud väga palju küsimusi Batmani nõude komplekti kohta ja voodipesu kohta ka. Need on mõlemad H&M Home-ist. Nõud olid veel paar päeva tagasi täiesti olemas, aga nüüdseks läbi müüdud ühiku hind oli 5,99 eurot. Voodipesu hinnaks 24,99 eurot, aga ka see ei ole enam saadaval. Aga Päärenil on näiteks ka selline tähtedega (LINK) voodipesu kolmplekt 19,99 eurot, mis on ka väga tuus!

Veel on palju huvi olnud erinevate lampide kohta. Enim ilmselt elutoa laelambi ja köögi seinalambi kohta. Viimane on Algo kokku keevitatud (kupli ostsime võru K-rautast). Elutoa laelambi ostsin Hemtex-ist, mina ostsin selle vist umbes 20 euroga. Seal oli parasjagu allahindlus. See lamp mustas versioonis oli müügis täishinnaga, aga kuldses versioonis vist üle poole odavamalt. Valisin kuldse ja Algo tegi ise selle mustaks, jess! Kahjuks täna enam müügil ei ole. Midagi sarnast leiab Halensist (LINK) ja ka Aatriumist (LINK).

Ja siis soovite te teada, et kust ja kuidas me saime kööki ja välisukse külge need ilmastikust räsitud lauad? Tegelikult peitub küsimuses juba ka vastus, sest tõepoolest saime need õuest täpselt sellisel kujul nagu need meil hetkel toas kasutuses on. Ühed tõime kaasa Haanjast vana küüni küljest ja ühed leidsime siit lähiümbrusest metsa alt. Lasime siis kuivada ja ilma igasuguse järeltöötluseta (peale harjaga puhtaks pühkimine) võtsime kasutusse.

Legoklotsi kujulised hoiukastid. Kinkisime need Päärenile sünnipäevaks ja ta on ise väga rahul, mina muidugi ka. Nendest saab ehitada nagu päris legodestki ja lisaks saab siis sinna legosid (või midagi muud) sisse panna. Duplode jaoks on liiga väikesed, aga suurte poiste legode jaoks väga head! Tellisin need Klotsipoest (LINK), suure hind 32,60 eurot ja väikese 18,90 eurot.

 

Ja veel. Kui teil on mulle küsimusi (kodu, minu enda, toidu, loomapidamise, pildistamise, tähemärkide, ilma või millegi muu kohta), siis ootan neid siia kommentaaridesse või lutteranna@gmail.com (või mõnda muusse sotsiaalmeedia kanalisse).
Ootan teie küsimusi ja proovin, neile uues postituses vastata.
Küsimusi ootan kuni 12. aprillini!

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

 

 

 

 

 

 

ma kolin

ma kolin

Kui keegi küsiks mu käest, et mis on kõige tüütum asi maailmas, siis ma teaks kohe vastust! Kuigi kartulite koorimine on ka üks imelikumaid ja tüütavamaid tegevusi ning nõude pesemine ka, siis õmblusmasinate (ja -tarvete) välja tõstmise tüütustaset ei ületa miski, päriselt ka! Ülitüütu! Kartulite koorimisele olen alternatiive leidnud riisi, pasta ja muu ebakoorimist vajavate toorainete seast. Mustade nõudega tegeleb juba natukest aega nõudepesumasin, jess. Kuna aga õmblusmasinate välja tõstmise tüütust ei ole võimalik mõne masina või teraviljatootega leevendada, siis olen seda võtnud kui elu paratamatust, möödapääsmatust, fataalsust.

Nii ma olengi siis kogu oma õmbluskarjääri, peaaegu kaheksateistkümne aasta, jooksul ilmselt tuhandeid kordi neid masinaid ikka ja jälle välja tõstnud, lahti pakkinud, kokku pakkinud ja kappi tagasi tõstnud, siis jälle välja tõstnud, lahti pakkinud… nagu valmistuks edutult raskejõustiku MM-iks. Ja igakord kui ma neid kilosid tõstan, ei unista ma mitte kuld- või pronksmedalist vaid isiklikust, kasvõi hästi pisikesest, tibatillukesest õmblusnurgast, väiksest lauakesest kolme sahtliga, et ei peaks kogu seda masinaparki oma köögilauale koos laste ja pooleli olevate võileibadega igapäev sättima.

20160710_141405

Öeldakse, et unistustel on kombeks täituda. Siinkohal tundub mulle, et minu unistus otsustas kümne kordselt täituda, sest sellel kevadel kauplesin ma endale õmblemiseks välja  lausa terve toa (tsau, vanaisa!). Kunagi elas selles ruumis, vanaisa maja tagumises toas, minu emps, ehkki tema 35 aastat tagasi tehtud tapeedivalik oli tema tolle aja kohta üllatavalt maitsekas, vajas ruum siiski natuke värskendamist valget värvi. Niiet ei jäänud üle muud kui minu lemmikul töömehel (tsau, Algo!) tuli hallid tunked jalga vedada ja trell kätte võtta.

12

Ehkki mina mõtlesin sinisilmselt, et natuke valget värvi ja tassin masinad kohale, siis Algo otsustas siiski asja ikka korralikult ette võtta. Seinad, laed ja põrandad aeti loodi, saeti ja pahteldati, värviti ja ilmselt tehti veel teisigi vajalikke iluprotseduure, mida ma isegi siinkohal nimetada ei päde.

320160818_12185220160817_20261720160818_200802

Toa planeering oli mul vist juba selle kaheksateistkümne aasta jooksul alateadvuses välja töötatud. Samuti teadsin ma täpselt teisi olulisi nüanse: millist mööblit ja milliseid karbikesi ma tahan. Selleks, et kõik need hädavajalikud asjad saada, tuli muidugi vahepeal külastada Ikead (tsau, Gerda!). Planeeringu, jooniste tegemise ja poes käimistega minu panus ehitusprotsessi ka õnneks päädis. Igaüks tehku ikka seda, mida ta enamvähem oskab (Kurtna oblasti vanasõna).

20160818_12513020160820_165419
20160824_115218

Kuni füüsiline ruum ootab veel kangaste voltimist ja kõikide vajalike paelte ja litrite organiseerimist – et siis ennast täieshiilguses ka siin blogis presenteerida – saate jätkuvalt külastada minu mittefüüsilist, ebamaiselt ägedat kodulehte (tsau, Siim!). Uue kodulehe ja veebipoe sünni puhul on minu Facebooki lehel (SIIN) võimalik kolmel, kellel kõige rohkem veab, võita öökullpadi, suurus ja värv võitjate valikul. Ma olen igaljuhul selle kõige üle superlatiivselt õnnelik ja elevil. Millega ma selle kõik ära olen teeninud?

 annalutter2

Oma öökulli võidusoovist saab märku anda pildi jagamisega SIIN.

Fotod: Anna Lutter

 

beebi(ja meie)tuba

beebi(ja meie)tuba

Me oleme valmis! Võinoh kui nüüd lõpuni aus olla, siis tuba (loe: väike nurk kitsas ruumis) on valmis, sest ma ei ole kindel, et keegi üldse saaks valmis olla millekski selliseks, mida ta kunagi varem kogenud ei ole – kahele lapsele emaks-isaks olemiseks. Igaljuhul püüdsin selle väikese nurga meie magamistoas kujundada beebile nii hea, kui ma vähegi oskasin, et oma edaspidiseid altminekuid (kahe) lapse vanemana natukenegi leevendada.

DSC_7151

Kui alles pooled dekoratiivasjakesed vajalikud esemed paigas olid, arvas Algo, et juba võiks aidata, siis siiski otsustasin ta kriitikameelt eirata ja tekitasin seekord, võib-olla endalegi ootamatult, suhteliselt paljude detailidega lahenduse. Andsime kolmekesi kõik oma panuse beebinurga valmimisse. Aga nagu ikka, tuli Algol kõige rohkem tööriistu käsitleda ja liivapaberit kulutada. Sellest hoolimata andsime Pääreniga siiski ka oma.

Kuna olen peale oma Instagramis (jälgi mind @lutteranna) tehtud postituse saanud mitmeid kirju ja küsimusi teemal, kust ma midagi ostsin ja kui palju maksis, siis avan natuke beebinurgas olevate esemete päritolu. Võin juba etteruttavalt öelda, et ei ole otse Hiinast kõik.

DSC_7201
DSC_7161
DSC_7248

Päären panustas tuppa oma graafilise lehega, mille pealkiri on “Vend”, pildiraam pärit Prismast (hind ~3 eurot) . Lisaks sellele laenas ta riiulile ka oma puidust traktorit ja koera (Lohulelu, LINK, traktori hind 11.50 eurot, koera hind 1,80 eurot) ning keraamilisi loomi karu, orav ja kass, mis on pärit Hemtexist (LINK, ostsin need juba kunagi ammu allahindluse ajal äkki 4-5 euroga). Puidust majakujuline riiul on Algo tehtud.

DSC_7312
DSC_7324
DSC_7276

Superkangelase maskiga vimpli tegin mina ja seda hoidev nagi on kunagi Ikeast (LINK, kahe nagi hind ~1.99 eurot) ostetud nagikomplektist ülejäänud isend. Ise olin ka üllatunud, et me selle keldrist üles leidsime, jess! Musta nööri külge seotud “mütsi tutid” tegin ka ise, kasutasin juba olemasolevate lõngatokkide lõppe ja poolikuid tokke, seega väga kasulik üleskasutusprojekt.

DSC_7350
DSC_7265
DSC_6227
DSC_7330

Tekkide arvu järgi võiks arvata, et ootan kolmikuid või nelikuid või vähemalt seda, et kaksikud sünnivad südatalvel. Tegelikult ei suutnud ma nende kangaste (päris Abakhanist LINK) hulgast lihtsalt ühtegi elemineerida. Ristikestega kootud tekki mõtlesin kunagi ammu juba endale teha, kuid kui avanes võimalus beebile teha, siis tundus see igati realistlikum idee. Lõng on pärit Karnaluksist (LINK, hind 4,06 eurot tokk). Beebivoodi saagis välja, lihvis ja värvis Algo. Voodi põhja saab hiljem alla lasta. Madrats on pärit 4kids.ee lehelt (LINK, hind 25 eurot), lõikasime (loe: Algo lõikas) selle natuke lühemaks, sest voodi oli erimõõdus, et magamistoas olevat ruumi maksimaalselt ära kasutada. Kummidega linad õmblesin ka ise, neid on kapis veel.

DSC_7338
DSC_7234
DSC_7174

Elevandiga body on pärit Reserved-ist (LINK, hind vist ~ 6 eurot). Pilvekujuline riidepuu Tigerist (LINK, hind vist ~3 eurot). Pesulõksud olid tavalised puidust, empsi varudest sain, värvisin need musta spreiga üle.

DSC_7275
DSC_7296
DSC_7290
DSC_7239
DSC_7195

Seinariiuli ja selle kandurid tegi Algo vineerist ja värvis spreiga üle. Maja- ja pilvekujulised padjad on minu õmmeldud. Ümmargune väike karp Ikeast (LINK, komplekti hind 12.99 eurot). Ammu igatsetud lightbox Scandikids-ist (LINK, hind 45 eurot). “Lamp” juba kunagi ammu kangasjuhtmest (LINK, hind (juhe + laeroset+ pirn + pesa) ~30 eurot).

DSC_7201
DSC_7256

Traadist majakujuline riiul Tigerist (LINK, hind 5 eurot), originaalis oli valget värvi, aga Algo spreitas mustaga üle. Must sprei – meie pere lemmik! Papud mõni aeg tagasi H&M-ist (LINK, hind allahindluse ajal oli vist 5 eurot).

DSC_7277
DSC_7144
DSC_7183

Vaiba tõin endaga juba mitu aega tagasi kaasa USAst (hind ~25 eurot). Kummut on ka juba väga vana, ostsime selle kunagi oma esimesse üürikorterisse Jyskist (analoogne LINK, hind 129 eurot). Meie kummut oli ostes musta värvi ja ise pärast värvisime selle üle. Tool on pärit Plushdeco-st (LINK, hind 80 eurot). Öökullid tegi annalutter (tellida saabläbi Facebooki LINK, hind suur 28 eurot ja väike 24 eurot). Ja nüüd vist on kõik detailideni ära käsitletud.

Fotod ja stiil: Anna Lutter