Mu joonistus ei ole kunagi teab, mis asi olnud. Mulle on alati meeldinud joonistada, aga ma ei oska asju realistlikult edastada. Aga nagu ka teistes valdkondades, siis ei ole see pisiasi mind kunagi heidutanud ja nii ma siis käisin isegi kunstiringis, sest kui entusiasmi jagub,
Postituste sari #lifehack on mu suur lemmik (ja ma näen statistikast, et teie ka, mis on ka loogiline, sest kui teha midagi suure kirega, siis see paistab välja, päriselt ka, isegi statistika oskab kirge näidata!). Ma olen alati tahtnud jõhker häkker olla, aga kui ajupotentsiaal
Ühel nädalavahetusel kui Algo oli lastega maale läinud (terveks nädalavahetuseks!) ja mina olin üksi koju jäänud (terveks nädalavahetuseks! sic!) sain ma aru, et lapsevanema elul ja teenageri elul on rohkem ühist kui ma olen kunagi osanud arvata. Tõsiselt – milline teenager ütleks ära vabast majast – või milline lapsevanem?
Käisime laupäeval Soomes Habitare sisustusmessil. Tegelikult vääriks see postitus, aga sama palju järgnevat sissejuhatavat lauset: “Käisime Soomes Jyskis – vao!” Enamasti olen Soomes käinud autoga (sest, kes see Ikka Ikeast asju käe otsas ära jõuab tuua), aga seekord oli meil eksklusiivselt kasutada giid (tsau, Doris-Kelly)
Kastid on mulle alati meeldinud. Mulle meeldivad ilusad pakendid ja mul on keldris eraldi nurk, kus ma hoian alles kõikide asjade karpe (kingakarpe, lõhnakarpe, arvutihiirte karpe – you name it), mis mulle meeldivad, mitte nende ASJADE, mis mulle meeldivad, vaid nende asjade KARPIDE, mis mulle
Kui ma eelmisel aastal Gerdale pulmadeks video kokku panin ja ühe härda klipi taha muusikat otsisin, siis küsisin talt, mis on see laul, mis tal alati (või tihti) pisarad esile kutsub. Madisega kahe peale valisid Maarja “Kuldne põld”. Otsustasin loo valikusse neid kaasata, sest kui
Kui ma üle poole aasta kiirmoe kauplusest mõne hürbi olen omastanud ja sellega tööle naasen, siis alati – ma mõtlen ALATI – leidub üks kuni mitu kolleegi, kes küsivad, et kuidas ma ikka nii ägeda asja olen endale valmis õmmelnud. Ma tean, et kiirmoe tarbimine
Viimasest Ikea külastusest (LINK) on küll juba mitu umbusaldamist möödas, aga mõned suuremad mööblid, mis ma sealt ära tõin on endiselt näitamata. Teen algust plekist kapiga (LINK, hind 119 eurot), mille ka ise ilmselt paar aastat tagasi Algo töönurka keldrisse oleksin hoopis paigutanud. Mood on
Ei ole saladus, et mul on ämmaga (tsau, Algo ema!) vedanud. Ta käib kaks korda kuus – kaks kuni kolm päeva järjest – meie järeltulijaid hoidmas. Samal ajal kui meie tööl oleme, tehakse laste kõrvalt valmis ka õhtusöök ja kui me saabume, siis ei tule
Kaks enim küsitud küsimust: kus sa saad oma ideede jaoks inspirtasiooni? (also kõige veidram ja mittemidagi ütlevam küsimus) ja teine: millistes sisustuspoodides sa käid? Kui inspiratsioonikorje küsimust ma isegi ei oska lahata, siis sisustuspoodidest võin ma küll vabalt kirjutada. Täna spetsialiseeruks sellisele sisustuskaubamajale nagu Prisma peremarket
