Skip links

sellist kräppi müüsingi?

Eh, hakkasin siis mina eile oma e-poodi värskete fotode ja mõndade uute kikilipsu ja peapaelte mudelitega uuendama – eesolevale isadepäevale mõeldes. Mingis meeltesegaduses vaatasin korra kõvakettal olevate eelmise ja üle-üle eelmise isadepäeva kaustasid … ja ma olin täiesti pahviks löödud. Kuidas ma midagi nii koledat, nii ebakvaliteetset, viltust ja jubetad müüa julgesin? Ja veel enam, kuidas keegi seda, vabandage väga, kräppi ostis?! Tahaks teki üle pea tõmmata, kodulehe kokku jooksustada ja edasise elu totaalses ükinduses oma piinlikusega elada. See viimane oli muidugi rohkem selline forsseeritud emotsioon.

Gerda (LINK) küsis mult üks päev, et kust ma selle enesekindluse võtan? Ma ei saanud aru, et mis ta nüüd räägib, ma olen ennast alati tagasihoidlikuks ja araks pidanud – ma olengi tagasihoidlik ja arg – koolinäidendis mängisin 7 pöialpoisi etenduses Häbelikku (elu määrav roll?). Pigem ma mõtlen, et mul on nii tugev eneseusk, et kui ma mingil iks hetkel mingi igrek ideega välja tulen, siis ma panen sinna sisse kogu – lähen klišee peale välja – südame ja see kõik tundub mulle selles hetkes, siin ja praegu, nii hea. Ma mäletan väga hästi oma mõtteid kaks-kolm aastat tagasi nende lipsude kohta ja need ei olnud: “Ah, ei ole suuremad asjad, aga panen ikka üles.” Ei-ei. Ma olin nende üle siis täpselt sama uhke kui ma täna selle aasta piltide ja mudelite üle. Ma usun nendesse ja endasse! Nagu ikka, alustan sellest kui piinlik ma olen ja jõuan eneseimetluseni välja, elu.

Elu on ka see, et nii väga kui ma ka ei tahaks, siis “Minu isa on minu suur eeskuju” ja mina olen oma laste suur eeskuju. See on vahel isegi hirmutav kui palju lapsed oma vanematele sarnanevad ja kui palju Päären ja Pelle meie käitumist, emotsioneerimist ja olemist jäljendavad – motiveerib parem inimene olema küll! Sellest mõttest kantuna sündisid ka järgmised pildid.

Kui tunned, et Sinu laste isa või enda isa või vanaisa on suur eeskuju, siis kinkealusele pakendatud kiklipsu- ja peapaelakomplekte saab minu e-poest (LINK).

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

 

Kommenteeri

  1. Istun siin Simuna mnt korteris, lapsed magavad kõrvaltoas ja ma nosin popkorni ja peaks tööd tegema, aga loen hoopis su blogi ja mõtlen, et. Mul on küll hoolivad ja ma arvan, et head vanemad, aga seda eeskuju sõna ma ei kasutaks. Juba varsti kaks aastat ütleksin hoopis, et minu suur eeskuju oled sina. Tegelt ka! Miks? By being you. Ja ma ei forsseeri mitte midagi üle. Nii et. Siis tead. 😀

    1. Haha, tänks, Gerda, it means a lot! Kuigi ma arvan, et sa oled seal 2 aastat piimapaisu all kannatanud ja ei näe maailma enam päris selgelt. 😀
      //ok, endiselt sakin super hardilt komplimentide vastuvõtmisel//

      Sellesuhtes võin vähemalt sellega lohutada, et minu postitus on 300 sõna mitte 3000+ /nagu mõnel/ et jõuad tööd ka veel teha – hoolivus ja teistega arvestamine on see märksõna siin!