Praegu peaks olema detsembri lõpp ja ma peaksin kirjutama kaheksandat postitust sarjast #relatiivsusteooria. Aga #BeReal ja tuleb konstateerida fakti, et jaanuar on pmst kohe otsi kokku tõmbamas, 2021. aasta kohta ma resümeerivat blogipostitust ei teinud ja seega kaheksas relatiivsusteooria on hoopis seitsmes. Kõik see aga sedastab fakti, et kõik siin
Ise olen ka veidike üllatunud, et kuidas ma kuus (juba?!) aastat tagasi – aastat kokkuvõtvale postitustesarjale – oskasin nii tabava nime panna – relatiivsusteooria. Mitte miski ei ole suhtelisem kui ükskõik milline möödunud aasta ja ka 2020s ei erine selle poolest teistest. Tagant järgi vaatan ikka kõike hoopis teistmoodi kui
Analüüsides möödunud aastat numbrites, võib öelda, et muutused tõusval kursil on toimunud nii mitmemeski valdkonnas. Kahtlemata märkmisväärseim sündmus toimus mais kui meie pereliikmete arv kasvas ümardatult 33,3% võrra. Et aga möödnud aasta lahkamist kuidagi loogiliselt liigendada, alustan algusest. Jaanuar Kui 2015. aastal alustasin oma debüüti Mareti ajakirjas (loe SIIT), siis 2016. aasta algas
Kui keegi inimene rongis kunagi Einsteinil oma relatiivsusteooriat lahti oli palunud mõtestada, ütles ta legendi järgi ise nii: “Kui peas on kolm juuksekarva, siis on seda vähe; kui supis on kolm juuksekarva, siis on seda palju.” Seega sujuvalt (või mitte) relatiivsusteoorialt käesolevasse postitusse üle minnes, võib siit viimase umbes 400
