Ise olen ka veidike üllatunud, et kuidas ma kuus (juba?!) aastat tagasi – aastat kokkuvõtvale postitustesarjale – oskasin nii tabava nime panna – relatiivsusteooria. Mitte miski ei ole suhtelisem kui ükskõik milline möödunud aasta ja ka 2020s ei erine selle poolest teistest. Tagant järgi vaatan ikka kõike hoopis teistmoodi kui
Juba viiendat aastat võtan ennast aasta alguses (või veidi rohkem kui alguses) kokku ja vaatan tagasi ja mõtlen edasi ja tõden, et kõik on suhteline. Relatiivsusteooria töötab endiselt laitmatult – kõik rasked hetked tunduvad tagasi vaadates, omg kuidas ma hakkama sain, aga no pagan polnud tegelt üldse hullu ju. Ja
Esimeses selle sarja postituses kirjeldasin neile, kes füüsikatunnis omalajal tähele ei pannud, mida see relatiivsusteooria tähendab. Täna tunnen, et see teooria on ikkagi üks ütlemata tark ja aegumatu asi. Ma olen oma aasta kokkuvõtte kirjutamiseks hoogu võtnud kolm nädalat, aga iga päev või õhtu kui on tekkinud hetk ja võimalus
Aastad ei ole vennad. Möödunud (2017) aastal juhtus väga palju asju, mida üleeelmisel (2016) kohe üldse ei juhtunud ja väga palju asju, mis üleeelmisel vägagi juhtus, jäid möödunud aasta juhtumata. Nii näiteks ei võtnud me möödunud aastal ühtegi lemmiklooma, ma ei õmmelnud kordagi kodus õmblumasinaga, ei teinud ühtegi video DIY
