Cart 0
nädalamenüü ehk üritame üle 50 euro nädalas toidupoodi mitte jätta
Ma olen siin blogis ikka rohkem kui mõne (kaks vist juba peaks eesti keeles mõni olema küll) kirjutanud toidu teemadel. Aga seda ajal kui ma veel ülikoolis käisin. Ajal, mil ma olin kõige targem vend üldse (sest ülikooli bakaajal seda ju oldakse). Täna juba ammu enam ei ole tark – noh või siis olen täpselt napilt nii tark, et oskan vait olla. Nüüd panen erakorraliselt pausi vaikimisele ja teen ausa ülestunnistuse. Mul puudub asboluutne kirg lugeda toiduainete pakeneid, otsida neist E-ained, vaadata nende koostist, neid võrrelda. Otsida erinevatele toiduainetele tervislikemaid alternatiive. Kõik see. Ma väga VÄGA imetlen ja heas mõttes kadestan neid inimesi, kes oskavad, tahavad ja viitsivad sellega tegeleda ja selle läbi igasuguseid ägedaid retsepte välja mõtlevad ja imemaitsvaid toite teevad – ma oleks igakell, iga päev neid valmis sööma, võtaksin teise portsjoni juurde ka raudselt, aga ma ei ole valmis toiduaine pakendeid lugema. Ma ei ole üks neist ägedatest toiduentusiastidest (tsau, Mirjam!). Ja niikaua kui Algo ka ei ole, siis me lihtsalt kodus üritame nagu enamvähem nii teha, et kõhud täis oleksid – kuidagi. Nagu järgnevalt fotolt (baka II kurusus äkki, siis juba siis kursakad (tsau, Kellu!) hoolikalt jälgisid, et Lutter midagi untsu ei keeraks. Olen lõpetanud käsitöö ja kodunduse eriala, niiet olen tegelikult nii toidutehnoloogiast kui ka -keemiast saanud üpris sügava ülevaate ja praktikumi).
Ilmselgelt on tervislik ja toiteainete rikas toit aluseks ka tervislikule elule, headele mõtetele ja millele kõigele veel, aga kuna me kõik siin peres funktsioneerime siin enamvähem oma ajupotentsiaali piires, siis tundub, et kuidagi oleme selle toiduga manageerimisega ikkagi hakkama saanud. Aga ma olen absoluutselt teadlik sellest, et tegelt saaks ikka paremini küll. #Kogumispäeviku terve aasta kestev väljakutse on suunatud küll säästmisele, kuid aitab ka üldiselt oma valikud läbi mõelda. Veebruar on toidukuu, mille suurem väljakutse on säästa toidueelarvelt kuus 20%. Ilmselgelt suudaksime selle kohe ära teha kui üheks kuuks jätaks väljas söömata ja võib-olla kallimad toorained ostamata. Mõtlesime aga, et prooviks ikkagi sisukalt läheneda! Alustasime oma eelarve pidamist eelmisel kuul ja koos kõikide pereliikmete lõunate, ja hommiku ja õhtute ja väljas söömisega kulus meil toidule 654,4 eurot (ulmeline summa!) – niiet kui me nüüd hakkama saaksime 20% väljakutsega, siis peaksime veebruari lõpuks eelarvetabelis nägema numbrit 523,52 või väiksemat.
Oma toidukulude vähendamiseks ja menüü tervislikumaks muutmiseks, otsustasime koostada nädalamenüü. Lapsed saavad tööpäeviti hommikul-lõunal ja ootel süüa lasteaias. Algo sööb lõunal tööjuures (käib väljas). Mina söön lõuna kodus, aga eraldi kunagi ei kokka midagi, vaid söön seda, mis eelmisest õhtust jäänud või teen võileiba (also mu lemmiktoit). Niisiis menüü planeerisimegi nii, et hommikusöögid ja õhtud. Nädalavahetused jätsime ka praegu kahe toidukorra (hommikusöök + lõuna/õhtu) peale, sest tavaliselt on mingid sünnipäevad, küllakutsed, väljas söömised jm. Seega 7 X õhtusöök + 7 X hommikusöök ja väikesed vahepalad, selle kõige jaoks eraldasime tubli 50 eurot nädalas. Loomikult ei tähenda see, et menüü läheb 50 eurot, sest osad asjad on meil juba olemas (kuivained, maitseained jm) või näiteks munasid, kartuleid, hapukurke, moose jm saame Algo ema (ülihea kokk on ta ka) käest, Haanja kodukanade munad!
Meie kuuajane nädalamenüü väljakutse algaski nüüd, niiet vaatame, kas me suudame nädal aega mitte poodi minna. Nädalamenüü toorained tellisime kulleriga koju. Avastasin Coopi lehel mega laheda asja (I’m really sorry, kui kõik sellest juba teavad, aga ma olin väga amazed lihtsalt) – et saad valida retsepti ja siis sealt viskab kohe toorained, mida saad siis lihtsalt korvi laduda – proovisin ka nüüd ühe retseptiga seda varianti! Vaatame!
Sain Instagramis palju küsimusi menüü kohta. Vastasin, et mul on nii piinlik menüüd jagada, sest seal ei ole midagi, mille peale te ei tuleks, seal ei ole mingeid moodsaid “läätsehautis avokaado ja hummuse mahedas kastmes täiendatud tofuga” ega isegi spinati smuutit ei ole. Aga nüüd ma mõtlen, et äkki on veel keegi, kes ei viitsi üldse süüa teha (aga ikka teeb, sest no süüa ju tahaks ja peaks) ja tunneb ka piinlikust, et tema on see ainuke inimene maailmas, kes ei ole kunagi tofust midagi veel kokanud, siis teie nimel panen oma absoluutselt lihtsa menüü siia üles. Aga siinkohal ikkagi tervitan ka kõiki neid, kes neid moodsaid toite teevad ja panevad mind isegi mõtlema, et võiks ka proovida – ma veel tegudeni ei ole jõdunud, aga kui te piisava intensiivusega jätkate, siis mine-tea! Äkki kunagi teen midagi ära ka.
Hommikuti sööme, kas omletti või putru või võikusid. Algo alati teeb pudru ja omelti, mina tõstan võikude jaoks asjad külmkapist välja. Täpselt midagi siin paigas ei ole – vaatame, kuidas tuju (või mida järel on kapis), et mida mis hommikul prasjagu teha. Pühapäeval teeme seljanka, mille kõrvale pärmitaingast juustusaiad. Seljankat teeme nii palju (ja saiu ka), et esmaspäeval (kui on mõlemal suht tihe päev – vaatasime kalendrit ka kui menüüd tegime, et mida oleks millal reaalne teha ja millal peaks toit eelmisest päevast valmis olema) sööme seda seljankat, mis pühapäevast jäi ja loodetavasti juustusaiu ka jäi järgi – kui ei jäänud, siis soojad võikud saab kõrvale teha. Teisipäeval peedisalat, omeltt ja võiku (Algo jõuab teisipäeviti alles kell 22, niiet ma ei viitsi enda pärast väga pingutada – laste pärast ka ei muretse, sest nad päeval lasteaias korralikult söönud). Kolmapäeval ahjukartul, toorvorstid, eilne peedisalat ja hapukurk. Neljapäeval muretaigna põhjaga mingi vormike – asjadest, mis veel külmkapis on. Reedel tomatipüreesupp kanaga (see on see retsept, mille ma sealt Coopist võtsin) ja siis teeks pärmitaigast kaneelisaiu ka reede puhul või nii. Laupäeval endiselt püreesupp kanaga.
Selle menüü väljakirjutamine siia blogisse oli totaalne enseületus ja tunnen ennast nüüd nii paljastatult, aga loodan, et keegi lastekaitset ei kutsu. Igaljuhul. Lisaks siis sellele nädalamenüü toorainetele tellisime veel puuvilju ja tomatit (tomat on parim!) terveks nädalaks, jogurtit ja müslit, et kui kellelgi siin korteris viibivatest inimetest ootamatult oleks vaja ikkagi veel lisaks süüa ja elu on näidanud, et seda juhtub. Tellimata jäid kommid (ok ühe paki mahutasin ikka), mida ma muidu päris palju söön ja veel ei tellinud pähkleid, krõpse, juuste, mida muidu ka alati tellime. Loodan, et kui ikka nüüd isu tuleb, siis see inspireerib natuke kokkama ja retsepte otsima ja ise midagi valmis tegema ja mitte poodi minema.
Kuna eelnevalt ei ole me otseselt planeerinud kunagi oma menüüd (ja nt vaadanud kalendrit enne asju ostes, et äkki meid üldse kolm õhtut polegi kodus), siis on suur probleem toidu halvaks minemine ja siis ära viskamine. Et see kontrolli alla saada, siis otsustasime nüüd nii, et igakord kui midagi halvaks läheb ja ära tuleb visata, siis paneme selle asja kirja – nii näeme, et äkki on mingid kindlad asjad, mida me kunagi ära ei suuda kokata või tarbida ja saame edaspidi nende ostmist üldse vältida.
Väga ootan teie mõtteid nädalamenüü ja toiduga manageerimise kohta ja ägedaid retsepte muidugi ka! Rääkige, kuidas te kõik nii osavad selle toiduga olete? Mulle päriselt tundub, et ma olen ainuke, kes liha küpsetuskarbis ostab ja siis ennast hästi tunneb kui ise noaga kilesse augud sisse olen suutnud teha. Soovitan liituda ka Facebookis #Kogumispäeviku grupiga, kust saab see kuu ka väga palju häid nippe toiduga tegelemiseks!
Tekst ja fotod Anna Lutter
Mina olen toidu pealt kokkuhoidmisega väga kirglik. Ja seda viimased 6a, alates mehega kokkukolimisest. Üldiselt teen ma ka nädalamenüü (tegelikult pigem 3päevaks ette) ja nädalaks on ette nähtud 100€. Praeguseks on meid 3, kohe-kohe 4.
AGA – selle 100€ga saame me hakkama Norras, kus toit on kallis☝️ Seega olen ma iga kord imestunud, et Eestis nii palju läheb 😀
Ilmselt «päästab» meid nigel toiduvalik. Ei mingeid kalleid valmismarinaadis lihasid jm. Kõik teeme algusest lõpuni ise 🙂
Wow, Algo oli Norras lähetuses mõned aastad tagasi, niiet tõesti vao! Nii tublid! Võtan eeskuju – vähemalt üritan, eks veebruari lõpuks näeb, kuidas läks selle eeskuju võtmisega 😀
Meie teeme nii, et kui toitu tuleb liiga palju ja ei jõua ära süüa, panen karbiga sügavasse. Olles ise beebiga kodus, on ülihea, kui lõuna kapist võtta. Mikrokasse defrostima ja voila! Elusees ei viitsi mitu x päevas kokata.
Jaa, sügavkülm on tõesti hea lahendus – aga meil on tihti see, et see on nii täis 😀
Ämma käest saame häid toormoose ja siis koguaeg tuleb peale neid tema suurest sügavkirstust ja siis sinna sügavkülma asjade paigutamine on korralik pusle. 😀 Aga no tegelt võiks küll ühe sahtli jätta sellisele külmutatud toidule!
Aga täiega nõus, et mitu korda küll ei viitsiks kokata 😛 😀
Hihii, mul tuli mõnus muie näole seda postitust lugedes ja lõppu jõudes oli suu juba kõrvuni. Meid on siis rohkem 😀
Ma küll päris mitu head pikka aastat pingutan menüüsid teha, samuti inspireerituna Kogumispäevikust ja need on ütlemata kasulikud nädalad rahakotile. Aga midagi pole teha, nendel nädalatel, kui on nii kiire, et ma ei jõua menüüd ette teha, on mingi meeletu vabaduse tunne. Külmikus on kaos, söögitegemises valitseb paanika, et mis siis tänaseks (aga alati leidub lahendus) ja rahakotil on suunurgad allapoole, aga lindprii minus tantsib 😀
See on täbar olukord sellepärast, et hästi süüa mulle meeldib; meeldib ka, kui mees ja lapsed limpsivad pärast minu tehtud õhtusööki taldriku puhtaks; meeldib, kui sel kuul kulus söögile vähem raha, kui eelmisel; aga mitte ei meeldi olla see brigadir, kes seda masinavärki töös hoiab 😀
Nii et jaa, Anna, aitäh ausa postituse eest! Sain aru, et ma pole julgenud vist enda eeski nii aus olla 😀
haha, väga lahe kuulda, Pille!
No, kes siis ikka julgeks endale tunnistada, et ta kohutav majandaja ja kokkaja on 😀 haha, ok, tegelt ma ise olen sellest ikka juba ammu aru saanud ja pere ka, aga ma elan ikka lootuses “äkki ikkagi ühel päeval harjunun ära”
Aga ja, mulle meeldib ka tegelikult see, et kui saan mõelda külmkapis olevatest asjadest midagi kokku! See on põnev! 😀
Aga ma nüüd vaatan, kuidas mul selle nädalamenüüga kuu aega möödub!
Praegu on uus ja põnev 😀
Üks väga hea kaste kanafileega. Sobib nii riisi kui makaronidega.
Kanafilee kuubikud pruunistada pannil. Maitsestada soola ja pipraga. Lisada vahukoor (väiksem pakk). Natuke aega kuumutada, siis lisada merevaik(tavaline ). Segada ilusti läbi ja kõige lõpus pressida natuke küüslauku.
Oo, aitäh! Kindlalt proovin ära, need kõik meie lemmikud toorained – vahukoorega joome kohvi, niiet seda alati külmkapis peab olema, niiet ideaalne!
Järgmsie nädala menüüsse panene selle! Aitäh, Merike!
Igal perel kujunevad välja oma toitumise eelistused, see on selge. Vahest on aga variatiivsuse lisamiseks väga abi tuttavatega mõtete jagamisest ja tähelepanekutest külas, mida pakutakse. Lisaks arvestan veel laste (lihtsate) maitsetega. Vahest küsingi neilt, mis täna õhtuks süüa teha ja tihti tuleb sel juhul vastuseks… tatrapuder 🙂 Ja aitasidki emal error-päeva lahendada!
Üks asi, millest ise lähtun nädala toidu valmistamisel, on see, et ühel päeval teen miskit kartulist, teisel riisist või muust tangainest, kolmandal pastast, sekka supipäev, mõni päev on loominguline, mis külmkapi sisu võimaldab, ja lihatoodetest kasutan palju pigem kana ja hakkliha või sinki/peekonit. Nädalavahetustel on rohkem küpsetamist ja omlett ning pühapäevased pannkoogid.
Üldiselt on minu lähenemine siiski kodustel traditsioonilistel maitsetel ja hullult ei katseta. Kui just ei tule tuhin peale, et teha taipärast vokitoitu. Minu jaoks on aga risoto kana ja köögiviljadega vaieldamatu lemmik. Valmib lihtsalt ja komponentidega saab mängida.
Me teeme ka mingeid voki asju münikord, aga lapsed väga ei söö ja siis tunudb nii mõttetu neile midagi eraldi teha – eks me ise muidugi ära oleme rikkunud ka, et pakume üldse alternatiivi nt mul kodus väiksena kunagi ei pakutud 😀 kui ei meeldi, siis oled näljas :D. Ats sööb sul nii ilusti kõike, aga Päären ja Pelle ikka väga pirtsutavad ja see ajab lihtsalt juhtme kokku 😀
Aga no kui kartulit on, siis seda ikka söövad! Kusjuures neil on ka niimoodi, et ükspäev ütlevad, et see asi on parim ja mõne aja pärast teed uuesti ja nad isegi ei proovi enam… täiesti kummaline!
Sandra Vungi toidublogist kikerhernekarri. Absoluutselt lihtne, midagi eriti hakkima ei pea ja imemaitsev – mitmeid-mitmeid kordi teinud.
http://www.taimetoit.ee/2014/09/tomati-kikerhernekarri-kookospiimaga.html?m=1
Ma ei ole mittekunagi midagi kikerhernestest teinud :D, aga pilt näeb küll päris maitsev välja, peaks proovima – aitäh jagamast!
Mul on Sulle, Anna, nii palju ideid anda, kuidas üli maitsvaid ja lihtsait asju teha, kui muidugi nendega hakkama saad 😀 Kõik ei pruugi olla teie pere maitsele aga alati saab vajadusel kõike oma äranägemise järgi kohandada …
Igatahes …
Me sööme õhtuti kõige enam kana kana: kui liha, siis kintsuliha – jääb hästi lihtsasti mahlane.
Näiteks veidi maitseaineid lihale ja liha ahju, poole küpsetamise pealt peale tomativiilud ja juust. Kokku kulub umbes 30-40 min küpsetamisele. Sama moodi hea on näiteks ananassi ja juustuga.
Siis kintsulihale on mõnus marinaad sinep+mesi+oliiviõli+sidrun+magus-hapu tšillikaste. Maitsestad eelnevalt veidi liha, segad marinaadi kausis kokku, kastad lihatükid marinaadi sisse ja ahjupannile, ülejäänud marinaad kallata peale ja küpseb taas 30-40 min. Samamoodi hea marinaad on ketšup+oliiviõli+worchesteri kaste+balsami äädikas.
Kindlasti üks lemmikuid on paneeritud kintsuliha, aga selle ettevalmistus on veidi aeganõudvam. Tambid lihatükid veidi õhemaks, maitsestad ning paneerid: jahu->muna (veidi piima sekka segatud)->riivsai+riivjuustu segu. Praadida pannil kuldpruuniks.
Kana kintsulihaga teeme tihti ka woki rooga: kõik meeldivad juurikad (porgan, lillkapsas, porgand, brokkoli …) pannile küpsema, eraldi pannil praed kintsuliha tükid koos sibulaga ja maitsestad. Kui juurikad on veidi küpsenud (eriti head on veidi krõmpsuvad), siis lisad ka kana ja merevaiku. Me maitsestame wokirooga ka oregano, tüümiani ja basiilikuga.
Oleme teinud lihtsalt ka kanasalatit: praetud kanatükid kaussi, sellele juurde lehtsalat, tomat, kurk, punane sibul, juustutükid, salatikastmeks: veidi oliiviõli, majoneesi, sidrunit ja sinepi-meekastet.
Siis on veel mõnus ka tortillad: tortilladele määrid veidi majoneesi, vahele praetud kanatükid, lehtsalat, tükeldatud, kurk, tomat, punane sibul ja keedetud muna ning sinepi-meekaste. Tortilla on kõige lihtsam kokku keerata fooliumi vahele. Seda sama on isegi lihtsam teha suitsukanaga või tuunikala konservi või mõne suitsukalaga.
Iga roa juures võib liha maitsestada lihtsalt soola ja pipraga, me kasutame veidi ka lihaüld- ja / või broilerimaitseainet.
Kõike eelnevalt saab teha edukalt ka kalkuni kintsulihaga, eriti mõnus on ketšupi marinaadi variant. 😉
Lisaks on väga mõnus ka kana hakkliha (delikatess kanahakkliha) või kalkuni hakkliha. Sellele segad juurde: riivitud porgand, tükeldatud sibul, riivjuust, pressitud küüslauguküüs ning veidi soola vms maitseainet. Ja edasi on 2 varianti: mugavam viis on pikkpoiss ahjus (veidi õliga pealt enne ahju panekut siluda) või kotletid pannil.
Väga lihtne ja kiire on ka ahjus tehtud kala (eelistame eestimaist), näiteks forell. Fileeritud kalale peale veidi soola ja sidruniga kalamaitseainet või pipart, lisaks veel tilli ja sidrunit/apelsini. Küpseb ahju sõltuvalt filee paksusest 20-30 min.
Kana, kalkun ja kala on ka kõhule õhtuti väga sõbralikud, et ei peaks öösseti raske seedimisega tegelema.
Kõigele sellele kõrvale salatiks on meie suurim lemmik kodujuust või kodujuustu salat kurgi, tomati ja tilliga. Hea on ka kodujuustu salat tomati, küüslaugu ja peterselliga. Soola ega midagi muud me ei lisa. Vahel ka lihtsalt juurviljad, kergelt keedetud (nii, et jäävad krõmpsud), maitsestatud soola, küüslaugupulbri ja võiga.
Me oleme oma eelarvet juba 2 aastat kirja pannud ja alles nii saab päriselt aru, millele kõige enam raha kulub .. ja just mõttetult. 😛 Toidu puhul isetegemine on kindlasti väga hea kokkuhoiu koht, eriti kui selleks tunnike aega on. Edu Sulle selles suures ettevõtmises! 😊
Maali! Töötasin su eepose läbi nüüd – aitäh nii põhjaliku kommentaari eest. Mulle tundub, et saan järgmise nädala menüü siit kokku panna! Tegelt siin su leotelus päris palju toite, mida me ka teeme – kõik need kanasalatid, tortillad, pikkpoiss jm. Mu jaosk kõige keerulisem on maitsestamine, reaaslselt – ma ei tea, kas need sensorid on läbi mul või olid kohe algseadistuses halvasti paigaldatud – igaljuhul ma ei saa üldse aru, et mida lisama peaks vmt. Ja tegelt ega kui keegi toidu valmis teeb, siis mulle psmt alati maitseb, et vbl mul lihtsalt maitsemeel puudub 😀
Aga kui järgmise nädla menüüd hakkan kirja panema, siis teen su kommentaari lahti ja viksin pool maha siit!
Aitäh, Maali!
Mina olen ka inimene kes eelistab liha osta juba maitsestatult ja küpsetuskarbis. Augud sisse ja ahju. Ei ole mingit muret maitsestamisega.
See on küll hetkel personaalne kuid ma toitun toitumiskavs järgi. Mõtteid mida süüa teha jätkub küllaga peamine et viitsimist on.
Jaaa! Nii õige sõna – täiega on viitsimises kinni!
Sellepärast mulle tegelt meeldib kui ma näen, et kõik ümberringi teevad ägedaid asju, et see siis natukenegi motiveerib ennast ka liigutama (mitte palju :D, aga natukene ikka aitab kaasa!)
Ma ostan ka liiga tihti valmis marinaadis luha ning samuti avastasin, et meie pere söögikulud on 600+ euri ja toidud on seejuures väga lihtsad. Ei mingit lõhet ega kalamarja. Nüüd üritan näksimist ja spets snäkkide ostmiseka poodi minemist vältida. Su külmkappi nähes märkasin, et sul polegi kilepakis piimad ja keefir. Need ju palju soodsamad:)
See on lihtsalt usukuatu number mu meelest 😀 Meil ka – ülilihtsad ja tavalised asjad, aga ikkagi, ma ei ea noh. Aga ja snäkkide vältimine kindlasti aitab vähendada seda!
Väga hea tähelepanek – ma isegi ei ole kunagi selle peale mõelnud (ja neid hindu vaadanud siis ilmselt) – pikk maa minna!
Aitäh 😉
Tere. Meie peret kõnetab ka toidule kulude teema väga. On see meil üks suurimaid teemasid, millele raha kulub. Süüa meeldib meile hästi ja ise üritan menüüd sättida nii, et mitmekülgne oleks. Kulusid aitab meil kontrollida samuti nädala menüü olemasolu ja nimekirjaga poes käimine. Sügavkülma on meil ka kogutud suvel ja sügisel palju kraami, vahel kipub meelest minema seal asju välja võtta. Meil on alati nö sos variandina pelmeenid või kiirnuudlid vms söök olemas. Olen ise olnud beebiga ligi 4 kuud kodus ja olen kogenud seda, et tüütu on välja mõelda nädalamenüüd, et ei oleks kogu aeg samad söögid. 3X7 sööki iga nädal vaja + vahepalad. Ja maitsev ka võiks olla. Tegin enda elu lihtsustamiseks nö söökide registri. Panin kirja nt snäkkide, pearoa, magustoitude ja hommikusöökide variandid, mida olen varem teinud ja mis meie perele maitseb. Siis on kuidagi lihtsam vaadata, et mis sööke just see nädal võiks teha. Ja nii saab nt ka tooraine ostmisel arvestada, et asjad vanaks või raisku ei läheks. Ja teise uuendusena hakkasin jaanuari lõpust tegema nii, et iga nädal proovin teha 1 uue söögi. Kokaraamatute riiul on aastatega üsna suureks läinud, aga uute asjade proovimiseni tihti pole jõudnud. Juba mitu head maitseelamust oleme saanud.
Oo, see uue söögi tegemine väga hea idee – mul on ka ikka neid kokaraamatuid kogunenud + ajakirjad ka, mis iga kuu tulevad (ämm tellib mulle :D), seal on nii ilusate piltidega retsepte tihti! Aga lõpuks ongi kõik ikkagi kättevõtmise asi, sest infot saab igalt poolt, aga kuidagi ei suuda motiveerida ennast 😀
Mina tegin juba 6 a tagasi sellise väljakutse, et teha igal nädala uue retsepti järgi süüa ja see oma netipäevikusse üles kirjutada. kuidagi jäi see harjumus külge ja nüüd on maru hea vaadata, kui ühtegi ideed pole. Enam ma kord nädalas uut retsepti ei katseta, aga vahel ikka panen uusi asju kirja ja vahel nädalavahetuseti tuulutan oma pikka kokaraamaturiiulit. Igaks juhuks link ka, äkki keegi leiab mõne hea idee: http://riiuliretseptid.blogspot.com/. Peaaegu kõik mu toidud on lihtsad ja kiired.
Peres on 5 inimest, neist 2 juba teismelised. Üldiselt kõigesööjad, aga se eon eraldi teema, seda praegu lahkama ei hakka. Toitu läheb halvaks väga vähe, sest üks mu tugevusi köögis on nn külmkapiülevaated 🙂 Sageli tulevad need ka hirmus head. Meiel kulub toidule u 450-500 eurot kuus, seal sees ka väljassöömised. Kindlasti saaks odavamalt, aga pole otsest vajadust, samas pole see ka priiskamine.
Poes olles natuke arvestan allahindlustega, ja loomulikult ka kilohindadega, aga hulluks sellega end ei aja. Ikka terve mõistuse piires.
Aitäh, väga-väga huvitav postitus! Kui tulevikus mingi lihtsa ja maitsva roa avastad, siis jaga lugejatega ka. Neid päevi, kui pea on tühi ja kohe mitte midagi ei oska/taha süüa teha, tuleb päris tihti ette 🙂 Meie pere mugavustoidud on kanasisefilee tükid (segan maitsestamata jogurti ja maitseainetega ning paneerin riivsaias) ahjus + toorsalat, pestoga spagetid ja (tervelt) küpsetatud ahjukartulid kodujuustusalatiga.
Jee, nii suur rõõm kuulda, et meeldis! Jaa – kuigi nagu kirjutasin ka, siis need tunduvad nii lihtsad ja mõttetud, aga samas kui teised siin oma “lihtsaid” retsepte jagavad siis see on küll mulle ka nii meeldinud! 😛 Sinu retseptid kõlavad ka väga maitsvalt!
Täitsa ok menüü ju, ajas seljanka isu peale. Saiakesi sööks ka hea meelega 🙂 Vaatan seda külmkappi pilti ja näen, et piima ja keefiri pealt saad kokku hoida nii, et ostad praeguse tetrapakendi? asemel kilepakendis neid, peaks üldiselt soodsam olema.
Jee!
Kusjuures keegi enne ka kirjutas siia seda, see täiega hea point – ise ei ole kunagi mõelnud seda! Niiet läheb käiku nüüd! Aitäh!
a.
Juba mõned aastad on mu eelarve söögile keskeltläbi 100 eurot kuu (üksik inimene). Iga nädal on 20eurot sularahana rahakotis – 4 nädalat x 20=80+ 20 jääb varude täiendamiseks – kohvi, tee, suhkur, maitseained, puljongikuubikud jms.
Kulud üldiselt- toit 100, korteri kommunaalid u 100 ia muud kulud u 100 – bussi kuukaart, internet, mobiilside, kaabel tv, olmekeemia, riided( enamasti kasutatud humanast ja osta.ee).
Ringi ei reisi, väljas ei söö ja meelelahutust kodust väljas ei tarbi.
:O wow – väga kompaktne – nii eeskujulik ja läbimõeldud tundub sul kõik – väga hea töö!
Ja see sularaha trikk ka päris kaval – siis ei saagi ju rohkem osta 🙂
Aitäh nii sisuka kommentaari eest!
a.