#lifehack – kuidas varjata seda, et ma süüa ei oska teha

#lifehack – kuidas varjata seda, et ma süüa ei oska teha

Käsitöö ja KODUNDUSE õpetajana ei ole järgnev asjaolu küll ilmselt mitte väga hea näitaja, aga ma ei pea ennast suuremasi söögitegijaks. Küllap sellepärast hakkasingi õpetajaks, et kui ise ei oska, siis lihtsalt õpetad – nagu elus ikka. Ja nagu elus ikka, siis millegi pärast on inimesel iseenda osas (põhjendamatult) suured ootused: tahaks ka ju sõpradele ja perele maitsvaid õhtusööke  serveerida, veinigi ehk pakkuda. Seega hakkasin otsima alternatiivseid lahendusi: kuidas varjata oma absoluutset ebapädevust kõiksugu õhtu-, hommiku- ja lõunasöökide alal.
Peale seda kui üks toidufotograaf jagas minuga seika, kuidas nad habemeajamisvahuga, mis hoiab väidetavalt palju kauem vormi, vahukoort imiteerivad, sain ma aru, et väga oluline roll (ka selles valdkonnas) on visuaalsel poolel. Seega olen otsustanud oma kokandusoskuse arendamise asemel selle puudmist varjata (alati hea mõte), fokuseerudes teemale: lauakatmine. Jagan mõned asjaolud, mida mina sealjuures oluliseks pean.
Mõistlikus ja universaalsus. See on vist kõige olulisem üldse. Ehk siis mulle ei meeldi asjad, mida saab ühe korra kasutada, mida peab spetsiaalselt ühe temaatilise laua kujundamise jaoks ostma või tegema või omama. Seepärast on head universaalsed asjad, mille hulka ei kuulu jõuluvana pildiga laudlina või nartsissidega serviis. Lauakatmine peab olema jätkusuutlik ja mõitslik!
Arvesta kalendris oleva kuupäeva ja kuuga. Jõulude ajal ei planeeri ma kunagi tulpidega kaunistatud lauda, sest need on ju arutult kallid. Püüan alati kasutada parasjagu looduses elujõus olevaid taimi ja materjale. Esiteks on see väga säästlik lahendus; teiseks aitab sageli kujundust välja mõelda – konseptsiooni luua, sest mingid konkreetsed materjalid/ taimed seavad piirid. Ja kolmandaks: oleks ju veider jõuludeajal kevadist lauda katta, seega kalendrisse on alati hea mõte vaadata.
Kasuta asju, mida sul kodus on! Kujunduse välja mõtlemisel on alati eelnevalt mõistlik otsida inspiratsiooni ja ideid Pinterestist või erinevatest sisustus- ja käistööajakirjadest (Do It Yourself, Storage, Scandi at Home, Ideas, Cottage), aga lähtu lõpuks sellest, mis kodus olemas on. Sulle meeldib see helge kevadine laud kollase laudlinaga, aga kollast laudlina ei ole? – võta kardin, kasuta voodilina, pane lauale kollast paberit, kangast. Meeldib suur hulk küünaldega täidetud laternaid, aga kodus on ainult kaks laternat – väga hästi – võta need kaks ja pane lisaks juurde küünaldega täidetud erinevaid klaasipurke/vaase (kasuta erikõrguseid). Tahaksid seitset ühesugust lillepotti – kasuta paberkotte (hästi sobivad ka logodega paberkotid, mille saab keerata “pahempidi”).
Valgus! Isegi kui õues on valge ja suvi, siis valguslahendus on nii niiiiiii oluline. Panen ikka küünlaid või mõtlen läbi kuhu panna valguskette või laua peale rohelise lõikelilleseade sisse patareidega väikseid kuusetulekesi.
Erinevad tasandid. Lauakaunistusi planeerides püüan mõelda, et kõik ei oleks laua peal ühe tasandiline. Asju saab kõrgemaks teha kui paned neile alla karpe, kaste, teisi vaase, puukettaid. Ja mulle meeldib kui midagi õhus ka on: valgusketid, vimplid, õhupallid, taimed vmt.
Hea(d) nõu(d). Et siis kui on juba ilusad nõud, siis ei peagi peaaegu midagi rohkemat mõnikord pingutama. Minu suured lemmikud on Iittala Taika sarja nõud ja sarja uus üliäge muster Siimes! Lisaks on mul ka ühevärvilised nõud, mida kasutan siis kui rohkem rõhku kaunistustele ja seadetele soovin – siis ei ole mõistlik oma lemmik Taika sarja alati välja panna.
 
Sellised #lifehack-id on mul laua katmise kohta. Kui aga Sina ei ole ainult selle peal väljas, et varjad ägeda lauakujundusega keskpäraseid toite ja tahaks pigem areneda kui varjata, siis soovitan Kuuti tulla Mirjami kokanduskoolitusele (postituses olevad fotod eelmiselt kokandusõhtult). Sealt saab ikka päris #hack-e, kuidas teha päris toitu, päriselt hästi. Ise aga soovitan laua ikkagi hästi ja ägedalt katta, sest see on nii lihtne, odav – kui nutikalt ja mõistlikult läheneda, ja annab lihtsalt kogu õhtusöögile nii palju juurde.
Piltidel oleva laua vormistasid kokandusõhtul osalenud tšikid! Mitte ühtegi materjali, töövahendit spetsiaalselt ei ostnud – kasutasime asju, mis Kuudis olemas olid – peale õhtusööki on samblast ja pohlavartest kaunistused uues lokatsioonis, aknalaual, (taas)kasutuses. Minu meelest väga isuäratav tulemus! Ühesõnaga kogu ajakirjadest ideid – sakslastel on päris mitu alati põnevat ajakirja ja pildikeel on universaalne niiet ei pea ennast kellel piirata laskma. Vaata, mis parasjagu metsas ja põllul kasvab, mida sul kodus on ja kuusetuled otsi ka välja! Praegu on Sirvi.eu lehel kõik käsitööajakirjad kampaania hinnaga ka!
Kui Sul mõni hea mõte või hack, mida lauakaunistamisel kasutad, siis ma väga ootan neid kommentaarides!
Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh Sirvi.eu, Iittala, Mirjam!
köögi uuendus

köögi uuendus

Viimasest Ikea külastusest (LINK) on küll juba mitu umbusaldamist möödas, aga mõned suuremad mööblid, mis ma sealt ära tõin on endiselt näitamata. Teen algust plekist kapiga (LINK, hind 119 eurot), mille ka ise ilmselt paar aastat tagasi Algo töönurka keldrisse oleksin hoopis paigutanud. Mood on aga kiire värk ja nii tundub täna, et parim koht sellele kapile on köök.

Meil ei ole väga väike köök, kuid kuna sisseehitatud köögimööbel on koos suure saarega, mis täidab ka laua funktsiooni, siis väga palju üleliigset ja lihtsalt redigeeritavat pinda köögis ei ole. Ühes nurgas natuke ikkagi on. Alguses oli see meil umbes aasta täitsa tühi – hoidsime seal Pääreni suurt plastikust söögitooli ja kui seda enam vaja ei olnud, siis tegi Algo sinna nurka sellise robustse ratastel laua. Sinna mahtus päris palju asju, kuid kuna sellel polnud ühtegi ust, siis tegelikult praktilisi esemeid seal väga hoida ei saanud, sest oleks kole olnud ja keegi – peale minu – ei viitsiks neid ilusti tagasi sättida. Küll aga oli see ideaalne igasuguste ilusamate köögiasjade hoiustamiseks.

Kui ma Ikeas seda plekist kappi nägin, siis kujutasin kohe seda meie köögis ette ja nii täiesti spontaanselt see ära ostetud saigi. Valge Algo tehtud ratastel laud läks kiirelt müügiks ja koht kapile vabanes. Kapp ei ole nii sügav, kuid on kõrgem ning alumine osa on ustega – seega saab ka mitte nii esteetlisi asju selles isegi hoida, jess. Ruumi tundub ka köögis rohkem tänu väiksemale sügavusele.

Muidugi annavad kapi neli avatud riiulit ideaalse võimaluse eksponeerida kõiki ilusaid asju, mis mu köögis on. Kapi külje peal on veel neli konksu, kuhu saab sõelu või rätikuid riputada. Õli ja suhkru pudelid on üks DIY projekt Kodu & Aed ajakirja. Erinevad topsikud on pärit Ikeast, Koduextrast, Tigerist, Prismast. Must kandiline kandik on Algo tehtud, ka üks DIY juhend Kodu & Aed ajakirja. Teekann “T”  (LINK) on kingitus Gerdalt (LINK). Tähestikuga köögirätik (LINK) on ka Gerdalt.

Ülemisel riiulil olevad klaasist kannud on enamus Ikeast, aga kaela juurest kitsamaks minev korgist kaanega kann on hoopis Laagri Maksimarketist, hind oli äkki 8 eurot. Iittala metallist karpides (LINK, hind 10 eurot praegu ) hoian sünnipäeva ja muid kaarte. Mul on elutoa kapis veel üks selline ehk siis üks karp minu kaartidele, üks Algo ja üks laste omadele. Klaasist väikesed pudelid on mingid smuutipudelid, millelt suure raskusega sildid eemaldasin ja Algo tegi sellise kasti ümber. See on alati üks põhiasi, mis pildistamisel kasutust leiab.

Küünlajalad on juba mõned aastad tagasi Hemtexist ostetud ja must punutud korv Ikeast. Puidust toidutöötlemisnuiad on Koduextrast. Ma olen igaljuhul väga rahul selle plekist kapiga. Tolmu pühkimisel on sellega küll omajagu tööd, aga ilu nõuab ohvreid. Ja et asi ikka koguaeg ilus oleks, siis eraldab seda kappi pärismaailmast puidust tara. Nii ei pääse igasugused loodusjõud üksinda kööki.

Fotod ja tekst Anna Lutter

kuidas, ilma ise ostamata ja abiellumata, saada köögikapp täis Iittala nõusid?

kuidas, ilma ise ostamata ja abiellumata, saada köögikapp täis Iittala nõusid?

Kui ma oleksin kirglik harrastussportlane, siis oleks mu köögikapid täis Tupperware (LINK) kaanega ja kaaneta, ümmargusi ja kandilisi, värvilisi ja ühevärvilisi mahuteid, anumeid, sheikereid ja karpe. Ja siis ma teeksin igal pühapäeval #foodprepi ja laoksin kõik oma Tupperwared ritta ja täidaksin järjest #healthyfoodiga ja teeksin sellest Instagrammi pildi. Aga ma ei ole.

Ma olen kirglik sisustaja ja sellepärast on mu köögikapid täis Iittala Taika sarja (LINK) suuri ja väikeseid kausse, siniseid ja valgeid mudeleid, sügavaid ja madalaid tasse, klaase ja vitriine, plekist ja korgist. Ja ma teen igal vähegi visuaalselt ilusal momendil oma kodust pilti – ja päris sageli pressin foto peale ka mõne Iittala, mille täidan #coffeega – ning panen selle Instagrammi (LINK).

See võis tunduda nagu väike humoorikas sissejuhatus, aga eks kõik naljad on ju suuremal või väiksemal määral päris elust. Niisiis tõepoolest, üks põhjus, miks mu köögikappides Iittala nõud on, on see, et need näevad piltide peal nii head välja ning on hõlbsalt kombineeritavad erimaterjalist ja -stiilist (ja -ajast) esemetega. Hästi iseloomustavad seda Eestietno (LINK) jaoks tehtud fotod ja ka mu 3. raamatu reklaampilt. Teine põhjus (koos kolmandaga) on see, et Iittala on aegumatu klassika ja lisaks sellele, et kujunduslik pool ei aegu, võin öelda, et oma vanimaid Iittala nõusid olen tänseks igapäevaselt kasutanud umbes kuus aastat ja nende mustrid, värvid ja servad on endiselt samaväärsed uutega. Ja kuna aja jooksul oleme siin kordamööda lastega nii mõndagi ka maha visanud, siis katki on läinud vist 3-4 asja ainult, seega ka tunduvalt purunemiskindlamad… võrreldes kiirmoe nõudega, mis harva kukkudes oma esialgse vormi säilitavad.


Foto Jaana Süld, lavastus Anna Lutter


Foto Jaana Süld, lavastus Anna Lutter

Tunnistan ausalt üles, et ma olen ostnud päris palju ühikuid Iittala nõusid, kuid endale – peale ühe suure tassi – mitte ühtegi. Siit tuleb neljas põhjus, miks mulle Iittala nii väga meeldib – see on ülihea kingiidee. Kui Sa tead kedagi, kellele ka meeldib Iittala, siis Sul ei ole edaspidi enam sünnipäevade ega jõude ajal ühtegi mure – peale selle, et kuidas kurat tasse ilusti paberisse pakkida ja miks Sa varem sellele ei mõelnud ja mõnda karpi alles ei ole jätnud – sest Iittala rõõmustab ALATI! Mina olengi kõik nõud (peale selle eelpool toodud ühe suure kruusi) saanud kingitusteks – sünnipäevad, jõulud, sõbrapäevad, aastapäevad, ussimaarjapäevad, kolmekuningapäevad you name it, Iittala sobib igaks tähtpäevaks ja mu lähisugulased ja -sõbrad on selle hästi ära tabanud! Selgub, et ei olegi vaja abielluda serviisi kokku saamiseks.

Tunnistan ausalt veel ühe asja üles. Kellele on kõige raskem kinke teha? Meesterahvatsele! Neil on ju kõik asjad olemas?! Iittala on aga ka sellele probleemile lahendus. Vabandan kõigi oma lähimate meessugulste ja -sõprade ees, kes juba mitmendat aastat kaks kruusi või ühe suure taldriku kingiks saavad, kaevudes aga kingipaki põhja tuleb sealt alati ka välja väike sedel kasutusjuhendiga: happy wife, happy life. Ja see kingitus sobib küll vist igale meesterahvale. Niiet niikaua kui mul ühtegi paremat mõtet pähe ei tule, siis ma jätkan oma sõprade  ja sõbrannade kollektsioonide täiendamisega. Ja kui tundub, et nõud neile enam ära ei mahu, siis Iittalal on ka väga lai valik sisustustekstiile, küünlajalgu, vaase, vitriine, karpe… loodan, et te, sõbrad, elate kõik vähemalt saja aastaseks!

Ja lõpetuseks veel üks eriti hea asi. Iittalat saab kingitusteks ette valmis osta, sest üks suurus sobib kõigile ja nõud ei rikne. Niiet kui ka Sa elad maapiirkonnas ja tunned, et Kiisa Tarbijateühistu A&O tööstuskaupade valik sünnipäevale minnes tiba kasinaks jääb, siis telli endale praegu Iittala allahindlustelt üliheade hindadega (LINK) nõusid ja pane voodi alla järgmist tähtpäeva ootama! Allahindlus Iittala.com lehel kestab kuni 29.01 või kuni kaupa jätkub ning alates 75 eurost tuuakse kaup ukse taha tasuta. Minu pakk jõudis ülejärgmisel päeval, ole ka ettenägelik ja teadlik tarbija (LINK)!

 

Fotod ja tekst  Anna Lutter (kui ei ole märgitud teisiti)