Ma tean, et tegelikult peaks sellel postitusel olema hoopis teine pealkiri ja sellega kaasnevalt ka sisu (,sest mu eestikeele õpetaja kunagi ütles, et peakiri peab vastama sisule). Õigemini ootavad järjekorras kaks mõtteavaldust, millest esimene kannaks pealkirja “#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust (teine osa)” ja teine “relatiivsusteooria #4” aga avades
Mul oleks super keeruline iseennast mõista kui ma ei teaks, et ma olen natuke vähem kui kolm kuud elanud nõukogude ajal – räägitakse ju sellest, et imikuiga pidi inimese olemust tugevalt mõjutama. Ma olen kuulnud lugusid, et sellel ajal polnud midagi saada ja kui kuskilt sai, tuli kindla peale ära
Kastid on mulle alati meeldinud. Mulle meeldivad ilusad pakendid ja mul on keldris eraldi nurk, kus ma hoian alles kõikide asjade karpe (kingakarpe, lõhnakarpe, arvutihiirte karpe – you name it), mis mulle meeldivad, mitte nende ASJADE, mis mulle meeldivad, vaid nende asjade KARPIDE, mis mulle meeldivad – need on tühjad
Meil ei ole arvutilaua ja kontori jaoks korteris eraldi tuba ette nähtud. Kõik eelkirjeldatu tuli paigutada seega elutuppa. Mu visioon oli aga see, et seda töötamiseks mõeldud ala peaks saama kuidagi varjata, et siis kui tööd parasjagu teha pole vaja, et siis kuvari ja raamatupidamismappidega tõtt ei peaks vaatama. Niisiis
Viimasest Ikea külastusest (LINK) on küll juba mitu umbusaldamist möödas, aga mõned suuremad mööblid, mis ma sealt ära tõin on endiselt näitamata. Teen algust plekist kapiga (LINK, hind 119 eurot), mille ka ise ilmselt paar aastat tagasi Algo töönurka keldrisse oleksin hoopis paigutanud. Mood on aga kiire värk ja nii
Ei ole saladus, et mul on ämmaga (tsau, Algo ema!) vedanud. Ta käib kaks korda kuus – kaks kuni kolm päeva järjest – meie järeltulijaid hoidmas. Samal ajal kui meie tööl oleme, tehakse laste kõrvalt valmis ka õhtusöök ja kui me saabume, siis ei tule meil tegeleda laiali tõmmatud mänguasjade
Järgnevalt asun käsitlema lastetoa vasakut poolt. Paremal pool asuvast voodilaadsest tootest saab lähemalt lugeda eelmises postituses (LINK), aga kõik ülejäänud pooled ja nurgad – mida ühe korterelamu neljakandises standardtoas on omajagu – saavad vaadeldavaks ja loetavaks siin. Niisiis, sinna vasakusse seina kujutasin ette midagi, mis täidaks nii kapi, laua, riiuli kui ka
Eesti keeles on ikka omajagu veidraid mõisteid. Üheks selliseks on kahtlemata lapsehoolduspuhkus. Iga inimene, kes sellel imelisel 18-tähelisel mõistel üle kuu aja viibinud on, teab ilmselt, et asi on puhkusest kaugel ja kahe lapse (kellest vanem ka nüüd lasteaiast suve puhul vabastatud on) puhul tunnen, et isegi hooldamisest ja hoolitsemist ei
