Blogipostitus pealkirjaga “Minu esimene festival”, mis ilmus 2020. aastal kui toimus I väga KUUT fest pidi olema kirjanduslik paralleel teosega “Minu esimesed triibulised.” Seda sisu toona luues rõhus autor sellele, et siin on nüüd millest õppida ja enam sellesse auku ei astuta. 2021. aasta suvel sai selgeks, et kui auku
Ma tean, et paljud ilmselt arvavad, et mul on kapis kaks t-särki ja üks paari teksasid, sest noh – koguaeg ju need ühesugused mustavärvi hürbid seljas. Aga üllatan teid nüüd ja ütlen, et mul päris mitu musta t-särki ja püksegi üle kahe paari, aga kuna nad tõesti kõik on musta
Kui muusikute peres voolavad emapiimas noodivõtmed, duurid ja dieesid, siis ma sain ilmselt oma vanematelt (tsau, emps ja is!) kaasa mingi veidra armastuse taaskasutuse ja isetegemise vastu. Ma mäletan hästi, kuidas pikad koolinädad kulmineerusid laupäevaste külastustega Kohila kaltsukatesse ja kuidas me empsiga mitte ainult ei ostnud sobivaid rõvaid kandmiseks, vaid
Eelmisest kaltsukapostitusest (LINK) on möödas väga mitukümmend kaltsuka külastust. Ehkki, tõele au andes, olen ise ka viimasel ajal nendesse järjest vähem sattunud. Kahetsusväärne on fakt, et Kurtna parim kaltsukas on juba mitu aega tagasi suletud. Ning möödunud suvel minu ja Kurtna teise taaskasutuskaupluse klienditeenidaja vahel aset leidnud intsidendi tõttu olen Kurtna teises
Käisin laupäeval läbi peaaegu kõik Tallinna heamamad poed, oleks mulle veel üks päev jagatud, oleks kõikidesse jõudnud. Ja kui keegi ootab siit nüüd ülevaadet Hullude Päevade ostumelust, H&Mi uuest kevadkollektsioonist või Ülemiste Keskuse laiendusest, siis tuleb teil pöörduda mõnda adekvaatsemasse blogisse. Mina aga kirjutan – või noh mis kirjutan, rohkem
