Eh, hakkasin siis mina eile oma e-poodi värskete fotode ja mõndade uute kikilipsu ja peapaelte mudelitega uuendama – eesolevale isadepäevale mõeldes. Mingis meeltesegaduses vaatasin korra kõvakettal olevate eelmise ja üle-üle eelmise isadepäeva kaustasid … ja ma olin täiesti pahviks löödud. Kuidas ma midagi nii koledat, nii ebakvaliteetset, viltust ja jubetad müüa
Ma ei pea ennast küll väga suureks melomaaniks, kuid mitte miski – ei paraad, presidendipaari avavalss, kleidid ega hävitajate lend üle Vabaduse väljaku – ei kõneta mind Vabariigi aastapäeval rohkem kui eetris kõlav hümn. Üldse on kummaline, kuidas üks heli nii Vabariigi aastapäeval, 1. septembri avaaktusel või võrkpalli kohtumise alguses mõjub.
Ülesvõtteid möödunud sõbrapäeva emotsioonidest ja tähistamistest on tore – vahelduseks digitaalsele maailmale – seinale füüsiliselt välja panna. Fotod võib välja printida otse oma koduprinterist, kuid tasuks jälgida, et kasutad head paberit ning valiksid printimisseadetest „fotoprogrammi“ see annab kvaliteedile ja lõpptulemusele palju juurde. Minu vöötatud fotod traditsiooniliselt monokroomses gammas. Nende printimisel tasub
Jõulud! Tõenäoliselt on ühele harju keskmisele inimesele juba novembri algusest selle püha saabumisest aimdust andnud raagus puudel sinistes tunkedes ronivad džentelmenid; punaste tüttmütsidega ehitud näotud Koduextra ja Jyski reklaamlehed; pakkepaberi rullidega kaubanduskeskustest väljuvad naisterahvad ja õhtuti diivanitel hõõgveini joovad abikaasad. Minu selle aasta kõige suurem jõulutunde tekitaja on aga vaieldamatult
Kui tavaliselt leitakse alati põhjust tähistamiseks, siis viimastel kuudel olen mina alati leidnud põhjust kikilipsude tootmiseks. Ja tähistamiseks ja koogi söömiseks muidugi ka. Oktoobrikuu kikilipsud olid rihitud Tallinna esimese improvisatsiooni festivali TILT toetajatele, austajatele, tegijatele ja muidu olijatele. Nende produtseeringuga ma ennast tagasi hoidma ei pidanud, telliti natuke alla saja
Ja jälle on kätte jõudnud päev, mil Rimidest, Maksimarketitest ja Selveritest tassitakse koju hunnikute kaupa südamega ilustatud tasse, pliiatseid, kreeme, šokolaade, sokke ja kaarte kah. Sõbrapäev ju. Minu sõprade kaardid ei jõudnud minuni ühegi supermarketi letilit, vaid otse Akadeemia tee tööstusliinilt, trükivärskelt! Kuigi tööstusliin on minu – sellel aastal –
