sündis vend Joonas

Mäletate päkapikk Tõnu? No kui ei mäleta, siis Su lapsed raudselt mäletavad. Igaljuhul mul on suur rõõm teile tutvustada päkapikk Tõnu venda jänes Joonast, kelle sulest sündis munavõtte aardejaht. Ehkki esmamõttel võib tekkida kohe lihtne järeldus, et tõenäoliselt erinevate isade lapsed, siis ei tõttaks ma siiski nii kiirelt välise pinnalt hinnanguid andma. Nii Tõnu kui Joonas on mõlemad üpris tagasihoidlikud, nad ei näita ennast; nad mõlemad veavad laiali mingit kraami, mida alati peidavad; nad tekivad nooremas ühiskonnarühmas elevust ning suure tõenäosusega satuvad nad kodudesse läbi naisterahvaste tutvuste ja tegevuse. Niiet keeruline on siin mingit lõpliku seisukohta kujundada. Aga see ei olegi antud juhul oluline.

Mul väiksena ei olnud jänes Joonast. Meil oli traditsioon alati mune värvida. Mäletan, et alati püüdis ema (ja no kui ma juba veits vanem olin, siis mina ka) iga aasta leiutada uusi võtteid, kuidas mune eriti ägedalt värvida saaks ja siis üritasime millegi uuele igal aastal päevavalgele tulla ja ülejäänud ühiskonnast eristuda (väga oluline #rebel). Sellesmõttes olen oma perega ka seda traditsiooni jätkanud, et ma ikka püüan poistega igal aastal mune värvida ja igal aastal siis erimoodi. Lisaks muidugi oli mul, kui suurel sisustusentusiastil, pappmööbli inseneril, kombeks alati tuba temaatiliselt kaunistada – mul olid ettevalmistatud igasugused paberist kaunistused, mida siis riputasin üle terve toa, eraldi kardinad olid ka õmmelud iga püha tarbeks.

Kuigi pühade kaunitusi ma viimastel aastatel teinud ei ole (väljaarvatud siis erinevad juhendid ajakirjadesse), siis sellel aastal tegin! Koos Pääreni ja Pellega meisterdasime live ülekandes paberist linnukesi, jäneseid, lehvikuid ja siis sellise ägeda porgandit sööva jänese tegime ka! Vastavalt tingimustele siis meisterdasime ehk püüdsin leida selliseid materjale ja töövahendeid, mis kõigil kodus olemas on! Kui nüüd tuli mõte ja isu, et tahaks ka neid asju proovida teha, siis vajalike materjalide loetelu leiad Facebooki evendi alt ning live meisterdamisvideo on vabalt järelvaadatav!

Lisaks munavärvimisele on viimastel aastatel kuidagi lisandunud ka see munade peitmine-otsimine – tegelikult on see aardejaht muidu alati poiste vanavanemate vedada olnud, aga kuna see aasta on #püsikodus, siis mõtlesin, et kuidagi võiks ju ise nende meelt lahutada. Otsustasin, et teen neile väikese lihavõtteseikluse! Niisiis jänes Joonase lihavõtteseiklus aka aardejaht. See koosneb sissejuhatavast kirjast, kus jänes Joonas ütleb, et ta on salajastesse kohtadesse salajased aarded ära peitnud ja iga aarde juurest leiab vihje (vihjekaardi) järgmise aarde salajasse peidukohta. Kui päkapikk Tõnu tegevus eeldas lugemisoskust, siis seekord disainisin seikluse (fotod disainprotsessist ka allpool näha!) nii, et väiksemad seiklejad saaksid ka iseseisevalt osa võtta – ehk siis vihjete peal ei ole mitte tekst vaid pilt! Kokku on allalaetavas PDF failis 16 erinevat salajast asukohta.

Mängu seadistamine käib siis nii, et koos kirjaga saab laps esimese vihje, kus on esimene aare (vihjekaartide peal on näiteks diivanipadjad, televiisor, postkas jne – kuna minu joonistusoskus on selline sixty-fifty, siis peab laps ikka natuke mõistatama ka, et mis seal joonistusel nüüd olla võiks ja kuhu järgmine asi peidetud on). Esimese aarde juures on teine vihje kaart kolmandasse kohta jne. PDF failis on ka tühjad kaardid kui tahad veel ise midagi juurde joonistada/ kirjutada! Ja no kõiki kaarte ei pea kasutama, saad ise valida, et kui palju ja kuhu panna! Lisaks võib kaarte ka täiendada noolte, ringide või lihtsalt värvidega. Ja et veel lõbusamaks teha, siis võib printida näiteks värvilise paberi peale.

Mida te parasjagu peidate, selle osas võite loovad olla – püüdsin avakirja sõnastuses selle jätta võimalikult paljulubava! Ühesõanaga, ma olen munavõteteks täitsa valmis – aga tegelt seda ma veel küll ei tea, kuidas see aasta ise mune värvida – niiet kui sul on mingeid ekstra häid ja ägediad nippe või võtteid, mida kasutanud oled, siis anna mulle kommentaarides mõtteid, kuidas sellel aastal värvida!

Fotod, tekst ja mäng Anna Lutter