armsad ja tegutsema kutsuvad päkapikk Tõnu kirjad sussi sisse

armsad ja tegutsema kutsuvad päkapikk Tõnu kirjad sussi sisse

Seoses viiruse levikuga palub Terviseamet kõikide lapsevanemate abi. Päkapikkude kodust-kodudesse käimine võib viiruse levikut veelgi suurendada ning seetõttu palutakse vähemalgi võimalusel sellel aastal lapsevanematel laste jõulusussid ise ära täita ning päkapikke mitte sisse lasta. Aga mida siis panna sussi sisse?

Ma nägin ise juba suure vaeva ära ja tegin oma lastele jälle jõuluseikluse. Eelmise aasta oma saab tagantjärgi tarbida SIIT. Niiet sellel aastal tuleb Päärenile ja Pellele jälle päkapikk Tõnu koos uute ülesannete ja väljakutsetega. Seekord püüdsin sussi sisse (lisaks kommidele) leida hästi tavalised asjad, mida kohalikust poest ka saab, et ei peaks hakkama linna poodi seiklema (maainimese hirm nr 1: peab linna poodi seiklema). Niiet kasutasin enda voodi all olevaid ressursse ja Kiisa Coopi ja kõik asjad olidki olemas!

Aga läheme siis kohe asja kallale. Sellel aastal on kirju rohkem kui eelmisel aastal – aga mitte kõikideks päevadeks (muidu järgmisel aastal ei olekski kuhugi areneda). Kokku on 21 kirja pluss üks boonuskiri, mida saab kasutada siis kui keegi eelmisel päeval mingi nõks suurema jampsiga maha on saanud – väga konkreetne see kiri ka ei ole, niiet kui ikkagi väga suur mürgel on korraldatud, siis peate ise kirja tegema. Eriline on sellel aastal veel ka see, et tegin teile valmis eraldi nimekirja, mida on vaja poest osta/ kodust otsida (niiet ei pea tekstist välja lugema, vaid saab otse telefonist poes järge pidada). Lisaks sellele, misis on eriti mõnus – tegin kaks erinevat PDF faili, millest ühes on kirjad ühe lapsega peresse ja milliest teises on Tõnu kirjad kahe või rohkemate lastega peresse. Nagu ka eelmisel aastal, siis olen teinud küll väikese järjestuse, kuidas kirjad sussi ilmuda võiksid (kirjad PDF failides ka niimoodi järjestatud), aga vabalt saab peaaegu kõike oma päeva- ja nädalaplaanile kohandada ja ümber tõsta! Hakkame siis algusest!

1. Esimene üllatus on jõulususs ja kiri! Tõnu meenutab eelmist aastat – prindi välja armas perefoto/ hetk eelmise aasta jõuludest. Kui fotot ei ole, siis saad ise joonistada 😉 Varu lapsele aegsasti nunnu personaliseeritud jõulususs. Lapse nimelise jõlulusussi saab mugavalt välja valida annalutteri epoest!

2. Tõnu kutsub üles küpsetama! Sussi sisse pane muffinivormid ning telefoniga QR koodi skanneerides leiad retsepti. Ära unusta toorained koju valmis varuda 😉 

3. Võta lapse pandud muffin aknalaualt ja jäta natuke puru alles! Sussi sisse kiri, mis kutsub last üles oma lemmikuid asju üles kirjutama/ joonistama. Pane sussi sisse kaanega klaaspurk (võid pealt natuke ära kaunistada, aga ka seda võid vabalt suunata tegema lapse enda!) ja purgi sisse paberitükid, kuhu laps saab oma lemmikuid asju peale tekitada.

4. Kirjata päev. Pane sussi sisse maiustus.

5. Pane sussi sisse helkur või mõni äge taskulamp/ ripats, mille laps saab oma jope külge kinnitada. Kaasas kiri, mis räägib, et väga oluline on nähtav olla! Et Tõnul valgem oleks, siis palub, et laps oma tuppa jõulukaunistusi/ -tulukesi üles paneks. 

6. Kirjas on kirjas, et Tõnule meeldivad üllatused ja tänane üllatus (komm/ maiustus) on jope taskus. Tõnu ütleb, et laps võiks natuke kannatada ja maiustuse taskust välja otsida alles siis kui kodust välja hakatakse minema. Tõnu soovib, et laps ka talle üllatuse teeks (ükskõik mida võiks siis teha, mida laps välja mõtleb: joonistus, maja, voodi, kook jne) 

7. Tõnu on väga elevil tehtud üllatuse pärast. Talle meenub üks teine üllatav asi, et ta sõber päkapikk ehitas legodest torni, mis oli 100 korda kõrgem kui inimene. Hiljem sai Tõnu teada, et tegemist oli lego inimsega. Sussi sisse pane legomees! Kirjas kutsub Tõnu üles last tegema ka nii kõrget legotorni kui ta oskab. 

8. Kirjas on kirjas, et lego torni mõõtmisel jäädi eile hätta ja nüüd on Tõnu sussi sisse toonud mõõdulindi, millega saab nii torni kui ka kõike muud mõõta – mõned mõõdud tuleb Tõnu jaoks paberile kirja ka panna. Pane sussi ka üks komm/ maiustus

9. Tõnu kiidab agarat mõõtjat ja nendib, et endal tal on mõõtmisega probleeme ja tänane üllatus ei mahtunud salakohast läbi ja Tõnu oli sunnitud selle jätma elutuppa, kust laps selle nüüd ise üles saab otsida. Peida elutuppa ära täispuhutud õhupalle. 

10. Sussi sees üllatusmuna. Tõnu ütleb, et eile läks mõõtmisega natuke täbarasti ja täna proovib ühe väiksema ümmarguse asjaga siis uuesti. Jätke üllatusmuna plastikmuna alles – seda läheb järgmisel päeval vaja. 

11. Tõnule väga meeldib leiutada. Pane lapsele sussi juurde asju, millest meisterdada saab (kodust otsi pakendeid, liimi, paelu, lõnga, teipi jm). Tõnu kutsub üles eelmisel päeval saadud üllatusmuna plastikust midagi leiutama. Kõige lihtsam panna lapsele sinna riisi/ herneid ja laps saab leiutada pilli. Kaasa veel näiteks supilusikad ja need teibiga kinni ja saab käes ka hoida nagu marakas!

12. Kirjata päev. Pane sussi sisse maiustus.

13. Tõnu ütleb, et nägi jõuluvana ja too ei ole saanud kätte lapse kirja, palub selle lapsel sussi sisse jätta ja sussis kaasas olnud kleepsudega saab selle ära ka kaunistada. 

14. Tõnu soovib, et laps tast pildi joonistaks. Sussi sisse võiks panna mõned vildikad või muud joonistusvahendid. 

15. Tõnu teeb katseid toiduga. Sussi sees Skittlesi pakk, laps peab valge sisuga tassidesse panema vett ja siis igasse tassi erivärvi kommi ja ütlema salasõnad ja vaatama, mis juhtub! 

16. Templikomplekt – Tõnu kutsub üles kaarte teplitega kaunistama või jõuluehteid tegema: lõigake kartongist ring ja pange pael/ nöör taha ning kaunistage templitega või niisama joonistustega ehe ära. 

17. Tõnu õpetab päkapikumaa vanasõna: “Tee teisele seda, mida sa tahad, et Sulle tehakse.” Sussi sees on mark ja ümbrik ja laps saab ühe päris kirja teele panna.

18. Kirjata päev. Pane sussi sisse maiustus.

19. “Mis päkapikk sulle sussi sisse tõi?” “Fanta pudeli.” haha, pane sussi sisse üks jook, mis on väikese pudeli sees ja Tõnu õpetab pudelimängu mängima.  

20. Tõnu arvab, et oleks õige aeg luuletuse pähe õppimiseks! Sussi seest võiks laps leida maiustuse. 

21. Tõnu toob puhumisvildikad. Tehke koos ägedaid šabloone ja puhuge pilte. 

22. Tõnu toob tekstiilimarkeri (hästi sobib ka suvaline permanentmarker). Sellega võiks laps oma mõne vanema pluusi peale ise midagi juurde joonistada! 

23. Tõnu õpetab läbipaistvaid piparkooke tegema. Pane sussi erinevat värvi klaaskomme (aka lutsukaid) ja kui piparkoogi välja lõikate, siis lõigake piparkoogi kekselt ka ringi või ruut või kolmnurk välja ja pange klaaskommi puru augu keskele ja ahju pannes see sulab ägedaks värviliseks aknaks sinna! 

24. Lõpuks ongi jõulud! Tõnu on väga õnnelik, et tal nii lõbus ja põnev ootamisaeg oli ning ta väga loodab uuel aastal uuesti kohtuda. Sussi sisse lisaks kirjale väike maiustus.

 

Mul on nüüd kõik ostetud valmis ja reastatud, piltide peal on kõik asjad kenasti näha ka (väga loodan, et mul endal vahepeal suurt šokolaadi isu ei tule ja midagi sealt ära ei söö :)). Aga muidu olen valmis ja täiesti null stress nüüd selle kõige ees! Kui sa tahad ka ennast valmis panna, siis lae alla ühe lapsega peresse mõeldud kirjad siin ja kahe või enama lapsega peredesse mõeldud kirjad siin ja prindi välja, varu asjad (nimekiri allpool) ja no kui midagi on, siis võid vabalt öelda, et Tõnu näeb ja tuleks ennast kokku võtta!

Siin on nimekiri, mida saab asjade hankes kasutada:

  • Lapse nimega jõulususs
  • Perefoto – prindi ise välja või joonista
  • Muffinipaberid ja kappi valmis vajalik tooraine muffinite tegemiseks
  • Klaaspurk (nt tühjaks saanud hapukurgi oma) ja paberi tükid 
  • Erilisem pastakas/ pliiats
  • Helkur või jope luku külge käiv väike lambike
  • Komm / maiustus – 8 tk
  • Legomees
  • Mõõdulint 
  • Õhupalle 
  • Üllatusmuna
  • Kodust ostida üles meisterdamisasju üllatusmuna plastikmunast pilli/ leiutise tegemiseks 
  • Kleepsud
  • Vildikad/ pliiatsid/ rasvakriidid vmt 
  • Skittles 
  • Mark ja ümbrik
  • Väike jook pudelis
  • Klaaskomme (aka lutsukaid) ja külmkappi valmis piparkoogitaigen
  • Puhumisvildikad
  • Tekstiilimarker/ permanentmarker 
  • Templikomplekt 
  • Põrke voolimismass

Loodan, et sain abiks olla ja kõike ei peagi ju rakendama, sest programm on tänavu Tõnul üsna tihe, aga võib näiteks nädalavahetusel mõne kirja lastele sussi sisse panna ja nad tegevusse rakendada! Ülitore oleks näha, kuidas teie lapsed Tõnu ülesandeid täidavad ja kirjadele reageerivad (me veits arvame, et Päären (kohe 8) sellel aastal enam ei usu, aga olen suht kindel, et ta mängib kaasa. Aga igaljuhul ootan väga ka teie pilte ja stoorisid (täägige instas) ja kirju ja kommentaare ka!

Aitäh, päkapikk Tõnu. Fotod, failid ja tekst Anna Lutter

kooliasjade nimekiri ja toa detailplaneering

kooliasjade nimekiri ja toa detailplaneering

Minu kõige esimene mälestus seoses kooliga ei ole mitte vanemate poolt hästi täidetud kooliasjade nimekiri või see, kuidas astrid käes, pihikseelik seljas 1. septembril oma esimese õpetaja poole suuna sisse olin võtnud. Vaid hoopis mõned hetked hilisem intsident kui enne tundide algust. Klassi ukse taga, tuli ühe klassiõe ema minu juurde ja pahandas (rohkem nagu karjus) mu peale ja vihastas (raputas õlgadest), et miks ma tema tütart eile mängu ei võtnud õues. Kui ma õigesti mäletan, siis meile sattus peale direktor, kes meid lahutas. Ma suundusin otsejoones koju (152 sammu) ja klassiõe ema juhatati direktorikabinetti (nagu ma hiljem teada sain). Koju jõudes olin ma nii suures ehmatuses, et ei suutnud vanematele öelda, mis juhtus. Ema vist helistas kooli või helistati juba koolist, mulle anti suhkruvett, kuidagi siis lõpuks rahunesin kuni kuulsime uksel koputust – klassiõe ema oli vabandama saadetud. Mina sellest ei tea muidugi midagi, sest hirm teda ukse taga näha oli mind jälle täiesti kontaktivõimetuks teinud.
Et siis – Päären alustab sellel aastal oma kooliteed, juhhei! Kuidas me selleks valmistume? Olen alati arvanud, et kolmnurkseks tahutud õiget pliitasihoidu soodustav harilik ja mittelibiseva tallaga sisejalatsid võivad sul ju valmis olla varutud, aga kõige keerulisem on varuda kogemusi, oskuseid ja pädevust, mis aitaksid näiteks eelkirjeldatud olukorras toime tulla. Ega neid ei saagi ette varuda või kogeda. Küll aga olen ma endale lubanud, et ma ise püüan Päärenil endal lasta seda teha – ehk siis ma ei hakka tema eest asju ajama, sõprade/ õpetajate või koolikokaga seletama. Tahan, et ta saaks ja oskaks ise enda eest seista ja tahan, et ta saaks need kogemused! Seega, esmalt olen ma juba hulk aega ennast häälestanud – alati saab rääkida ja omavahel arutada, mida ja kuidas lahendada, aga lahendaja peab ta ise olema – mina ei lähe ausalt mitte kunagi ema rollis ühegi lapse peale pahameelt väljendama, see on lubadus, mis on tugevalt kantud mu enda traumast! No ja eks kõik see vastutustunne, püsivus, järjekindlus ja asi käib sinna juurde, mida tahaks oma lapsele sisedresside ja rasvakriitide kõrvale 1. septembriks valmis panna.

Nii palju kui ma ringi olen vaadanud, siis ühestki poest või vallatoetusmeetmest sellist subsiidiumi ei saa – no mis lapse emotsionaalselt valmis teeks. Ok, aga tegelikult olen ma ju praktik ja tegelikult tahtsin täna läbimõelda need asjad, mida ma SAAN hankida ja mida on vaja hankida ehk siis järgnevalt Pääeni kooliasjade nimekiri. Päären läheb Kurtna Kooli. See asub meie kodust 256 sammu kaugusel – niiet mul oli väiksena peaaegu poolelühem tee kooli (152 sammu) – vaene laps! Pääreni õpetaja jagas kevadel lastevanematele nimekirja asjadest, mida vaja läheb. Seal on üsna sellised tavalised asjad: joonelised vihikud, ruudulised, valged vihikud – välja on toodud, kuidas peavad olema vihikud markeeritud ja kuidas ümbritsetud (eelistatult ümbrispaber, sobib ka kile). Plaanin selle markeerimise osas, koostöös Pääreniga, kasutada Brotheri label printerit – sellega saab teha peale ka riietele triigitavaid silte – lisaks on seda põnev teha (saab kujundeid ja teibi värve valida), niiet väga loodan, et Päären on ise ka entukas selle tegevuse juures. Lisaks on vaja kiirköitjat, vihikumappi, soovituslikult kahte pinalit (ühes rohkem kunstilaadsed tooted, teises joonestamisasjad). Pliiatsid, vildikad ja harilikud on ka spetsiifiliselt välja toodud. Kunstitarbed ostab õpetaja – see on tore, sest esiteks kindlasti on nii palju soodsam ja ma arvan, et neil ei kulu kõigil nii palju ära kui kõik oma värviämbrikastiga sinna kohale ilmuksid. Rohkem selliseid kontoritarvikuid ei olegi välja toodud.
Eelloetletud asjadest ei ole meil hetkel põhimõtteliselt mittemidagi olemas – võino muidugi on mul need Kuudis, kodukontoris kõik olemas, aga peame ikkagi ekstra Päärenile siis tema asjad ostma – plaanin selle nimekirjaga minna mõnesse suuremasse toidupoodi võino hüpermarketisse või mis nad on… ja sealt kõik asjad koos Pääreniga siis korraga osta. Suurtes hüpermarketites on kontoritarbed (samad kaubamärgid) lihsalt paaaljuuu soodsamad kui spetsiaalses kontoritarvete poes. Kui ei ole vaja midagi väga spetsiifilist, mida suures poes lihsalt ei pruugi olla, siis ma ostan Kuuti ka kõik liimipulgad-vildikad just suurtest hüpermarketitest. Ma mäletan, et kooliasjade ostmine oli vanasti üks mu suve kõrghetkedest. Nagu vähe ei meeldinud valida päevikuid ja pliiatseid ja pinaleid JA nende kõige kohta nimekirju siis teha ja maha tõmmata ja nii. Ega inimene ei muutu oma loomuses just väga palju. Igaljuhul olen ma ise ka seega üsna erutatud sellest kooliasjade ostmisretkest, sest nii palju head nõu on oma järeltulijale edastada – sest inimene vajab hüva nõu kui asi puudutab kustukummide valimist näiteks.

Lisaks siis sellistele kirjatarvetele on vaja kehaliseriideid – need sai Päären lasteaia lõpetamiseks kingituseks mammalt. Sisetreeningjalatseid peame proovima – kardan, et need on väikeseks jäänud suvega. Ma tihti ostan kaltsukatest jalatseid ette ka – niiet pean oma varud üle vaatama, äkki leian sealt hoopis sobivad. Aga kui ei, siis need tuleb ostunimekirja panna.
Kooliriided. Meil on koolis koolivorm. Kohustuslik on igapäev kanda vähemalt ühte elementi vormist – meil on vest, püksid, polosärgid, kampsunid, t-särgid mingid kleidivärgid tüdrukitele. Olen oma tuttavate käest saanud ka nende laste koolivormide elemente – no et kes välja on kasvanud – niiet midagi on Päärenil juba olemas, aga midagi peaksime kindlasti sealt juurde ka tellima. Ma täpselt ei teagi, millal või kust need tellida tuleks… pean uurima seda. Head sisejalatsid on küll üks asi, mis kindlasti osta tuleb. Kui kellegi on siinosas soovitusi, siis ma kuulaks! Mulle endale sandaalid + sokid üldse ei meeldi, niiet kaldun sinna tennise poole, aga oleksin nõuannete eest väga tänulik! Lisaks koolivormielementidele tuleks osta paar paari tumedaid teksaseid ja äkki mõni sellisem mitte väga pidulik pintsak/ kardigan ka. Ülejäänud asjad peaks tal kõik olemas olema riiete poolest.
Koolikott. Seda ei ole ja selle kohta ei ole mul õrna aimu ka, kust või mida. Koti soovis Päärenile kooli alguseks jälle mamma kinkida, aga Päären ise peaks siis selle välja valima (roosa ja roheline siis suure tõenäosusega). Kust te olete laste koolikotid ostnud? Kuna Päärenil kooli 256 sammu, siis ilmslet see ergonoomilsus ei ole just liiga oluline. Aga no siiski, võiks ikkagi mugav ja vastupidav olla! Lisaks koolikotile oleks vaja siis kotti trenni/ kehalise riiete jaoks. Mõtlesin, et võiksime selle Pääreniga koos õmmelda – talle hullult meeldib meisterdada (sh õmmelda – väga anomaalne eks) ja no äkki oleks tore. Teeksin sellise ülalt kanaliga, et saab nööriga kokku tõmmata mugavalt ja siis selle abil nagisse riputada. Samas oleks kott puuvillasest kangast ilma lukkude ja tulede-viledeta ehk siis kerge kaasas kanda – ei oleks lisaraskus seljas. Korra oli idee isegi selle koti avatud töötuba teha: esimese klassi laps koos ema/ isaga – kas keegi tahaks?
Telefon. Päärenil on üks nuppudega telefon ja see jääb talle ka kooli minekuks ehkki ma arvan, et ta seda koolis kaasas kandma ei hakka. Kurtna Koolis on nii äge süsteem, et telefonid korjatakse nagunii hommikul kõigilt ära ja kätte saab alles siis kui päev/ trennid läbi – niiet siis ta juba ju tuleb koju ja saab vajadusel kodust meile helistada (pluss ma nagunii kas koolis või kodus tööl ju… vaene laps, nii palju siis üksi kodus olemisest).

Õpikoht. Viimaseks, aga mu meelest üks olulisemaid asju, mis meil teha tuleb – koht õppimiseks! Meil küll nüüd äsja alles ju valmis suur söögilaud elutuppa, lisaks on meil arvutilaud, siis on köögis saar ja Pääreni ja Pelle toas madal laud, aga ma kindlasti tahan, et Päärenil oleks ekstra õppimislaud. Ma tean, et esimeses klassis ei ole seal taga ilmselt vaja hullupööra palju pead murda, aga minu meelest on ülioluline, et tal oleks võimalik hakata seal laua taga oma õpiharjumusi kujundama. Ja keskendumist ja fokusseerimist! Ehk siis see laud saab olema õppetöö jaoks ja sinna sahtlitesse riiulitele tuleb tal panna ainult kooliasjad.
Aga, et kuhu me selle laua siis veel pressime? Ega lastetoas just üleliia ruumi ei ole. Aga juba päris mitu aega tagasi mõtlesin välja umbes sellise lahenduse, et laud läheks akna alla (radiaatori ette) ja oleks aknalauaga tasa, et see aga liiga kõrge ei jääks, siis tuleb alla teha aste – väike kõrgenatud põrand. See omakorda annab võimaluse lisapanipaigaks/ sahtliks. Kõik see tuleks siis ka musta värvi ja samast materjalist oleks põrand, mis nende voodi. Laud oleks siis ühendatud Pelle voodi sissepääsuga, aga ta ei oleks voodi juurest mitte laua laiune, vaid oleks selline peeniksem riba – radiaatori katame eest ka laudisega, peale teeme avad, et õhk liiguks ja sinna radika katte külge tuleb otsida mingid nunnud nagid ja sinna saaks siis riputada koolikoti ja trennikoti.
Ja siis tuleb natuke ümber teha ka see vasakpoolne sein. Esiteks tahame üle pahteldada/ lihvida ja värvida (sest keegi on sinna millegi pärast joonistanud ja muud mürglit teinud) ja teiseks legokasti ja madala laua asukoht tuleks ära vahetada, sest vaip jääb muidu kasti ratastele ette. Lisaks selle vahetusega tõstame ümber ka need seinariiulid ja selle Ikea kirjatarvete tahvli. Võib-olla võiks riiuleid natuke suuremate laste jaoks ümber ka stiliseerida. Seina värvime uuesti valgega üle, aga ma mõtlen praegu ühe väikese seinamaalingu (rohkem nagu kujundi) osas.. kas teha või ei.
Piltidel on näha, et õpikoha planeerimine on saanud alguse. Niimoodi kõik need projektid sünnivad. Mõte lahenusest tekkis mul juba äkki aasta tagasi, aga nüüd ajaga on see veits saanud uusi külgi ja ideid. Laupäeval istusin mõõdulindiga poistetoas, joonistasin ja mõõtsin oma mõtted (tuli veel uusi mõtteid juurde ja mõned läksid päevakorrast maha). Näitasin Algole, Algo pani joonise (rohkem nagu joonistuse) materjali ümber ja pühapäeva hommikul oli materjal kohal ja pühapäeval õhtul oli üks osa keldris valmis mõõdetud ja saetud – et toas siis ainult installeerida. Niiet vaatame, mis sellest asjast saab – hoian teid kursis!
Ja siis ükspäev sorteerisime ja koristasime ära ka kõik poiste mänguasjad. Üritasin täiega mõndasid asju toast ära saada, et noh algul viime keldrisse ja siis paari kuu pärast saaks ära äkki annetada kui keegi puudust ei tunne. Aga need kaks venda lihtsalt ei suuda ühestki asjast loobuda (huvitav, kust nad sellised iseloomujooned ja kombed saanud on…), aga no katkised asjad vähemalt viskasime ära ja midagi ikka läks keldrisse ka! Ja korra saime ka korraks majja.
Kui palju see kooliminek siis prognoositavalt maksab? Kuna me ei ole veel ühtegi kulutust põhimõtteliselt teinud – see on siin siis selline  kooliasjade nimekiri – siis panin kirja summa, mis ma arvan, mis võiks nendele asjadele kuluda. Kui oleme kõik asjad siis ära hankinud, siis vaatame, kuidas mu prognoosid paika pidasid. Et kas võib selgeltnägijate tuleroovi mina või pigem ei. Detailsemalt näeb lugeda pildi peal olevast tabelist, aga kokku hetkel prognoos umbes 660 eurot.
Selline näeb siis meie peres välja Pääreni kooli minekuks häälestumise programm. Aga palun andke nõu või jagage kogemusi: kust te tavalislet ostate kõik kooliasjad: kontoritarbed ja kust näiteks sellise olulise asja nagu koolikoti. Kui oluline on õppimislaud ja kas ma olen oma nimekirjast mõne eriti olulise asja välja unustanud? (või äkki asja, mis sinu koolilapse elu palju mugavamaks on teinud ja mida meile ka soovitaksid!) – igaljuhul jaga oma kogemusi ja mõtteid kommentaarides! Palju häid kooliminemise (ja ka ülikooli või kutsekooli) nippe on praegu liikvel ka #Kogumispäeviku FB grupis. Kui sa veel ei ole sellega liitunud, siis ma soovitan, sest seal päris inimesed ütlevad, kuidas nad päriselt teevad ja mis toimib ja mis mitte ja kust saab seda hea hinnaga ja kust teist ässa diiliga.
Tekst ja fotod Anna Lutter. Postitusele andis hoogu @kogumspäeviku kooliminemise kuu!
sündis vend Joonas

sündis vend Joonas

Mäletate päkapikk Tõnu? No kui ei mäleta, siis Su lapsed raudselt mäletavad. Igaljuhul mul on suur rõõm teile tutvustada päkapikk Tõnu venda jänes Joonast, kelle sulest sündis munavõtte aardejaht. Ehkki esmamõttel võib tekkida kohe lihtne järeldus, et tõenäoliselt erinevate isade lapsed, siis ei tõttaks ma siiski nii kiirelt välise pinnalt hinnanguid andma. Nii Tõnu kui Joonas on mõlemad üpris tagasihoidlikud, nad ei näita ennast; nad mõlemad veavad laiali mingit kraami, mida alati peidavad; nad tekivad nooremas ühiskonnarühmas elevust ning suure tõenäosusega satuvad nad kodudesse läbi naisterahvaste tutvuste ja tegevuse. Niiet keeruline on siin mingit lõpliku seisukohta kujundada. Aga see ei olegi antud juhul oluline.

Mul väiksena ei olnud jänes Joonast. Meil oli traditsioon alati mune värvida. Mäletan, et alati püüdis ema (ja no kui ma juba veits vanem olin, siis mina ka) iga aasta leiutada uusi võtteid, kuidas mune eriti ägedalt värvida saaks ja siis üritasime millegi uuele igal aastal päevavalgele tulla ja ülejäänud ühiskonnast eristuda (väga oluline #rebel). Sellesmõttes olen oma perega ka seda traditsiooni jätkanud, et ma ikka püüan poistega igal aastal mune värvida ja igal aastal siis erimoodi. Lisaks muidugi oli mul, kui suurel sisustusentusiastil, pappmööbli inseneril, kombeks alati tuba temaatiliselt kaunistada – mul olid ettevalmistatud igasugused paberist kaunistused, mida siis riputasin üle terve toa, eraldi kardinad olid ka õmmelud iga püha tarbeks.

Kuigi pühade kaunitusi ma viimastel aastatel teinud ei ole (väljaarvatud siis erinevad juhendid ajakirjadesse), siis sellel aastal tegin! Koos Pääreni ja Pellega meisterdasime live ülekandes paberist linnukesi, jäneseid, lehvikuid ja siis sellise ägeda porgandit sööva jänese tegime ka! Vastavalt tingimustele siis meisterdasime ehk püüdsin leida selliseid materjale ja töövahendeid, mis kõigil kodus olemas on! Kui nüüd tuli mõte ja isu, et tahaks ka neid asju proovida teha, siis vajalike materjalide loetelu leiad Facebooki evendi alt ning live meisterdamisvideo on vabalt järelvaadatav!

 

Lisaks munavärvimisele on viimastel aastatel kuidagi lisandunud ka see munade peitmine-otsimine – tegelikult on see aardejaht muidu alati poiste vanavanemate vedada olnud, aga kuna see aasta on #püsikodus, siis mõtlesin, et kuidagi võiks ju ise nende meelt lahutada. Otsustasin, et teen neile väikese lihavõtteseikluse! Niisiis jänes Joonase lihavõtteseiklus aka aardejaht. See koosneb sissejuhatavast kirjast, kus jänes Joonas ütleb, et ta on salajastesse kohtadesse salajased aarded ära peitnud ja iga aarde juurest leiab vihje (vihjekaardi) järgmise aarde salajasse peidukohta. Kui päkapikk Tõnu tegevus eeldas lugemisoskust, siis seekord disainisin seikluse (fotod disainprotsessist ka allpool näha!) nii, et väiksemad seiklejad saaksid ka iseseisevalt osa võtta – ehk siis vihjete peal ei ole mitte tekst vaid pilt! Kokku on allalaetavas PDF failis 16 erinevat salajast asukohta.

Mängu seadistamine käib siis nii, et koos kirjaga saab laps esimese vihje, kus on esimene aare (vihjekaartide peal on näiteks diivanipadjad, televiisor, postkas jne – kuna minu joonistusoskus on selline sixty-fifty, siis peab laps ikka natuke mõistatama ka, et mis seal joonistusel nüüd olla võiks ja kuhu järgmine asi peidetud on). Esimese aarde juures on teine vihje kaart kolmandasse kohta jne. PDF failis on ka tühjad kaardid kui tahad veel ise midagi juurde joonistada/ kirjutada! Ja no kõiki kaarte ei pea kasutama, saad ise valida, et kui palju ja kuhu panna! Lisaks võib kaarte ka täiendada noolte, ringide või lihtsalt värvidega. Ja et veel lõbusamaks teha, siis võib printida näiteks värvilise paberi peale.

Mida te parasjagu peidate, selle osas võite loovad olla – püüdsin avakirja sõnastuses selle jätta võimalikult paljulubava! Ühesõanaga, ma olen munavõteteks täitsa valmis – aga tegelt seda ma veel küll ei tea, kuidas see aasta ise mune värvida – niiet kui sul on mingeid ekstra häid ja ägediad nippe või võtteid, mida kasutanud oled, siis anna mulle kommentaarides mõtteid, kuidas sellel aastal värvida!

Fotod, tekst ja mäng Anna Lutter

 

arendame loovust ja meeli – praktilised harjutused

arendame loovust ja meeli – praktilised harjutused

Kui keegi on kunagi mõelnud, et huvitav, milline õpetaja see Lutter on, siis… no ilmslet kõige adekvaatsema vastuse saab kui mõnelt mu õpilaselt küsite (või Kuudi esimest käsitöö laivi vaatate), aga püüan ise natuke ka ennast analüüsida. Ma olen väga spontaanne ja mulle meeldib kui tund käib päevakajaliste teemadega kaasas (et no kui tuleb järsku scrunchie maania, siis muidugi me teeme scrunchie-sid; kui on kummide punumine, siis muidugi punume kumme jne). Õnneks on käsitöö ja kodunduse ainekava ka üsna seda soosiv – erinevate tehnikate jaoks ei ole kindlat klassi ega kindlat väljundit vaid on eemärk, et nt II või III kooliastme lõpuks peaks õpilane oskama seda või toda.

Minu suurim eesmärk õpetajana on, et 9. klass lõpuks oskaks õpilane hakkama saada, siis kui tuleb karantiin ja süüa on vaja teha kui kapis peaaegu mida ei ole või on jopesse auk tulnud ja ta oskab eida lahenduse sellele olukorrale – no et ei pea kohe ära viskama ja uut ostma või et kui tuleb idee, et oh – disainiks lasteriideid, siis neil oleks ettekujutus, kuidas riideid tehakse. Ma ei ole kunagi tahtnud (ega ei oskaks ka) õpilasi väljakoolitada meisterkudujateks või liiniõmblejateks. Ma tahan, et nad kogeksid kõiki tehnikaid ja ma tahan, et nad teaksid, kuidas asjad toimivad ja oskaksid ostida abi ja juhendamist kui nad millegagi edasises elus süvitsi tahavad minna. Ja no seda tahan ka, et nad julgeks otsuseid vastu võtta – käsitöö ja meisterdamine on pidev otsustamine ja see on hiiglaslik probleem, et paljud kardavad nii väga eksida, et nad igaksjuhuks kuus korda küsivad üle: “Kas ikka lõikan paela 6,5 cm pikkuse; kas see on õige, kas nii; kas see on 6,5; oli ikka 6,5, et ei ole 7 vaja?”

Ehk siis üsna nõudlik olen ja tahaksin, et neist 9. klassi lõpuks üsna palju saab! Aga kuidas siis saavutada seda loovat, julget ja ettevõtliku inimest 9. klassi lõpuks. Olgem ausad – kuus aastat õpetajana ei ole just aeg, mille pinnalt saaksin vastuse anda. Aga kuidagi peab ju proovima (inimkatsed või nii) – mina olen valinud loovuse teadliku arendamise suuna. Kirjutasin sellel teemal ka oma magistritöö (et siis, kes tahab lugeda, siis olen seal päris põnevaid allikaid ja viiteid kasutanud, niiet andke kommentaarides teada ja võin jagada oma tööd) – seal ka palju praktilisi loovusharjutusi (töölehtedena ka), mida saab igas tunnis ja ka kodus lasteaialastega kasutada ja rakendada!

Aga kui nö teadustöö lugemiseks ja läbitöötamiseks hetkel mahti ei ole, siis… siis on täpselt sulle Rimi meeltekool – see tugineb minu meelest üsna tugevalt erinevatele loovusteooriatele (ja Rimi kodulehel seda tutvustavas rubriigis on ka mitmeid selliseid harjutusi, mida kasutanud olen oma õpilastega ja oma enda lastega ka). Rimi meeltekooli eesmärk on panna lapsed sööma rohkem puu-, juur- ja köögivilju, aga muidugi saab antud tehnikat ja õppemeetodit laiendada kõigele. Tegemist on meeltepõhise õppimismeetodiga, kus siis kogu tegevus toimub läbi mängude ja praktilise kogemuse. Kõike tajutakse läbi meelte, mida  – siis vähemlat kui mina veel koolis käisin – on meil kokku viis.

Kui nüüd veits musta hjuumuriga seda blogipostitust kostitada, siis väga hea, et see karantiin nüüd tuli, saab oma lastega kodus meeltekooli harjutusi proovida! :)) Selleks, et see proovimine lihtsam ja struktureeritum oleks, siis tegime Pääreni ja Pellega teile ühe videonäidise kokku, kust saab mõtteid. Et meeltekooli harrastades paremini järge pidada, siis panen siia järjest kirja ka, mida me videos (parima kvaliteedi jaoks vali seadete alt  4 K) tegime:

 

  1. Lao torni – selle harjutuse kaudu saab tajuda viljade vormi, kaalu, mahtu.
  2. Sorteeri värvide alusel – mis värvi on kõige rohkem vilju? Kas vilju on kõikides värvides – miks ei ole?
  3. Avasta, maitse ja uuri – kuidas neid süüakse, kuidas neid lõigata on, kuidas nad maitsevad?
  4. Kuidas neid nimetatakse? – et põnevam oleks, siis tegime seda koos püüdmisharjutusega.
  5. Maitse silmad kinni – nuusuta ja maitse – arva ära, mis sa sööd – kirjelda, mida sa tunned!
  6. Kui nad teeksid häält – millist häält võiksid viljad teha?
  7. Tee teist pilt! – räägi, mis pildil on!

Ma arvan, et erinevate värskete asjade söömine on praegu suurepärane idee (igal muul ajal muidugi ka), niiet võta mõni mõte Rimi meeltekoolist või meie videost – varuge koju hunnik erinevaid vilju ja proovige kõik koos! Ja vabalt võib mõtteid enda mängudest ka siia kommenaatridesse jätta, et me saaksime ka kodus midagi uut veel proovida!

Tekst, fotod ja video Anna Lutter. Aitäh, Rimi.

 

 

nädalamenüü ehk üritame üle 50 euro nädalas toidupoodi mitte jätta

nädalamenüü ehk üritame üle 50 euro nädalas toidupoodi mitte jätta

Ma olen siin blogis ikka rohkem kui mõne (kaks vist juba peaks eesti keeles mõni olema küll) kirjutanud toidu teemadel. Aga seda ajal kui ma veel ülikoolis käisin. Ajal, mil ma olin kõige targem vend üldse (sest ülikooli bakaajal seda ju oldakse). Täna juba ammu enam ei ole tark – noh või siis olen täpselt napilt nii tark, et oskan vait olla. Nüüd panen erakorraliselt pausi vaikimisele ja teen ausa ülestunnistuse. Mul puudub asboluutne kirg lugeda toiduainete pakeneid, otsida neist E-ained, vaadata nende koostist, neid võrrelda. Otsida erinevatele toiduainetele tervislikemaid alternatiive. Kõik see. Ma väga VÄGA imetlen ja heas mõttes kadestan neid inimesi, kes oskavad, tahavad ja viitsivad sellega tegeleda ja selle läbi igasuguseid ägedaid retsepte välja mõtlevad ja imemaitsvaid toite teevad – ma oleks igakell, iga päev neid valmis sööma, võtaksin teise portsjoni juurde ka raudselt, aga ma ei ole valmis toiduaine pakendeid lugema. Ma ei ole üks neist ägedatest toiduentusiastidest (tsau, Mirjam!). Ja niikaua kui Algo ka ei ole, siis me lihtsalt kodus üritame nagu enamvähem nii teha, et kõhud täis oleksid – kuidagi. Nagu järgnevalt fotolt (baka II kurusus äkki, siis juba siis kursakad (tsau, Kellu!) hoolikalt jälgisid, et Lutter midagi untsu ei keeraks. Olen lõpetanud käsitöö ja kodunduse eriala, niiet olen tegelikult nii toidutehnoloogiast kui ka -keemiast saanud üpris sügava ülevaate ja praktikumi).

Ilmselgelt on tervislik ja toiteainete rikas toit aluseks ka tervislikule elule, headele mõtetele ja millele kõigele veel, aga kuna me kõik siin peres funktsioneerime siin enamvähem oma ajupotentsiaali piires, siis tundub, et kuidagi oleme selle toiduga manageerimisega ikkagi hakkama saanud. Aga ma olen absoluutselt teadlik sellest, et tegelt saaks ikka paremini küll. #Kogumispäeviku terve aasta kestev väljakutse on suunatud küll säästmisele, kuid aitab ka üldiselt oma valikud läbi mõelda. Veebruar on toidukuu, mille suurem väljakutse on säästa toidueelarvelt kuus 20%. Ilmselgelt suudaksime selle kohe ära teha kui üheks kuuks jätaks väljas söömata ja võib-olla kallimad toorained ostamata. Mõtlesime aga, et prooviks ikkagi sisukalt läheneda! Alustasime oma eelarve pidamist eelmisel kuul ja koos kõikide pereliikmete lõunate, ja hommiku ja õhtute ja väljas söömisega kulus meil toidule 654,4 eurot (ulmeline summa!) – niiet kui me nüüd hakkama saaksime 20% väljakutsega, siis peaksime veebruari lõpuks eelarvetabelis nägema numbrit 523,52 või väiksemat.
 
Oma toidukulude vähendamiseks ja menüü tervislikumaks muutmiseks, otsustasime koostada nädalamenüü. Lapsed saavad tööpäeviti hommikul-lõunal ja ootel süüa lasteaias. Algo sööb lõunal tööjuures (käib väljas). Mina söön lõuna kodus, aga eraldi kunagi ei kokka midagi, vaid söön seda, mis eelmisest õhtust jäänud või teen võileiba (also mu lemmiktoit). Niisiis menüü planeerisimegi nii, et hommikusöögid ja õhtud. Nädalavahetused jätsime ka praegu kahe toidukorra (hommikusöök + lõuna/õhtu) peale, sest tavaliselt on mingid sünnipäevad, küllakutsed, väljas söömised jm. Seega 7 X õhtusöök + 7 X hommikusöök ja väikesed vahepalad, selle kõige jaoks eraldasime tubli 50 eurot nädalas. Loomikult ei tähenda see, et menüü läheb 50 eurot, sest osad asjad on meil juba olemas (kuivained, maitseained jm) või näiteks munasid, kartuleid, hapukurke, moose jm saame Algo ema (ülihea kokk on ta ka) käest, Haanja kodukanade munad!
Meie kuuajane nädalamenüü väljakutse algaski nüüd, niiet vaatame, kas me suudame nädal aega mitte poodi minna. Nädalamenüü toorained tellisime kulleriga koju. Avastasin Coopi lehel mega laheda asja (I’m really sorry, kui kõik sellest juba teavad, aga ma olin väga amazed lihtsalt) – et saad valida retsepti ja siis sealt viskab kohe toorained, mida saad siis lihtsalt korvi laduda – proovisin ka nüüd ühe retseptiga seda varianti! Vaatame!
Sain Instagramis palju küsimusi menüü kohta. Vastasin, et mul on nii piinlik menüüd jagada, sest seal ei ole midagi, mille peale te ei tuleks, seal ei ole mingeid moodsaid “läätsehautis avokaado ja hummuse mahedas kastmes täiendatud tofuga” ega isegi spinati smuutit ei ole. Aga nüüd ma mõtlen, et äkki on veel keegi, kes ei viitsi üldse süüa teha (aga ikka teeb, sest no süüa ju tahaks ja peaks) ja tunneb ka piinlikust, et tema on see ainuke inimene maailmas, kes ei ole kunagi tofust midagi veel kokanud, siis teie nimel panen oma absoluutselt lihtsa menüü siia üles. Aga siinkohal ikkagi tervitan ka kõiki neid, kes neid moodsaid toite teevad ja panevad mind isegi mõtlema, et võiks ka proovida – ma veel tegudeni ei ole jõdunud, aga kui te piisava intensiivusega jätkate, siis mine-tea! Äkki kunagi teen midagi ära ka.
Hommikuti sööme, kas omletti või putru või võikusid. Algo alati teeb pudru ja omelti, mina tõstan võikude jaoks asjad külmkapist välja. Täpselt midagi siin paigas ei ole – vaatame, kuidas tuju (või mida järel on kapis), et mida mis hommikul prasjagu teha. Pühapäeval teeme seljanka, mille kõrvale pärmitaingast juustusaiad. Seljankat teeme nii palju (ja saiu ka), et esmaspäeval (kui on mõlemal suht tihe päev – vaatasime kalendrit ka kui menüüd tegime, et mida oleks millal reaalne teha ja millal peaks toit eelmisest päevast valmis olema) sööme seda seljankat, mis pühapäevast jäi ja loodetavasti juustusaiu ka jäi järgi – kui ei jäänud, siis soojad võikud saab kõrvale teha. Teisipäeval peedisalat, omeltt ja võiku (Algo jõuab teisipäeviti alles kell 22, niiet ma ei viitsi enda pärast väga pingutada – laste pärast ka ei muretse, sest nad päeval lasteaias korralikult söönud). Kolmapäeval ahjukartul, toorvorstid, eilne peedisalat ja hapukurk. Neljapäeval muretaigna põhjaga mingi vormike – asjadest, mis veel külmkapis on. Reedel tomatipüreesupp kanaga (see on see retsept, mille ma sealt Coopist võtsin) ja siis teeks pärmitaigast kaneelisaiu ka reede puhul või nii. Laupäeval endiselt püreesupp kanaga.
Selle menüü väljakirjutamine siia blogisse oli totaalne enseületus ja tunnen ennast nüüd nii paljastatult, aga loodan, et keegi lastekaitset ei kutsu. Igaljuhul. Lisaks siis sellele nädalamenüü toorainetele tellisime veel puuvilju ja tomatit (tomat on parim!) terveks nädalaks, jogurtit ja müslit, et kui kellelgi siin korteris viibivatest inimetest ootamatult oleks vaja ikkagi veel lisaks süüa ja elu on näidanud, et seda juhtub. Tellimata jäid kommid (ok ühe paki mahutasin ikka), mida ma muidu päris palju söön ja veel ei tellinud pähkleid, krõpse, juuste, mida muidu ka alati tellime. Loodan, et kui ikka nüüd isu tuleb, siis see inspireerib natuke kokkama ja retsepte otsima ja ise midagi valmis tegema ja mitte poodi minema.
Kuna eelnevalt ei ole me otseselt planeerinud kunagi oma menüüd (ja nt vaadanud kalendrit enne asju ostes, et äkki meid üldse kolm õhtut polegi kodus), siis on suur probleem toidu halvaks minemine ja siis ära viskamine. Et see kontrolli alla saada, siis otsustasime nüüd nii, et igakord kui midagi halvaks läheb ja ära tuleb visata, siis paneme selle asja kirja – nii näeme, et äkki on mingid kindlad asjad, mida me kunagi ära ei suuda kokata või tarbida ja saame edaspidi nende ostmist üldse vältida.
Väga ootan teie mõtteid nädalamenüü ja toiduga manageerimise kohta ja ägedaid retsepte muidugi ka! Rääkige, kuidas te kõik nii osavad selle toiduga olete? Mulle päriselt tundub, et ma olen ainuke, kes liha küpsetuskarbis ostab ja siis ennast hästi tunneb kui ise noaga kilesse augud sisse olen suutnud teha. Soovitan liituda ka Facebookis #Kogumispäeviku grupiga, kust saab see kuu ka väga palju häid nippe toiduga tegelemiseks!
Tekst ja fotod Anna Lutter
relatiivsusteooria #5 ja uue aasta (raha)lubadused

relatiivsusteooria #5 ja uue aasta (raha)lubadused

Juba viiendat aastat võtan ennast aasta alguses (või veidi rohkem kui alguses) kokku ja vaatan tagasi ja mõtlen edasi ja tõden, et kõik on suhteline. Relatiivsusteooria töötab endiselt laitmatult – kõik rasked hetked tunduvad tagasi vaadates, omg kuidas ma hakkama sain, aga no pagan polnud tegelt üldse hullu ju. Ja kõik mõnusad hetkek tunduvad päris norm oli, suht ok.

Panin üks päev meediaringis õpilaste poolt saadetud fotosid Jaapani reisist üles ja nad kurtsid, et maru keeruline on neid fotosid välja valida, sest kõik on nii ägedad ja olulised. Kuna saadetud fotode arv oli suur, siis mõtlesin, et püüan mõned välja võtta ikka, et mitte kooli Facebookilehe mälu kõike ära kulutada. Ja no – nii lihtne oli mu meelest valida – kohe vaatad, et palju pilte peaaegu sarnastest olukordadest ja no suht sama maastik veits erikülje alt – ei saanud aru, millest nad rääkisid, et raske valida või nii. A nüüd kui hakkan siin oma aastat kokkuvõtma, siis saan ikka aru küll. Mõtlen, et äkki oleks mõistlik kui inimese aastakokkuvõtte teeks mõni võõras inimene. Ta saaks kohe aru, et ops nii-nii. Palju sarnaseid projekte, see tundub igav, see pole oluline, see peaaegu sama mis üleeelimine – delete-delete-delete – ja ongi lühike kokkuvõte valmis. Aga no ei käi nii, ei saa nii, sest see relatiivsusteooria. Mõned maastikud võivad olla nii ühesugused ja nii väljast samad, aga mulle endale niiiii erineva tähtsuse, kogemuse ja emotsiooniga. Seega otsustasin ikka, et teen ise selle aasta kokkuvõtte ära! Ja no, uueaasta lubadused annan ka välja!

Jaanuar. Juba mitmes aasta järjest kui jaanuari alguses kööki uuendan, 2019 lisandus kööki kolm riiulit (see oli muuhulgas ka suht ainuke vaba sein me korteris). Sisustusteema laienduseks jagasin ka oma sisustuspoodide hacke ja oma lemmikuid poode. 16. jaanuaril allkirjastasin Kuudi rendilepingu – oh boy – mul ei olnud õrna aimugi! Aga inimestel, kellel vähe aimu on, nad võtavadki igasugu asju ette, mõtlemata ja nii. Jaanuaris veel midagi ei ehitanud (Algot pean silmas), aga plaani pidasin küll! Jaanauri jäi ka äge koostöö Legoga – mis on alati laste ja Algo lemmikosa minu tööst on.

Veebruar. Alustasime Mastermind grupiga, mis küll väga tööle ei läinud, aga sain sealt ägedad tutvused, mis tõid mu ellu Joanna ja Stuudio Nelki ja teise kaasvõitleja Triinu ja BAO play. Veebruaris algas ehitus – Algo ehitas ja ma muudkui mõtlesin igasugu asju välja, valisin kõiki neid olulisi detaile, mis teevad Kuudist Kuudi – ventilatsioonitorusid, 2 G ja 3 G kaableid aga kui päriselt aus olla siis asusin H&M koduosakonnast dekoratiivelemente ikka ka tellima, sest noh alguses tundus, et mis ta on – veits venttorusid ja värvi ja põrandahari ja ongi olemas.

Märtsis algas teekond Negavati võistlusel (PS kandideerimine sellel hooajal ka kohe-kohe algab 3.02.2020) – otsustasin sinna Kuudi projektiga kandideerida. Panin kokku oma lemmikmeeskonna Algo, Kadri ja Eva (tsau kõigile!). Koolitusime nädalavahetuseti (kuni maini välja) ja arendasime Kuuti. Algo arendas ehitustandril koguaeg – ööl ja päeval (ma ei tea, kuidas ta jõudis, aga ei hakka väga pead vaevama, sest usun, et kõigil meil tuleb elus ette hetki, kus me oma mehi üldse ei mõista, no lihtsalt üldse ei saa aru). Märtsis ostsustasime Kuudiga minna ka Hooandjasse (kõrvalmärkusena – 188 hoonandjat!!!) ja filmisime selle tarbeks klipi, kanadega ja puha! Märtsi jäi ka mitmeid toredaid koostöid – tervitused, Penosil, Kiigesellid ja Fazer! Käisime Erasmus pluss projekti raames Rumeenias nädal aega.

Siis teavitasin avalikkust oma kanditatuurist Euroopa Parlamendis. On suur õnn, et astun selle faktiga avalikusse ette 1. aprillil. Aprillis Algo muuuuuuudkui ehitas, ma muudkui tellisin ehitusmaterjali, otsisin koostöid – esimest korda ise kirjutasin erinevatele ettevõttetega koostöö mõtetetes ja mul on tõesti niiiii hea meel, et paljud neist ka said päriselt teoks – aitäh, Skandinaavia tapeedisalong, Fiskars. Poseerisime perega koos oma külmkapi ja selle sisuga Nipiraamatus ja siis tegin veel oma viimased töötoad stiilis “võtan õmblusmasinad auto peale ja sõidan sinu juurde ja õmbeleme kartulisalati ja hapukurgi vahel”. Ja siis aprillis juhtus veel üks maruäge asi – nimelt tuli välja emadepäevakott! Olin seda kaua arendanud ja sellel läks maru hästi ja ma olen siiamaani maru elevil selle pärast!

Terve mai alguse pakkisin ma kotte. Ema aitas ja õed aitasid ja Kairi aitas ja koguaeg pakkisime. Oluline ja märkimisväärne on ka see, et kott on esimene annalutter brändi toode, mille valmistamisel ma ise ei osale – küll aga oli ka pakendil vaja detaile käsitsi töödelda ja seal olin tegevrollis. Vahepeal ikka jõudsime teha Õhtulehega koostöös ühe väikese videojuhendi ka. Teemaks lapitehnikas padi taaskasutuskangast. Algo ikka ehitas, mu isa aitas vahepeal ka ja vanaema koguaeg aitas ja õed ja Eva ja kõik aitasid! Filmisime pooleli olevas Kuudis Negevati tarbeks Kuuti tutvustava video, mis pidi välja nägema nagu oleksime valmisolevas Kuudis. Panime tapeeti ja käisime Ikeas ja sättisime asju riiulile ja pühikisime ja pesime ja värvisime ja. Uh, MEGA edukas Hooandja kampaania lõppes ka maikuus – aitäh kõikidele nüüd ka (nägite ikka enne, et ma kirjutasin, et teid oli 188!)! Te nimed on Kuudi seinal ja ma olen nii tänulik! Eraldi tsau Mirjamile (Tsau!), kelle entusiasmi kaasmõjul sündis Kuuti suurem köök, milleta ma Kuuti praegu ette isegi ei kujutaks.

 Juuni. Kuudi avapidu, mida siiamaani härdusega meenutan (no niipalju kui meeles on). Esiteks nii palju ägedaid ja häid inimesi; teiseks Kuut sai valmis – aitäh kõigile mu hooandjatele, sõpradele ja perele, kes selle ära tegid – I mean Algo!; ja kolmandaks Saatpalu ja Rebane. Peost saad rohkem pilte ja juttu näha ja lugeda blogipostitusest (fotod tegi Kristina Kaiva ja armsa video Igor Novitski Visuals). Peale pidu taastusime. Juuni lõpus tegin Algole üllatusreisi Berliini (tsau, Riin), Algo ei teadnud sellest midagi kuni ma talle tööjuurde sõitsin ja käskisin taksosse tulla.

Juuli ja august. Tantsupidu. Kristini ja Marko pulmad (tsau!), mida ma dekoreerisin. Hullult kahetsesin, et sellega kunagi mitu kuud tagasi nõus olin olnud, et no – ma ei saa hakkama ja rikun kahe inimese elu oluliseima päeva ära – aga kokkuvõttes jäin ise tulemusega enamvähem rahule. Pulma teemaks oli lennureis ja kõik dekoratsioonid lähtusid ka sellest (olen juba jõudnud faasi, kust meisterdatud asjad lähtuvad milestki. Läheb hästi, Anna) Siis tegin veel mitu korda Bredenile pildistamist, muuhulgas pildistasime ja filmisime talvekombesid koos lumega (juuli ja augusti kokkuvõttes oleme). A no praegu õue vaadates, siis see talvekombede filmimine kõlaks ka praegu paras seiklus :). Kui aus olla, siis ega peale nende paari suurema projekti rohkem nagu suvel vaeva väga ei näinudki, hull isu oli Kuudi koduleht valmis teha (tsau, Eva ja Kullar) aga no ei teinud seda. Ei tulnud nagu vaimu peale, siiamaani tegemata, häbiots. Parim kaup leti alt. Käisime Algoga rohkem kui mitmel Dagö kontserdil. Mängisime rannavollet, vaatasime võrkpallimänge. Lapsed käisid iga kuu nädal aega maal (appi, kuidas ma ootan suve ja tervitused siinkohal ämm Liiale – päriselt selline ämm on lihtsalt suurim luksus – kahekesi on nii äge kodus olla). No ja siis ühe Loov Eesti võistluse kaudu võitsin oma meeskonnaga harukordse elamuse – Kuudi arendamiseks metorlus minu ühe suure lemmiku ja eeskuju Reet Ausiga. Programm päädis Reeda külastusega Kuuti.

Septemberis algas jälle kool. See tähendas ka lasteaeda ja muidugi lubadusi, et nüüd küll võtan ennast kokku ja teen kodulehe valmis, hakkan kikilipse varem tootma, jõulusussid teen ka valmis, üldse olen parem ja värki. A no kõik algas ja jätkus nii nagu igal septembril. Et siis ega suurt midagi ei muutunud ja midagi valmis ka ei saanud. Tuleb lihtsalt endaga leppida. Mingis suvesegaduses olin jah öelnud sellisele projektile nagu Solarise keskuse jõulukaunistused. Ideaalis plaanisin need siis septemrbis valmis saada, juhtus sama, mis kõige muuga. Ideaal ei töödud. Ma täpselt ei tea, kust te selle info leidsite või kuidas Kuuti jõudsite, aga tuleb tõdeda, et üha enam olid nädalavahetused minul hõivatud Kuudis pidutsemisega! Et siis guugeldasin just, et Kuudi FB lehe lingi saada ja Googlis ilmus selline pilt nagu allpool paistab. Seega, veelgi enam üllatunud, kuidas te julgesite tulla Kuuti, mille eelvaade näeb väja selline.

Oktoober. Õpetajatepäev (tervitused kõigile õpetajatele!). Isadepäevaks valmistumine, kokandusõhtud Kuudis koos Mirjamiga! Koostööd uute – Sirvi.ee ja vanade lemmikutega Iittala. Oktoobris käisin ka Erasmus projekti raames nädal aega Portugalis (tsau, Merle!).

Novembris kohe kui isadepäev lõppes – lisaks kikilipsudele oli isapäev teemaks Solarises toimunud kotitrükkimise töötoas – algas jõul ja jõulususside uute mudelite tootmine, pildistamine ja laialisaatmine. Mängisime perega võrkpalli ja novembri lõpus üldse hängisime perega suht palju koos. Eriti öösiti ja enamasti seda Solarise keskuses – ehk siis panime kahe ööga üles kõik Solarise keskuse jõulukaunistused (tsau, Algo, is, emps, Iia, Kata ja Liia, kes lapsi hoidis) ja tervitused ka Kairile, kelle abiga enamus nendest tuttidest teoks said! Esimest korda elus oli mul töövari. A, ja praktikant tuli mul ka – olen mõlemale neile rollile ka sellel aastal avatud – anna endast märku! Kirjutasin menuka blogipostituse päkapikk Tõnu ainetel ega rohkem suuremat ei jõudnudki. Millalgi koos Bredeniga tegime ägeda DIY video sellest, kuidas kinnitada mütsile tututti.

Detsember. Ühelhetkel keegi küsis, et kas neid kandekotte saab õpetajale ka – kohandasin seda pakendit veits ja sai küll – ja kuna Eestis on hästi palju õpetajaid, kes on kandev jõud, siis saatsin üsna palju detsembris neid kotte jälle laiali! Kolmel esimesel detsembri laupäeval meisterdasin Solarise keskuses nahast võtmehoidjaid ja detsembri kolm esimest nädalat oli ka Kuudis väga tihe – nagu ka november. Koostöös Solarisega ilmus lugu Annes ja Stiilis ja Pere & Kodu jõulueri kaanetüdruk olin ka (endal ei ole siiamaani õnnestunud seda ajakirja saada, olen vist tänulik). Sirvi.ee-le tegin päris mitu video kingipakkimisest (tsau, Anete!). Siis andis mu põlv alla (healoomuline kasvaja vasakus põlves, kolm aastat tagasi opereeritud ja kiiritatud) ja ma sattusin erakorraliselt operatsioonile jälle. Siis veel tähistasime Pääreni sünnipäeva ja peale seda ka Jeesuse sünnipäeva. Üle mitme aasta oli meil kõigil koos kaks nädalat puhkust – selle jooksul pidutsesime, magasime, mängisime Legodega, käisime Soomes, käisime Lätis, lapsed viibisid tädidel ja vanaemal külas ja no väga tore oli!

Ega muud ei teinudki.

Kuidas see kõik siis kokku võtta? Ma võiks lihtsalt öelda, et oli nii maru äge aasta, et veits elevil kui keegi aasta alguses kirjutas, et soovin sulle veel paremat aastat kui eelmine.

Heietada on tore, et nii oli ja naa oli ja see meenutamine on ka väga vajalik, et korraks rahul olla ja lihtsalt hästi rõõmus kõige ja kõigi nende üle, kes mu ümber on. Aga kokkuvõttele järgneb analüüs – mida parandada – mida ettevõtta uuel aastal? On aeg seada sihid! Minu uusaasta lubadus oli valmis teha Kuudi koduleht. Ma ei ole sellega siiani veel alustanud, aga ma ei ole ka veel loobunud sellest ideest ehk siis teisisõnu spordiklubi kuukaart on tehtud, aga spordiklubisse veel jõudnud ei ole. Niiet sellega tegelen!

Teiseks, lubasin õpsidele jõululauas oma uusaasta lubaduseks, et hakkan rohekm lugema. Tänaseks on selgunud, et lubadustel on kombeks täituda ja hakkangi lugema – võtan osa  Swedbanki #Kogumispäeviku ägedast rahatarkuse projektist ja hakkan raha lugema – aastaaega järjest! Olen üks 30 000st, kes on sel aastal säästmisväljakutse vastu võtnud ja kes oma teekonda rahamaailmas kajastavad. Kui ma oskaks Taro kaarte laduda, siis ilmselt need näitaksid, et olen see, kes feilib pidevalt ja sellega teisi innustab, et ah ta on ikka hullem! Niiet kui sa oled mõelnud, et tahaks ka oma rahaasju läbimõeldumalt manageerida edaspidi, siis tule ka #Kogumispäeviku gruppi ja Tätte garantii, et ma olen ikka hullem.

Mul on olemas säästupuhver ja tänu sellele tunnen ennast vist nii hästi, et kui mingi mõte midagi osta tuleb, siis teen kohe teoks, ilma et mõtleksin, et kas see asi või elamus päriselt ka väärib panustamist. Ma arvan, e kui ma peaksin millegi nimel koguma, siis jääks palju väljamienkuid tegemata, sest isu jõuab ära minna. Minu säästupuhver asub  mu tavakontol ja on igati ligipääsetav – iga kell, igas kohas, igas mahus – nii palju kui kogumispäeviku grupis lugenud olen, siis nii vist tegelikult ei olegi hea ja see vist põhjustabki sellist halba olukorda, et tunnen, et võin kõike alati osta. Igaljuhul sellele probleemile kavatsen ka kiiremas korras sealt lahenduse leida!

Seadsin Kogumispäevikusse minnes endale eesmärgi – koguda aastaga kokku breketite raha – jep, ma saan endale breketid, esimesed proovid ja fotosessioon on juba tehtud! Teine eesmärk on mul ka – ma lihtsalt tahaks hakata järge pidama rahaasjadega. Nagu eelnevast lõigust selgus, siis ega ma oma otsuseid läbi väga ei kaalu. Tegelikult puudub mul isegi ülevaade kui palju ja kuhu ma kulutan. Niiet käitun (tarbimiskäitun) nüüd terve jaanuari normaalselt, panen kõik andmed excelisse (hea exceli alus siin lingil) ja siis hakkan analüüsima ja selle pinnalt siis parandusi tegema. Hästi hea on see, et #kogumispäevikus on terve aasta igal kuul fookuses erinev teema ja nii saab iga kuu millelegi pühenduda. Jaanuar on eelarve kuu ja see on üks nendest kuudest, mis tundub mulle väga põnev ja elumuutev.

Kindlasti on mul nii midagigi öeda sellistel teemadel nagu ettevõtlus ja lisaraha teenimine (juuni), kodu (aprill) ja kingituste tegemine ning DIY (detsember). Aga ise ootan ka väga toidukuud (veebruar) ja investeerimisele ja pensionile pühendatud kuud (märts) – ja neid ennekõike siis selleks, et ise erinevaid hacke ja teadmisi saada. Niiet läheb lugemiseks – tule ka minuga #Kogumispäevikusse, alustame koos ja saame rahatargaks (või vähemalt rahatargemaks) aasta lõpuks!

Mis Sinu fookused uueks aastaks on? Raha lugema koos minuga või lihtsalt lugema? Sprodiklubi või lihtsalt klubi? Dieettoit või lihtsalt toit?

Tekst Anna Lutter. Aitäh, 2019 ja kõik, kes siia oma osa andsid!