#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust? (esimene osa)

#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust? (esimene osa)

Postituste sari #lifehack on mu suur lemmik (ja ma näen statistikast, et teie ka, mis on ka loogiline, sest kui teha midagi suure kirega, siis see paistab välja, päriselt ka, isegi statistika oskab kirge näidata!). Ma olen alati tahtnud jõhker häkker olla, aga kui ajupotentsiaal tarkvara häkkimisega tegeleda ei võimalda, siis olen ka igati rõõmus kui saan häkkida Ikea mööblit, oma koristamisvõtteid, kõhulihaseid, kaltsukaid või antud juhul kingitusi. Teate seda tunnet kui mõne SINU inimese sünnipäev on homme ja Sul puudub absoluutne mõistmine, mida talle kinkida. Ma tahaks kirjutada, et ma ei tea, aga tegelikult tean küll, päris täpselt tean ja see tunne sakib sajaga. Sellepärast on mul juba pikka aega kasutusel mõned #lifehackid, kuidas kinkide tegemist sujuvamaks muuta ja kuidas päriselt teha ideaalselt perfektset kingitust.

1. Kuula! Ja ära kunagi – ma mõtlen mittekunagi – usalda oma mälu! Teisisõnu, Ott Lepland ei valeta – kuula! 

Kuulamine on ilmselt nõuanne, mida saab kasutada väga mitmedimensiooniliste probleemide lahendamiseks. Päriselt soovitan seda isegi oma mehega proovida – olen saavutanud üllatavaid tulemusi! Aga tegelikul tõesti, enamuse ajast on mul kombeks endast rääkida, enda lood, enda kogemused – teotudes USA teadlaste uuringutele võin kinnitada, et ma olen inimene nagu iga teine ja seepärast võin laiendada seda iseendast rääkimise ja oma murede defineerimise fakti ka teiste inimeste peale – me koguaeg räägime sellest, mis on meie valupunktid, mida me väga tahaksime, mida meil vaja on, mida meil vaja ei ole, aga ikka tahaks.

Ehk siis enamasti olen ma kordi ja kordi kuulnud erinevaid asju, emotsioone, sündmusi, seiklusi, mida minu inimene kogeda ja saada tahaks, AGA! Aga mul ei ole need meeles sellel hetkel kui on tähtpäeva eelne õhtu ja ma olen Prismas ja mõtlen, et “Mida kuradit ma sellele tüübile siis kingin, appi kui tüütud need tähtpäevad on, kes need välja mõtles?!”. Mul on lahendus – juba aastaid on mul märkmikus leht, kuhu ma panen igakord kui keegi mu headest räägib mõnest murest, huvist, ambitsioonist, millest minu jõud üle käib, ma panen selle asja sellele lehele kirja! Toon praktilise näite – mu ema (tsau, emps) käis eile mul abis silte augustamas ja muidugi rääkisime me töö tegemise ajal juttu (ja muidugi olin mina samal ajal spioonimas ideid, mida jõuludeks kinkida). Ta rääkis, kuidas Kata (mu õde) 2. klassi koolikott nii kaua vastu on pidanud ja ta siiamaani kasutab seda oma trennides käimiseks (sic!), aga kuna tal on nüüd CD-de asemel iPod (mu ema on tantsuõpetaja ja nagu selgub ka arenemisvõimeline), siis ei ole enam nii suurt kotti vaja. No selge, ma otsisin märkmiku välja, panin kirja, eile nägin just Primas neid ägedaid Fjällräveni seljkotte – nüüd tõmbasin just maha, sest sa ju loed mu postitusi ikka, eks emps? Aga ootan nüüd uut vestlust (ja seda, et Sa tööle tuleksid, emps) ja olen koguaeg valmis oma märkmikut täiendama. Äkki järgmine kord räägime sellest, kuidas tal öösel külm magada on. Ma olen igaljuhul valmis ja tean, kust Familoni tekke saab!

2. Kingi asju, mille hind tundub Sulle nii jabur, et Sa ei raatsiks seda kunagi osta! Nagu tegelt, kes ostab nii kallist asja?

Hulluks läksid, Anna? Ei läinud, koguaeg olnud. Haha, väike nali ka siia sekka, jube vahva! (Meenub mõte, et igas naljas on killuke tõde, uuh) Igaljuhul, olete kunagi vaadanud seda Iittala tassi? 15,95 eurot – kes oleks nii loll ja ostaks endale nii kalli tassi? Sul on õigus, ega ikka ei ostaks küll, aga kes on vaadanud seda tassi ja mõelnud, damn kui hea tee selle seest maitseks? Jep, igaüks meist (ok, kunstiline liialdus, mulle meeldib). Kui ma lähen sünnipäevale, siis minu keskmine kingituse eelarve on umbes 25-30 eurot ehk siis sinna sisse mahuks kaks tassi – sest loodame, et Prismas on veel parasjagu soodukas ka nendele tassidele. Tassidele, mis ei ole lihtsalt tassid, vaid on Iittala tassid. Ja mõtle nüüd kui kaua kingisaaja on neid tasse (või siis ükskõik millist teist disaintoodet, mille hind ei ole ühe praktilise meelega inimese jaoks ratsioaalne) Prisma riiulis vaadanud ja tõstnud ja katsunud ja nüüd ma saan talle need tassid kinkida – ma olen täiesti kindel, et vähemalt kuu aega ta mõtleb iga hommik kohvi juues minu peale! Ehk siis kui Sa mõtled mõne asja peale, mida Sa viimati poes tõstsid ja mõtlesid, et ahh kui lahe see oleks, aga panid tagasi, sest “tegelt mul ei ole seda ju vaja, mul on nii palju asju, asjad ei tee mind õnnelikuks” ja kui Su enda hea inimene sellega Sind mõnel tähtpäeval üllatab, siis ei ole see enam üldse mitte ainult see sama hea asi, mida Sa nii väga tegelikult tahtsid, vaid see on parim asi, mis Sinuga juhtunud on – Su ümber on parimad inimesed!

Ja kui Sa otsid disaini, siis ei pea tingimata mõnesse disainipoodi minema, suurtes kaubanduskeskustest on ALATI hinnad kõige madalamad, mis on loogline, seega sellised ägedad brändid nagu Iittala, Fiskars, Finlayson on Prismas olemas ja väga hea hinnaga.

3. Kui Sa täpselt ei tea, siis ole praktiline (ja tagasihoidlik)! 

Mitu kotitäit kodukaunistusasju või nõusid, mida keegi Sulle kinkinud on ja mida Sa kordagi kasutanud ei ole, Sa Uuskasutuskeskusesse viinud oled? Ma loodan, et väga mitu, sest vastaseljuhul lebavad need kasutud asjad, mida Sa nagunii kunagi välja ei võta ikka Su kappides ja raiskavad Su ruumi, aega ja kõike muud. Mõnikord tuleb teha kingitusi ka neile, kellest ei ole päris head arusaama, kes ta siis täpselt on ja mis asja ta siin planeedil ajab. Maitsed on erinevad ja seepärast ei soovita ma kunagi kinkida “ilusad” nõusid või “mega armast” voodipesukomplekti. Mida ma aga soovitan kinkida on hästi praktilised ja neutraalsed asjad nagu näiteks Hard Face Fiskarsi pann, tagasihoidlik Finlaysoni köögirätik või Fiskarsi käärid – need on asjad, mida meil kõigil nagunii elus vaja läheb ja kui Sul just ei õnnestu valida mõnda väga kirevat mudelit neist, siis vähemalt mina küll selliseid asju alati kasutan, isegi kui ma ise valides täpselt seda ei oleks võtnud, aga ära kuluvad ikka. Seega – kingi praktiline asi, mis on tagasihoidlik ja mida pidevalt kasutatakse ehk siis asi, mis kulub – niiet kingisaajal on hea meel kui ta ise ei pea uut muretsema ja otsima hakkama.

4. Jäljenda – monkey does as monkey sees. 

See on üks väga kaval nipp – kas Sa analüüsid seda, mida teised Sulle kingivad? Sa peaksid! Üldjuhul kingivad inimesed ikkagi neid asju, mis neid kõnetavad – kui see ei ole just kingitus, mis läheb minu postituse esimese (kuula, mida ta tahab) või teise (kingi seda, mida ta ei raatsi) punkti alla. Vaata, mida nad Sulle kingivad ja Sa võid olla kindel, et neile meeldib kui neile seda sama kingitakse. Praktiliselt – teate inimesi, kes koguaeg eksklusiivseid ja erilisi toiduaineid/ toite kingivad – selge, neile meeldib see – vasta samaga! Mine Prismasse ja veeda mõne toiduaine vahes kauem kui 7 minutit ja Sa leiad raudselt midagi põnevat! Tead inimesi, kes koguaeg Piletilevi kinkekaarte kingivad – vasta samaga – nad tahavad tearisse minna, anna neile see võimalus! Kui ta kingib igaaasta jõulude ajal jõulutulukesi, vasta samaga!

Okei, see postitus on läinud nii pikaks, miks? Sest kingituste tegemine ongi teadus, hea kingitus sünnib ainult ja ainult läbi suure pühendumise ja läbimõtlemise. Nendesse panustatakse palju aega ja energiat. Kui Sul on keegi, kes teeb Sulle alati perfektseid kingitus, siis Sa oled õnnega koos ja võid olla kindel, et Sa tähendad, Sinust hoolitakse ja… Ah, see on lihtsalt pööraselt äge! Aga mul on veel umbes sama palju mõtteid ja häkke, aga ma otsustasin just selle romaani kaheosalisena välja anda, niiet jätan Sind hetkel nende mõtetega siia, aga see ei ole minu poolt veel kõik – kingi häkkide teine osa varsti poodides blogis! Kui Sul on endal häid nippe, siis Su mõtted on mulle alati väga VÄGA tähtsad ja ootan neid – ma tahan ka targaks saada – jagatud tarkus on kaks korda suurem!

Tekst, fotod Anna Lutter. Aitäh, Prisma

ma olen kohati ikka totaalne teenager

ma olen kohati ikka totaalne teenager

Ühel nädalavahetusel  kui Algo oli lastega maale läinud (terveks nädalavahetuseks!) ja mina olin üksi koju jäänud (terveks nädalavahetuseks! sic!) sain ma aru, et lapsevanema elul ja teenageri elul on rohkem ühist kui ma olen kunagi osanud arvata. Tõsiselt – milline teenager ütleks ära vabast majast – või milline lapsevanem? Lisaks sellele, et mõlemad väärtustavad vaba pinda, esineb mõlemal tugevaid meeleoluhäireid. Huh, ma tean omast käest, kuidas ühel hetkel tundub kogu mu elu nii tore ja siis järgmisel hetkel ei saa ma aru, kuidas mu lapsed üldse korraldustele ei allu – minu lapsed?! – ja kuidas mu mees minust kunagi aru ei saa nagu kuidas? Kui päeva alguses tehtud perfect selfie läks Instasse üles, siis juba lõunaajal ei soovi see noor inimene toastki välja minna, sest ta on nii jube ja mõttetu vend.

Muusika. Nii täiskasvanud kui teenagerid armastavad muusikat. Pisike vahe on selles, et täiskasvanuna saad sa isegi endale mõne kontserdipileti lubada. Teenagerina tuleb Youtubes ringi piraatida. Nii täiskasvanutele kui ka teenageritele on ülieluoluline, mida teised nendest arvavad – ühiskonna normid. Ootused lastele, abielule või soliidses pikkuses kunstripsmetele – nad mõlemad tahavad olla aksepteeritud.

Ja nii ma siis olin terve nädalavahetuse üksi kodus – mis väljendus tegelikult enamjaolt kodust eemal olemisest – reede õhtul äge kokkusaamine kursakaaslastega, laupäeval koolitus ja õhtul kodus töö tegemine – poole ööni välja. Täpselt samad rõõmud, mis ühel teenageril – kaua üleval olla ja teha seda, mis sulle meeldib.

Peamine põhjus, miks ma teenageri elu ja enda eluga sarnasusi oskan näha, on see, et ma olen selle ise läbi teinud ja mitte nii, et tegin sellise kahepäevase koolituse raames, vaid mul oli see teenageri periood ikka süvendatudõppe vormis. Aga teine põhjus, miks ma neid ühispunkte näen, on see, et mul elab paar maja edasi päris oma teenager – minu 17aastane õde. Juba ammu selgus, et nii talle kui mulle meeldib poodides käia. Võtsime ette ja läksime pühapäeva hommikul Stockmanni. Kesklinna ma üldjuhul väga tihti ei satu, sest parkimine on kitsas ja tasuline, Stockmannis saab püsiklient kaks tundi tasuta parkida, niiet sellepärast oli sinna minek väga mugav.

Stockmannis oli avatud juba jõulupood – mulle meeldib kui poes käies saab ka inspiratsiooni koguda – jõulupoe alale rajatud majaraamid olid üliäge lahendus – tuled, kaunistused, küünlad olid poe alale paigutatud väga maitsekalt – niiet kui tahad jõulutunnet sisse saada juba, siis ma soovitan küll Stockmanni jõulupoodi jalutama minna või siis kodus küünal põlema panna ja glöggi juua ja hapukapsast süüa – või siis seda kõike korraga!

Lisaks jõulupoele vaatasin oma õega koos ringi ka koduosakonnas – ka seal oli üliägedaid asju! Palju tuntud ja kvaliteetsete brändide ja kaubamärkide tooteid. Mulle endale meeldivad väga kõik Desing Letters tooted – ideaalne jõulukingiks. Lisaks püüdsin veel piltidele saada mõned tooted, mis tundusid mulle hea kingiideena – Stockmannis on see aasta võimalik jõulukingid nüüd – kohe praegu – ära pakkida lasta ja kuni jõuludeni Stockmannis hoiustada – päris lahe idee, eriti kitsas või uudishimulike laste ja meestega kodus.

Äge kingitus on kindlasti mõni Fiskarsi pann või pada, erinevad joogipudelid, Iittala nõusid sobib mu meelest ka alati kõigile kinkida. Lisaks leidsime Stockmanni toiduosakonnast stiilsed õli- ja soolapudelid ja igasuguseid erinevaid ilusate pakenditega teesid, mida mu õde mulle soovitada teadis – ka alati äge mõte kingituseks, mulle küll meeldib selliseid erilisi ja ilusaid asju oma pakkide seest leida ja neid sinna teistele ka ise panna! Igaljuhul minu selle aasta esimesed kingitused on juba ostetud – väga rahul sellega. Kas Sa oled kingitused juba ära ostnud või vähemlat välja mõelnud, mida kinkida?

Fotod ja tekst Anna Lutter. Aitäh Stockmann

sisutsusmess Habitare ja ägedad sisustusleiud Soomest

sisutsusmess Habitare ja ägedad sisustusleiud Soomest

Käisime laupäeval Soomes Habitare sisustusmessil. Tegelikult vääriks see postitus, aga sama palju järgnevat sissejuhatavat lauset: “Käisime Soomes Jyskis – vao!” Enamasti olen Soomes käinud autoga (sest, kes see Ikka Ikeast asju käe otsas ära jõuab tuua), aga seekord oli meil eksklusiivselt kasutada giid (tsau, Doris-Kelly) ja otsustasime liikuda ilma autota – väga lihtne kui lõpuks ühistranspordipileti ostmise selgeks saime ja parkimise pärast ei pidanud ka kuskil muretsema.

Esimese asjana sõitsime hommikul linna peal sihitult trammiga ringi, aga kui me lõpuks olime õiges suunas liikuvale ja õigele trammile peale istunud, siis jõudsime messile. Eesti messiga ei saa seda suurt võrrelda ja kuna ma kuskil mujal messil ei ole kunagi käinud, siis ei ole ma väga adekvaatne siin mingit analüüsivat lõiku sellest messist kirjutama. Küll aga oskan öelda, et mulle endale väga meeldis ja oli meeleolukas. Sain eelkõige palju ideid kooli. Aga oli ka päris ootamatult ja põnevalt lahendatud boksikujundusi ja uusi tootearendusi. Messil oli ka väike programm erinevate esinejatega – soome keelt ma ei mõika, aga kui lavast mööda käisime oli ekraanil slaid, mille Kelly tõlkis: “Käsitöö on tee õnnelikkuseni” – niiet tundus, et nad rääkisid seal päris õiget asja.

Peale messi oli Kelly kokku pannud tuuri Helsinki parimate sisustus- ja disainipoodidega. Instagrami stoorides juba näitasin ka mõnda poodi seest. Vaieldamatult kõige ägedam elamus oli Jyskis. Põhimõtteliselt, kõik, mis seal Jyskis oli, kõik oleks mulle koju sobinud. Me jõudsime Jyski 7 minutit enne sulgemist, niiet väga põhjalikult seal üldse inspekteerida ei jõudnud, aga ma ei jõua ära oodata, et Soome Jyski veel minna! Kuna paljud teist tundsid huvi, et mis ma Soomest ära tõin, siis järgevalt näitangi ja kirjutan juurde hinnad ja kui ma tean, siis kirjutan juurde, mis poest need tulid ka.

Ülal olevad asjad on tegelikult hoopis ostetud Eesti Jyskist, aga ka nende kohta tuli palju küsimusi ja olid ägedad leiud, siis panen nad ka siia. Metallist majake (5,99 eurot), kuubik küünlajalg (1,99 eurot) ja hall padi (14,99) – otsin need Ülemiste Jyskist.

Mustavärvi paberilaadsest materjalist lillepott (7,00 eurot) ja mustadest puuhelmestest VÕTMEkett (14,99 eurot) – olin sellisest asjast unistanud ja mõtlesin pikalt, kuidas ise midagi sellist teha, sest ma päriselt ei uskunud, et seda võib normaalsel kujul olemas olla – aga on – ideaalne koolis klassivõtme kaasas kandmiseks! Need mõlemad ostsin sisustusmessilt Piirouki boksist.

Ühest sisustuspoest, mis müüs palju elektroonikat ja kõike muud kodukaupa ka, sain kaks ägedat lampi – mul ei tule selle poe nimi meelde praegu. Esimene betoonist laualamp maksis 2,99 eurot ja siis ümmargune laelamp (diameeter 30 cm) maksis 24,99 eurot – ma veel ei tea, kuhu ma need mõlemad panen, aga tegelen sellega. Viimases Kodu & Aed ajakirjas vist oli just kirjas, et ühekski toas ei saa olla liiga palju lampe – nõus!

No ja siis see Jysk! Ristkülikukujuline klaasist vitriin (4, 00 eurot). Hall minimalistlik küünlaalus (1,50 eurot). Jalgadel lillepott, mida saab kasutada kahte moodi – ühtepidi on pott kõrgemal, teistpidi pott madalamal (5,99 eurot). Ümmarguse puidust korgiga klaaspudel (1,50 eurot). Seebidosaator, mustavärvi (3 eurot) – ei ole kergest plastikust vaid ikka on kaalu ka. Väga lahedad leiud mu meelest ja veel lahedamad hinnad!

Värvliplekkidega laudlina (14,99 eurot) H&M Homeist. Olin seda tükk aega endale kardinaks juba mõelnud (Eesti koduosakonnas ka saadaval) – aga polnud kindel, kas see liiga intensiivne ei jää, aga otsustasin Soomes selle ikkagi osta ja täitsa ok vist.

Niiet, tripid  Ikeasse on minevik – ma ei jõua ära oodata, millal jälle Soome Jyski saan! Milliseid ägedaid sisustuspoode te Soomes külastate?

Fotod ja tekst Anna Lutter

mis nendes karpides siis ikkagi oli?

mis nendes karpides siis ikkagi oli?

Kastid on mulle alati meeldinud. Mulle meeldivad ilusad pakendid ja mul on keldris eraldi nurk, kus ma hoian alles kõikide asjade karpe (kingakarpe, lõhnakarpe, arvutihiirte karpe – you name it), mis mulle meeldivad, mitte nende ASJADE, mis mulle meeldivad, vaid nende asjade KARPIDE, mis mulle meeldivad – need on tühjad ja ma lihtsalt mõnikord käin neid vaatamas. Lisaks sellele, et karbid on ilusad, on nad ka väga funktsionaalseld. Niisiis meeldib mulle ka tühju karpe osta, et neis hoiusutada erinevaid esemeid. Aga seegi pole veel kõik. Mõnikord on karpide sees UUS DIIVAN! Ja mitte niisama kiirelt valitud – päris ok diivan – vaid kaua oodatud ja tahetud diivan. Seega siit järeldus – mulle meeldivad karbid. AGA nagu iga asjaga eestlastel, on minul ka karpidega üks AGA.

Viimane pilt vana diivaniga elutoast.

Valel ajal serveeritud karbid võivad minus tekitada vastakaid tundeid, palju emotsionaalsust. Nii juhtus ka mu uue diivani karpidega, mis pidid saabuma 24-48 tundi peale seda kui nad tegelikult saabusid. Tegelikult saabusid nad minu äsja koristatud kodusse täpselt kaks tundi enne külaliste jõudmist. Korraga oli terve mu elutuba täis mõnusat karbilõhna (vaata pilti mu Instagramist @lutteranna). Kuna minu kogemused karpidega on olnud üpris pikaagsed, siis suutsin säilitada külma närvi ning küllaltki adekvaatselt planeerida ära logistilise teekonna, kuidas karbid – maal viibivate – lastetuppa kiirelt ümber paigutada. Külalistega läks päris lõbusalt ja nii pidi karpide avamiseks ootama järgmist päeva – ootamise magusvalu – lemmik!

Järgmisel õhtul monteeris Algo vana diivani lahti ja uue kokku. Võttis oodatust kauem aega.
Nüüd siis diivanist endast lähemalt. Olin juba ammu mõelnud uuele diivanile, sest vana oli juba vana ja kole ja hirmus väike ka. Ikea kultuurireisidel olin mitu korda seda diivanit proovinud ja vaadanud ja vaadelnud. Olen püüdnud leida alternatiive ka mujalt, kuid see tundus pika kaalutlemise järel ikka the one. Tegemist on Ikea mooduldiivaniga Vallentuna. Mulle meeldib, et mooduleid on erinevaid, neid saab põnevalt omavahel kombneerida. Diivani katted on kõik eemaldatavad ja vahetatavad ehk siis kui meie praegune helehall ära peaks tüütama (või lapsed), siis on valikus veel mitmeid teisi värve – võib väljavahetada kõikide moodulite katted kui ka paari moodli katted – Ikea kodulehel on palju võimalusi visualiseeritud ka. Ikeal on hästi mugav programm, kus neid mooduleid omavahel kokku saab proovida panna ja sealt saab asjad juba kassanimekirja ka lisada. Kui sisestad programmi koodi WVMD9, näed millise diivani ma endale kokku monteerisin.

Meie diivanil on üks moodul, mis käib lahti voodiks, kaks moodulit, millel on all pesukastid ja kaks sügavat nö tumbamoodulit. Seina ääres oleva istmeosa sügavus on 100 cm, niiet juba sellel osal saab päris mõnusalt eksisteerida. Akna all oleva osa sügavus on 80 cm. Võtsin juurde ka diivani juurde käivad hallid padjad ning omalt poolt panin ka mõned dekoratiivpadjad veel diivanile – võib-olla läksin nendega veits liiale… Diivani taga on seljatoed kogu diiavni ulatuses.

Käisin Ikeas? Ei käinud. ma teadsin kohe – kui olin otsustanud, et tahan ikkagi just seda diivanit – et ma ei hakka seda ise Ikeast ära tooma, sest tegelikult on suurema mööbli tarimine ühele naisterahvale ikkagi üpris tülikas ettevõtmine. Niisiis otsustasin vahendusteenuse kasuks. On teadatuntud fakt, et Soome Ikea on kallim kui Leedu Ikea, sama nali oli ka mu diivaniga. Niisiis tellisin diiavni Leedust, kust diivani koguhind tuli u 200 eurot odavam ja sain selle sama raha eest transpordi tellida. Mina kasutasin Ekspresskullerit, väga kiire ja meeldiv teenindus – onu tassis veel palava ilmaga üksi kõik suured kastid tuppa. Transpordi hinnaks kujunes 236 eurot ja diiavni 5 moodulit 1190 eurot. Kõik osad klappisid omavahel – katted olid õiges suuruses ja värvis – kuni me Algoga siis kokkupandud diivanile maha istusime ja vaatasime, et seina ääres seisab VEEL ÜKS MOODUL. Aga meil oli terve tuba juba diivanit täis. Täna siis selgus, et kuskil oli keegi midagi valesti lugenud ja ülejäänud moodul on juba teekonda tagasi Ikeasse alustanud.

Tekst ja fotod Anna Lutter

 

minu EV100 lemmikud

minu EV100 lemmikud

Kui ma eelmisel aastal Gerdale pulmadeks video kokku panin ja ühe härda klipi taha muusikat otsisin, siis küsisin talt, mis on see laul, mis tal alati (või tihti) pisarad esile kutsub. Madisega kahe peale valisid Maarja “Kuldne põld”. Otsustasin loo valikusse neid kaasata, sest kui ma oleksin endast lähtuvalt selle laulu valiku teinud, siis oleks nende pulmavideo kõige härdama hetke taustaks kõlanud Eesti hümn. Ja see ei ole minu puhul see, et vahest võtab silma märjaks. Iga jumala kord võtab. Alates sellest kui ma need sõnad kunagi pähe sain, lõpetades kolm nädalat tagasi toimunud aastapäeva aktusega koolis ja kõik need ülejäänud korrad nende kahe vahel kui ma kuskil aktusel, üritusel, spordivõistlusel või televiiisori ees hümni kuulanud olen. EV100 raames on kokku pandud Eesti Hümni CD plaat (14,99 eurot, LINK), kus kõlab hümn 16nes erinevas esituses. Suutmata varjata oma erutust selle plaadi osas, otsustasin seda siin blogis välja elada! Peale hümni plaadi on mulle silma jäänud veel mõned EV100 raames fabritseeritud ägedad asjad, millest lemmikumaid järgnevalt jagan.

Nägin Heavy Mentali Instagramis seda Riho Hallopi disainitud Eesti siluetiga T-särki (29 eurot, LINK) ja teadsin kohe, et ma pean selle Algole ostma. Kättesaades selgus tõsiasi, et see sobib mulle palju paremini ja nii ei ole Algo sellega veel käia saanudki. Mõnus, pehme, ilus ja, kes mind Instagramis (LINK) jälgib, siis see teab, et Heavy Mentalist saab lisaks ilusale T-särgile ka väga ilusa klienditeeninduse! Ma pean siinkohal veel välja tooma ühe Eesti temaatilise T-särgi, mis ei ole valminud küll EV100 raames, kuid kuna mulle väga meeldib, siis väärib ka siinkohal näitamist. Tegemist on graafilise disaineri Markko Karu ja rõivadisainer Reet Ausi koostööna valminud särgiga (50 eurot, LINK). Särgid on kokku õmmeldud suurtööstuse tootmisjääkidest.

Käärid – üks mu paljudest nõrkustest! Kui ma nägin neid Fiskarsi EV100 kääre (hind oli umbes 16 eurot, Selverist), siis hakkasin ma hoolikalt mõtlema mitte seda, et kas mul on neid vaja, vaid et mitu paari ma peaksin ostma. Analoogsed käärid tegi Fiskars ka Soome100 puhul ja kirgliku käärikollektsionäärina on ka need mul olemas.

Ja lõpetuseks siis muidugi meie enda (minu ja Algo) EV100le mõeldes loodud toode – vineerist Eesti siluett (hind 38 eurot, LINK). Nii põnev on olnud näha tagasisidena saadud fotodelt Eesti siluette erinevate Eesti (ja ka välis-Eesti) kodude seintel! Kellel veel ei ole, siis veebipoest veel saab!

Muidugi olen veel tarbinud ja kinkinud EV100 sümboolikaga söögi- ning joogitooteid, kuid kuna päris Marko Reikpoi tasemele ilmselt nende  konumeerimisel ja analüüsimisel ei küündi, siis jätan selle osa siinkohal sujuvalt vahele. Ma väga tahaks teada, kas Te ostsite endale EV100 sümboolikaga või selle raames valminud meeneid ja tarbeesmeid? Kui ja, siis mida või äkki oskate minu pisikesse nimekirja lisada veel midagi ägedat?

Fotod ja tekst Anna Lutter

 

 

SaveSaveSaveSave

kuidas ja millest ja mida lastega meisterdada?

kuidas ja millest ja mida lastega meisterdada?

Kui ma üle poole aasta kiirmoe kauplusest mõne hürbi olen omastanud ja sellega tööle naasen, siis alati – ma mõtlen ALATI – leidub üks kuni mitu kolleegi, kes küsivad, et kuidas ma ikka nii ägeda asja olen endale valmis õmmelnud. Ma tean, et kiirmoe tarbimine ei ole väga eetiline, aga päriselt mul ei ole aega (ega oskusi) endale midagi ise traageldada, rääkimata kampsuni kudumisest. Ja sama kehtib ka mu laste kohta. Neil ei ole vist ühtegi ema õmmeldud rõivaeset. Küll aga on neil mõlemal öökullipadjad, see ju loeb ka? Niiet päris sellised rahvakultuurist paljajalu välja karanud kingsepa pojad nad ei ole.

Samuti püüan ma anda endast kõik, et koordineerida Pääreni ja Pelle regulaarset meisterdamisveerandtundi. Tunnistan ausalt, et ega ma nüüd mingi eeskuju tegelikult ei ole ja saaks väga palju paremini, aga õnneks Päären on ise kuidagi alati asjast huvitatud ja tihti ergutab ka mind: “Meisterdame midagi!”. Eriti ergutab mind muidugi see kui keegi külla tuleb, ma olen vist koolis harjunud suuremaid rahvamasse juhendama ja nii tundub mulle loogiline, et kohe kui rohekm kui kaks last siin korteris ringi möllab, tuleb nad köögilaua taha ritta seada ja käärid kätte anda. Millega Päären ja Pelle siis meisterdavad? Enamasti pakendite ja muu ülejäägiga, aga et neid modelleerida, siis on neil olemas mõned baastööriistad ja -materjalid.

Kunagi lastetoa postituses kirjutasin, et ma oleks igatsenud vasakusse seina veel ühte sahtlite rida, kus meisterdamisasju hoiustada. Viimasel korral kui Ikeas käisime, siis ma ühe – küll igatsetust palju väiksema – koju ka tõin (39,95 eurot, LINK). Seal hoiab Päären puhtaid paberid, valmis pilte, vesivärve, guašše, värvilisi pabereid ja mõndasid templeid.

Templid on vist minu mingi veider nõrkus. Väga harva poes kui ma avastan mõned templid ja suudan nende ostmisele vastu panna. Need tähestiku (15,10 eurot, LINK) ja dinosauruste komplektid on Djeco firma omad, ostetud Apelsinist. Djeco teeb üldse väga ägedaid ja arendavaid asju!

Pliiatsid, vildikad, käärid, liimid, väiksed paberid jmt ripuvad Pääreni ja Pelle laua kohal. Pelle maast asju kätte saama ei ulatu, mis aga ei tähendaks, et ta aegajalt sinna laua otsa ei roniks ja viimase kui ühe kirjutava või mittekirjutava eseme mööda tuba laiali ei loobiks. Minu lemmikkäärid on need väiksed Muumi Fiskarsid (10,95 eurot, LINK). Selle seina küljes on veel väiksed topsid, kus on veel ühed tavalisemad tähetemplid (Tigerist) ja siis värvilisi teipe, mida ka Päärenile väga meeldib kasutada. Sellega me pere templite ja teipide kollektsioonid muidugi ei piirud, ema on lihtsalt targasti parimad palad kõrgematesse kappidesse ära peitnud.

Veel meeldib Päärenile väga teha helmestest kette, käevõrusid jmt. Samuti on teemas Play-Doh ja ka plastiliin vahetevahel. Ja ühed kauaagsed lemmikud on Päärenil veel väikesed mummud, mida saab aluse peale laududa ja siis kokku sulatada triikrauaga… ma ei teagi, mis nende nimed on. Põhimõtteliselt saab ka neid helmestena kasutada. Me oleme nendest teinud kaelakette, võtmehoidjad, tassialuseid ja lihtsalt fantaasia kujusid. Suur topsiku täis on pärit Ikeast (4,99 eurot, LINK). Ja siis ei tea ma veel ka nende karvaste traatide õiget nimetust, aga nendest meeldib ka Päärenile ehitada, ostsin need vist Tigerist või Koduextrast.

Muidugi on terve internet täis (häid ja vähem häid) ideid, mida lastega meisterdada, aga jõulumees tõi ühel aastal Päärenile selle – küll üpris vana avaldamisaastaga – meisterdamisraamatu (13,99 eurot, LINK) ja ma pean tõdema, et Päärenile väga meeldib see kui ta ise lappab seda raamatut ja valib järgmise projketi, mida teha, välja. Me oleme sealt vist peaagu kõik asjad ära teinud, mis tegemist kannatavad :). Ja no raamatutest meeldivad talle väga ka värvimisraamatud ja erinevad kleepsuraamatud, mida siis paberile, valmis meisterdatud suurvormidele või värvilehtedele kleepida. Ägeda juurvilja värviraamatu saab Dadamorast (2 tk = 15 eurot, LINK).

Fotod ja tekst Anna Lutter

SaveSave