Blogipostitus pealkirjaga “Minu esimene festival”, mis ilmus 2020. aastal kui toimus I väga KUUT fest pidi olema kirjanduslik paralleel teosega “Minu esimesed triibulised.” Seda sisu toona luues rõhus autor sellele, et siin on nüüd millest õppida ja enam sellesse auku ei astuta. 2021. aasta suvel sai selgeks, et kui auku
Kellele meist ei meeldiks läbimõeldud asjad? Eriti hästi meeldivad mulle need läbimõeldud asjad, mida on keegi teine läbi mõelnud. Et ise ei ole üldse pidanud vaeva nägema, aga tajud, et keegi on hullult näinud – vaeva siis – ja nii hästi on välja tulnud! Mul oli viimati see tunne kui
Kui midagi on võimalik edasi lükata, siis ma olen täpselt see inimene, kes hakkab edasi lükkama. Lükkan täpselt nii kaugele, et napilt enne tähtaega hakkama saan. Karmim juhtum on aga see kui tähtaega üldse ei ole või kui ma olen selle enda jaoks ise püstitanud, sest siis ma lükkan asju
Kui ma üle pika aja Päärenile lasteaeda järgi läksin – remargi korras, et tavaliselt käib Algo, mitte, et Päären seal oleks sunnitud mitmeid nädalaid järjest viibima – siis see, mida ma rühmas nägin, seletas nii mõndagi. Me oleme Algoga juba kaks aastat mõelnud, et kuidas ometi kõik vanemad on nõus
