Niimoodi sünnib toode

• Kui olin teksti idee paika saanud, siis hakkasin disainima kotti. Mulle meeldib oma seljakoti juures see alumine nahast detail, aga see ei ole masinpestav ja nii otsustasin teha kogu koti ikkagi kangast. Kombineerides siis alumist musta osa ja peale erinevaid mustreid. Valisin välja kangad. Sanga osasas teadsin ka kohe, et tahan kahte paari sangasid – pikki ja lühikesi, sest need kotid on alati kõige mugavamad, millel selline lahendus eksisteerib. Proovisin sangasid nii kangast teha kui ka rihmapaelast, lõpuks jäingi paela juurde, sest see on tugevam ja sangad hoivad ilusamini vormi.
• Sangasid proovisin külge õmmelda ka sadat nelja erimoodi – lihtsalt proovisin – nii paberil kui masinal – kuni lõpuks tudnus see praegune varinat mulle kõige ilusam ja teostatavam. Proovimise teel määrasin kindlaks ka koti suuruse – alguses tegin palju kitsama, see oli ilus, aga raske oli asju kätte saada – niiet praktilisus võitis.
• Kui näidiskott oli valmis, siis läksin Pakendikeskusesse karpi otsima. Ostsin prooviks vist viis erinevat, tulin koju, hakkasin kotti proovima erinevatesse karpidesse ja välja mõtlema, milline võiks olla karbi peal teksti illsutreeriv joonistus.

Vahepeal oli mul tekkinud hea idee kõigata koti siluett karbist välja, niiet nähtavale jääks karbi sees olev päris kott (nii must riie kui ülemine kangas). Joonistasin mitu mustandit ja ideed kuni lõpuks see küljevaates krunniga ema mulle meeldima hakkas.

• Teisaldasin krunniga ema paberilt arvitisse, panin Photoshopis juurde musta kasti + teksti + logo (proovisin muidugi mitut erinevat kujundust). Printisin esimesi näidiseid kodus printeriga välja, parandasin kauguseid ja suhteid kuni lõpuks jäin kujundusega rahule.

Tellisin kleepsud ja väljavalitud karbid, sobivas suuruses saatmispakendi.

• Seejärel tegin Maria ja Kadri abiga tootepilte (tsau, tšikid!). Kuna tootepildistamise päeval ei olnud pakendi kleebis veel saabunud, siis pakendeid pildistasin hiljem. Töötlesin arvutis fotod.
• Arvutasin ja mõtlesin välja tootehinna (tegin ka minituruuuringu selle jaoks).
• Mõtlesin välja toodete nimed. Panin oma ema ja vanaemade ja vana-vanaemade nimed, sest ema on peres kandev jõud! Niisiis emadepäev ja saadavalal on kotid #eve, #õie, #maie, #marta, #elli 
• Kirjutasin tootekirjelduse, panin pildid ja lisasin tooted epoodi ja metadesciptsioni panin ka, et SEO ikka sajaga toimiks, haha.
• Nüüd on tooted üleval, on kolmapäeva öö ja ma kirjutan seda blogipostitust, et seda homme kõike jagada, jehuu! Emadepäevani on nõks üle kahe nädala!

• Tooteid saab osta läbi e-poe ja siis ma saan printida pakikaardid ja valitud koti ära pakendada ja Teie poole teele panna.
• Siis toob pakiautomaadi onu paki teie automaati ja emadepäeva hommikul annate teie selle paki koos oma ema lemmiklilledega üle oma maailma kõige tugevamale emale, kes on peres kandev jõud!

• Huh, niimoodi käibki. Tundub kiire ja lihtne, aga tegelikult alustasin ma kümme kuud tagasi. Kõige produktiivsem olin muidugi viimasel kahel nädalal. Samas selle idee või mõtte leidmine on selline asi, et see justkui väga (füüsilist) tööd ei tähenda, aga selle kallal tuleb alati vaeva näha ja sinna aega panustada ja veits õnne läheb ka vaja, et kas üldse jõuad mingi hea ideeni välja.Ütle oma emale ka, et ta on peres kandev jõud ja vali oma ema silmavärvi, iseloomu või töökleidiga kõige paremini sobituv kott välja, et teda juba emadepäeva hommikul üllatada – kaasa võetud enda tehtud kook ei teeks ka paha!Selline lugu siis tootedisainiga, kui Sa tahad teada, kuidas ma teenust disainin, siis vaata ja toeta minu käsitööle orienteeritud koolituskeskuse lugu Hooandjas.

  Fotod, tekst Anna Lutter