kartulist apelsinimahla

Rõõm, et oled siia tulnud vaatama, mis toimub järgmise suletud ukse taga. Reaalsuses oli mul vahepeal üldse tunne, et uksed jäävad panemata ja nende taga ei hakka midagi toimuma, sest suvaliste siseuste eest küsiti umbes sama raju hinda kui lampi Selver on hakanud Don Simoni apelsinimahla eest küsima (lastele ei ole see juba ammu enam meie kodus joogiks lubatud, aga korra poes mõtlesin, et äkki peaks Mimosa ka enda jaoks ära tühistama, aga see rumal mõte käis siiski ainult korra peast läbi), pigistasin mõlemad silmad kinni ja tõin selle 7,79 € mahlapaki ikka koju. Uksi aga koju ei toonud. Uste puhul mõtlesime, et peab ju kuidagi soodsamalt ka saama ja otsustasime, et toodame ise kartulitest apelsinimahla: ostsime Depost kõige odavamad valged ukselehed ja -lengid, lihvisime ja mässasime nendega ja lõpuks värvisime mustaks. Kõige kallima pakkumisega võrreldes oli sääst umbes 2 K eurot (kolme siseukse peale). Oleme nüüd kolm pluss kuud sees elanud ja pean tunnistama, et kui kummut on ukse ette veeretatud ja keegi ukse jõuga lahti vastu kummutit on tõmmanud, siis on värv täkkena maha tulnud (ja alt valge paistma hakanud), aga ostsin mitu musta markerit varuks ja olen nendega uksed alati ära parandanud! 

Ega ma seda uste temaatikat siia kuskilt pastakast välja ei imenud: mind ikkagi ennast ka väga kõnetab, kas ja mis toimub suletud uste taga, et sellest parem ülevaade saada ja anda, siis otsustasin olla ise eeskujuks: meie magamistoa ja elutoa vahele tulevad klaasuksed. Kui eelmises kodus oli mu kinnisideeks voodi, millel saab kõhuli olles aknast välja vaadata, siis nüüd oli üheks kinnisideeks selline mustade raamidega lai klaasuks (suur raamaturiiul oli teine kinnisidee). See klaasuks asub  siis ühes nendest ustest/ avadest, mille lasime teha kandvasse seina (vaata korteri vana ja uut plaani eelmisest postitusest). Kuna elutuppa-kööki-söögituppa oli mul kavandatud väga tihe mööbleeritus, siis tahtsin sellise klaasist uksega anda sellesse ühendruumi õhku ja avarust juurde + lisaks minu meelest see näeb lihtsalt nii äge välja ja on kindlalt üks statment element meil kodus! Ava on tunduvalt suurem kui klassikaline ukseava (äkki oli 120 cm umbes), aga uks on seal keskel 70 cm ja mõlemal küljel 25 cm klaasakent. Leidsin guugeldades üsna kiirelt ühe ägeda Eesti firma, kes selliseid uksi toodab ja kohe kui ma olin esmase hinnapakkumise kätte saanud, siis ma mõtlesin, et kellele seda õhku ikka vaja on ja privaatsusel on ka oma hind ja ehitab ava kitsamaks ja paneb ikka Depo valge ukselehe ette… No tegelt hind oli tõesti üsna apelsinimahla kõrgune ja Algo mõtles vahepeal, et teeb ise, aga ma kartsin, et need ei jää sellised esteetiliselt puhtad siis ja tal oli nagunii saja muu toru, juhtme ja pahtliparandusega jamamist, niiet lõpuks ikkagi silmad-kõrvad-nina kinni ja tellisin need uksed ära ja ausalt ma ei saaks rohkem rahul olla! Ülikvaliteetsed näevad välja ja katsudes on ka, on isegi üsna helikindlad, sulguvad magnetiga ja kas ma juba ütlesin, et näevad lihtsalt mega ägedad välja? 

Lisaks elutoale on sellel korteritiival (:D haha) täita ka söögitoa funktsioon. Kui sa vaatad pilte ja mõtled, et vau kui täpselt ma planeerisin ja asjad välja mõtlesin ja valisin, siis: mõnel lihtsalt veab õnnemängus. Ehk siis ma suht tunnetuse pealt vaatasin remondijärgus korteris, et siia võiks asjad nii ja nii mahutada ja kui kõik juhtmed, lülitid jm oli ära veetud ja ma hakkasin reaalseid diivaneid, kappe, laudu välja otsima, siis – peale seda kui ma olin Algol kolm korda poest uue, õigete mõõtudega normaalse mõõdulindi lasknud tuua – avastasin siiski, et tegemist ei ole vigase mõõdulindi ega ka korteri ühe tiivaga vaid nõukaaegse paneelmaja elutoaga, mis on üllatuslikult üliväike. 

Eelmises kodus oli meil megasuur Ikea diivan ja ma alguses mõtlesin oma peas, et saan siia veel suurema panna, aga kui ma lõpuks mõõtma hakkasin ja nägin, kuidas köögi planeerija on joonestanud saare keset elutuba, siis panin kõikides epoodides need diivani laiuste ja sügavuste filtirid 3 x väiksema mõõdu peale ja hakkasin sealt siis valikut tegema. Ei olnud liiga keeruline,  sest kolm diivanit jäi igas poes alles peale parameetrite muutmist. Kohe kui ma Treimanni epoes seda diivanit nägin, siis ma sain aru, et see on meile, sest kuna tõesti ruumi on vähe ja pool diivanit lõpetab oma olemise keset tuba, siis see 2/3 pealt lõppev seljatugi oli avaruse andmiseks jällegi ideaalne. Käisime kohapeal diivanit proovimas ka (kartsin, et jääb väga väikeseks, aga tegelt mahtusime ära sinna kenasti, arvestusega muidugi, et Algole sai ju see avatud köök ja köögisaar planeeritud ja ta teeb seal süüa koguaeg). Kolm kuud valget diivanit: plekke on ikka tulnud, aga olen kõik ilusti maha saanud, niiet väga hea kangas ka, julgen soovitada! 

Rääkisin enne suurest raamaturiiulist, siin nišis olev raamaturiiul ei ole siiski see – kuigi kõige eelneva põhjal saan täiesti aru, et minu mõõdu-puudulike aistingute osas oleksin võimeline ka seda suureks pidama. Tegelt aga sellist asja me üldse teha ei planeerinud alguses, aga kuna korter on 2. korrusel ja maja kolmekordne, siis ülemisele korrusele viivad küttetorud, mis olid küll vahetatud, aga mega kõveralt paigaldatud, ja pmst need olid esimene asi, mis kohe sisse astudes oleksid elutoas vastu vaadanud, siis mõtlesime sellise lahenduse välja, et ehitasime torud kipsi sisse (alguses oli see nišš plaanis ka kinni ehitada lihtsalt), aga siis tuli idee, et teeks sellise ava sinna (see õhu andmise ja ruumikuse teema etc) ja nüüd näeb täitsa äge välja nende hõljuvate raamaturiiulitega. 

Söögitoas asub meil pikendatav laud. Algselt pidi lauaplaat ka suurem olema, aga kui Anna reaalselt ühel hetkel mõõtma hakkas asju, mitte tunnetama, siis selgus taaskord tõsiasi, et tuleb natuke diameetrit maha lihvida. Ja just ise lihvida, mitte väiksemat lauda otsida, sest me ei leidnud nii väikses mõõdus lahtikäivat ümmargust lauda, nii et Algo tegi selle ise! vahele saab panna 80 cm pikkust plaati, seega jõulude ajal juba istusime kümnekesi selle laua taga. Toolid ostsin Jyskist, lootsin, et mahub sinna 5 tükki ümber, aga üks tool seisab rõdul nüüd ja neli on ümber. Puhvetkapp on IDA elustiilipoest.  

Kardinad on on DIY LeeCooper tootmisjääkidest, sama kangajääk, millest  neid suuri kotte teen, nii et klassi jagub siin korteri tiivas! Ruloo elutoas (ja ka Pääreni ja Pelle toas) ja minimalistlik kardinapuu on Kardinapood.ee (väga meeldiv ja kiire teenindus). Pikk kapp teleka all on Ikea Besta, 7 tk järjest lihtsalt kinnitatud seina. Ma tahaksin ideaalis sinna peale veel põrandaga samas toonis täispuitplaati, aga me ei ole selleni veel jõudnud. Söögilaua kohal olev lamp tuli kaasa eelmisest kodust, põrandalamp on Hemtexist. Kaks diivanilauda/ tumbat asendavat puntist ka Ikea.

Nüüd vist sai küll kõik head ja vead käsitletud. Laua tagant avaneb vaade metsale ja aiamaale ja kergliiklusteele ja see on üks mu lemmik kohtadest (peale voodi) arvuti taga töö tegemiseks, sest ilus vaade on! Kui ilus vaade avaneb aga laua taga istudes ja paremale vaadates, sellest juba järgmises postituses!