Blogipostitus pealkirjaga “Minu esimene festival”, mis ilmus 2020. aastal kui toimus I väga KUUT fest pidi olema kirjanduslik paralleel teosega “Minu esimesed triibulised.” Seda sisu toona luues rõhus autor sellele, et siin on nüüd millest õppida ja enam sellesse auku ei astuta. 2021. aasta suvel sai selgeks, et kui auku
Aga miks te festival (väga KUUT fest) muidu kuskilt toetust ei taodelnud? Aga miks te üldse laupäeval ei teinud? Miks pilet nii kallis on? Aga miks brownie juba otsas on? Miks te pühapäeval kell 20 kontserdit teete? Smilers oleks parem olnud. Miks nahatööd ei saanud teha? Kas riideid saab ka
Mulle on vanemad ikka õpetanud, et kui midagi teha, siis põhjalikult. Minu tutvusringkonnas on palju pöörasemaid ja täiuslikemaid versioone nendest täiuse otsijatest (tsau, Kata ja Kellu!), aga ma ise ikka ka püüan. Püüan alati põhjalikult! Viimane asi, mille ma põhjalikult ette võtsin oli peo pidamine. Täpsemalt siis Kuut avapeo. Nagu
… seeriast ehitus ja Kuut, võib-olla. Selline on vähemalt minu helesinine unistus! Aga ehitusel juhtub nii mõndagi, niiet ma usun, et see “võib-olla” on seal asjakohane. Väga loodan, et järgmine postitus teemal “Kuut” ütleb, et pühkisime just tolmu, Kurtnakas (mu 83-aastane vanaema)pesi põrandad ja rohis trepi ümbruse ära (ta igapäev ootab,
Mõtlen küll, et kambavaim ja grupisuhetest tulenev mõju võiks olla ühe kohe kahekümne kaheksa aastaseks saava inimese jaoks mitte väga määrav jõud. Täna olen aga olukorras, kus ma saan aru, et ei ole midagi ägedamat, paremat, innustavamat kui kuuluda jõuku, saada osa grupidünaamikast ja kambavaimust. Saada osa sellest ägedast tundest,
Ma olen enam kui kindel, et paljud keniaalsed äriideed jäävad teostamata, sest neile ei suudeta välja mõelda väärilist nime. Sama saatus ähvardas ka minu keniaalset käsitöökoolituskeskuse projekti. Tänaseks on aga saatus ümberkirjutatud ja kolhoosi ajast pärit tootmiskanala läbis totaalse rebrändingu ja kannab juba mõned päevad nime KUUT. annalutter KUUT. See
