Cart 0
kui pidutseda, siis ikka põhjalikult ehk Kuudi avapidu
Mulle on vanemad ikka õpetanud, et kui midagi teha, siis põhjalikult. Minu tutvusringkonnas on palju pöörasemaid ja täiuslikemaid versioone nendest täiuse otsijatest (tsau, Kata ja Kellu!), aga ma ise ikka ka püüan. Püüan alati põhjalikult! Viimane asi, mille ma põhjalikult ette võtsin oli peo pidamine. Täpsemalt siis Kuut avapeo. Nagu näha, siis kulus tervelt kolm nädalat, et sellest pohmellist melust väljuda ja kõik see ühte postitusse kokku panna.
Kogu minu pere on Kuudi projektiga viimased pool aastat hullupööra vaeva näinud, rõõmu ikka ka. Sest ma usun, et kõik, kes avapeol käisid ja vanaema või kellegi teisega mu perest jutule said, said aru kui palju nalja saab, eriti minu kulul muidugi.
Ma olen saanud nii palju kirju ja sõnumeid tuttavatelt ja vähem tuttavatelt, mille sisu ütleb, et see, mis Kuudis 7. juuni õhtul juhtus oli midagi eriti ägedat, head ja ainult guud vaibsi täis! Ja ma olen enam kui nõus. Kahtlemata on veesooned sellel hoonel õige koha peal. Nõks jäi aega puudu ja mõned detailid ei olnud viimaseni paigas, aga pagan! See vaimsus ja tuju, mis sellel reede õhtul ühes kanalas oli, see oli kirjeldamatu ja muidu ei oska ette kujutada kui koahl ei olnud! Aitäh kõigile, kes oma panuse sellesse andsid ja läbi astusid!
Ma ei jõudnud kõiki täpselt lugeda, aga kokku käis Kuudist läbi umbes 120 üliägedat inimest. Alguses arvasin ka, et no mis see ära ei ole, teeme avapeo, hakime kartulisalatit ja ahjus vinkut veits ja värki, aga ühel hetkel kui külaliste nimekiri juba 80 piiri ületas, sain aru, et siin tuleb ikka suuremat orginisatoorset tegevust teha kui täidetud munad ja singirullid. Maailmaparim idee oli peo korraldamisesse kaasata oma sõbrannad ja õed (tsau, Eva, Riin, Kata ja Maria!).
Mul oli peole kaks tingimust alla mille ei saa 1) Lauri Saatpalu + Peeter Rebane, 2) peab saama veini. Eva arvas, et oleks tore kui saaks ka midagi meisterdada, sest selleks ju Kuut ongi! Nõus – ühisloominguna valmis Kuudi esikusse tutikestest kompositsioon. Sinna said anda oma tuti näol panuse kõik, kes soovisid – mu meelest kukkus väga äge välja – st ei kukkunud välja vaid lõite midagi eriti ägedat!
Peale tutikeste sai Marella (tsau ja aitäh!) kannatliku juhnedamise abil trükkida endale – enda disainitud templiga – poekoti – ülitore on olnud nendest näha pilte – näidake veel! Eriti tore oli veel see, et musta värvi kulus palju, ma näen, et meil on sama maitse, pole sinu maitse mina… haha.
Lisaks meisterdamisele otsustasime teha ka meeskondliku viktoriini – selle koostas ja viis läbi mu õde Kadri. Tegime seda Kahoot keskkonnas – ehk siis meeskond sai nutitelefonis anda vastuse ja kohe ilmusid ekraanile tulemused ja õige vastus. Ainuke miinus sellisel lahendusel on see, et kiiruse eest saab punkte ja nii jääb diskussioon meeskonna sees liiga tagaplaanile. Niiet kui keegi teab Kahootile head alternatiivi, kus kiiruse eest punkte ei saa, siis ootan soovitusi!
No ja siis muidugi esines Eesti parim poistebänd koosseisus Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane. Ma ei ole kindel kumb mulle rohkem pähe hakkas, kas vein või nende laul ja mäng. Polegi võib-olla oluline. Aitäh, Lauri ja Peeter, see oli hea, mis te tegite!
Mis siis veel? Süüa sai, tordi tegime Kadriga eelmisel õhtul ise – kõige suurema küpsisetordi, mida ma olen elus teinud – 25 küpsist pikk ja 5 küpsist lai. Kuna Anna unustas mõelda tordikaunistustele, siis enne veel kui ise sellest aru sain, olid Eva ja Kadri suutnud tervituseks toodud šokolaadid ära riivida ja vahukoore ära vahustada ja kui ma poleks praegu kirjutanud, poleks keegi arugi saanud, et kriitiline oli selle tordiga vahepeal.
Pidu kestis väidetavalt varaste hommikutundideni. Ise pidasin ühel hetkel heaks Kuudis puuduvad majutustingimused ära proovida. Hommikul ärkasin põrandal olevatelt madratsitelt – ühel pool oli Algo ja teiselpool naabrimees, külaelutothemax. Ja kui kõik see tundub justkui juba üks eriti hästi läinud pidu, siis kui ma püsti tõusin ja Kuudi teise otsa jõudsin sain aru, et Eva, Kadri, Maria, Riin, Merle, Grete ja mu vanemad ja vanavanemad on kogu peo ära koristanud! Päriselt! Selline elu ongi. Kuudvaibsõunli ja alati põhjalikult, sest ema ja isa nii õpetasid! Aitäh! Ma olen niiiiiii tänulik!
Ja nüüd on avatud ka Kuudi Instagrami ja Facebooki leht – koduleht ja broneerimisüsteem ootavad veel järge!
Avapeole aitasid lisaks sõpradele ja perele kaasa: Ukas, GKR brands ja Fruuti smuuti, Kristina Kaiva Photography, Igor Novitski visuals (video tuleb varstiiii!) – aitäh!
Tekst Anna Lutter, Fotod Kristina Kaiva Photography – rohkem pilte SIIIIIIN
Oh millest ma kõik ilma jäin oma varase lahkumisega – personaalse touchiga raamatust ja KOOGIST, jah?! 😀
Haha, ja mitte ainult! 😛 😀
A, praegu tuli meelde, et meil oli veel craft challange ka. Issand, unustasin kirjutada sellest, see oli ka väga fun! 😀 Mida pildil ei ole, seda ei ole olnud! 😀
Suht nõme… 😀 😀 😀 ei no üldse ei ole kade, absoluutselt… pffffff
Haha, no mu meelest ka suht nõme värk. 😀
Ise olen alles õpilane, kuid koolis on õpetajad kasutanud “kuldvillaku” stiilis mälumängu keskonda. Niiet seda mängides on grupi disskussioon päris suur. Soovin ka edu Kuudiga, loodan, et saan ka kunagi seda
Külastada 😉
https://jeopardylabs.com/
– päikest