mille taha jääb keniaalse idee teostus?

Ma olen enam kui kindel, et paljud keniaalsed äriideed jäävad teostamata, sest neile ei suudeta välja mõelda väärilist nime. Sama saatus ähvardas ka minu keniaalset käsitöökoolituskeskuse projekti. Tänaseks on aga saatus ümberkirjutatud ja kolhoosi ajast pärit tootmiskanala läbis totaalse rebrändingu ja kannab juba mõned päevad nime KUUT. annalutter KUUT. See on peaaegu ka ainuke tegu, millega mina vahepeal hakkama olen saanud ja tõele auandes, on ka nimi KUUT mu ühe lugeja panus (tsau, Silva!). Õnneks valitseb aga elus tasakaal, Algo – ja mu isa ka – on siinkohal suureks abiks ja hoiavad tootlikust Kuudis kõrgel samal ajal kui mina vastutan jõuliselt selle madalal hoidmise eest.

Seoses sellega, et seinad on nüüd püsti, võin kinnitada, et oleme paika saanud ka ruumiplaneeringu. Lisaks koolituspinnale mahub KUUTi ka mitu teist ruumi. Lisaks ruumidele ja neid eraldavatele seintele, oleme paika saanud mitu ust. Lisaks ustele oleme natuke värvinud ka juba lage ja meil on nurk, mis on mõeldud köögile. Niiet põhimõtteliselt mulle tundub, et kõik ongi peaaegu valmis ja nipet-näpet on veel teha. Selleks, et see nipet-näpet suurema hooga tehtud saaks, läksin Hooandjasse.

Hooandja on selline platvorm, kus saab hoogu lükata. See on peaaegu sama nagu lapsele õues hoo lükkamine, et teeb kiigel istujale jubedalt rõõmu, no ikkka väga palju rõõmu. Aga Hooandja on natuke veel parem kui õuekiik, sest see ei võta üldse nii kaua aega kui lapsele lükates ja ka hoo lükkaja ise saab rõõmu – selleks on hoo saaja väljapakkunud ägedad auhinnad. Minu väljapakutud auhindadega saad tutvuda Hooandja lehel ja seal on vaadeledav ja kuulatav ka videoklipp, kus ma demonstreerin kõiki Kuudi moodsaid omadusi, seletan lahti ruumiplaneeringut ja näitan kus maal me praegu oleme. Muuseas proovisin seal videos veits ka nalja teha, kuidas mu standup debüüt välja tuli, saad ise vaadata.

Mulle tundub, et minu alateadlik siht on ära proovida kõik tasuta ja tasulised koolitused, platvormid, programmid ja võistlused, mis Eestis pakkuda on. Seekord jõudsin täiesti planeerimita ja täiesti juhuslikult Negvatile – see on energiasäästu konkurss, kuhu oodatakse head ideed, mis aitaks mõistlikult tegutsedes ressursiefektiivsema ühiskonna poole liikuda. Nagu ikka kombeks, siis pool tundi enne tähtaja lõppu edastasin Negavatile oma idee, hea idee ja see ei olnud üldse KUUT, sest mulle tundus, et see ei haaku sellega. Mingi ime läbi jõudis mitte Kuudi idee 15 parema hulka (kokku oli 77 ideed). Kohale jõudes selgus aga esimese asjana, et just KUUT oleks sinna parim idee. Niisiis veetsin möödnud nädalavaheuse koos Evaga (tsau!), kes on rahulik, mõistlik, ratsionaalne ja mega põhjalik, Paunküla heaolukeskuses – arendasime Kuudi ideed ja õppisime, kuidas oma ideed kolme minutiga züriile presenteerida, seda me muiudgi selgeks ei saanud, suht ebaõnnestunud õpilased oleme. Žürii ette tuleb astuda meil 17. aprillil. Sealt pääseb edasi 10 finalisti. Huh. Aga põnev on! Ja kindlasti areneb Kuudi idee tänu sellele survele palju kiiremini, tähtaeg on alati inspireeriv- ja motiveerivjõud.

Teine asi (tegelt umbes saja teine), millega ma praegu tegelen, on emadepäevaks uue toote väljatöötamine – võino see on valmis disainitud, aga toorme- ja tootmisrotsess vajab veel väljatöötamist, aga aega veel ju on. Igaljuhul ma olen juba mitu aastat mõelnud, et tahaksin emadepäevaks teha midagi sarnast nagu kikilipsukomplekt isadepäeval – mis oleks väike, armas sisukas, väikese kiiksuga, kuid siiski praktiline asi. Ma arvan, et ma sain sellega hakkama nüüd – ise küll päris rahul, haha – aga veel ei ütle, mis see täpselt on, ootamine on ju kõige magusvalusam nauding! Aga oma ema ja vanaema emadepäeva kingi pärast ei pea Sa nüüd muretsema, midagi ägedat on tulemas!

Lähiaja plaanid? Ma PEAN hakkama kokku panema konkreetseid programme, sest te päriselt ka vist tahate Kuuti tulla oma kätega midagi tegema – ma olen saanud nii niiiiiiiiii palju ägedaid kirju, küsimusi ja see inspireerib ja julgustab edasi minema! Lisaks on kindlasti lähiajal vaja süvenenumalt tegelema hakata sisustuse planeerimise ja ostmisega (istun siin diivanil ja veider naeratus tuleb näole, sest noh, lemmikosa tööst ju).

Lõpetuseks veel. Aitäh Sulle hoo andmise eest – minu projekti saab toetada kuni 14. maini! Päriselt, see on nii motiveeriv ja teie toetav tagasiside on mind läbi aastate nii palju paremaks inimseks teinud, sest ma tahan koguaeg ise ka veel rohkem teie moodi olla ja aidata ja toetada. Miks? Sest ma olen ise tundnud kui palju üks lause või sõna ühel õigel hetkel võib muuta! Nii tänulik, väga tänulik!

Tekst ja fotod Anna Lutter, Negavatt