See blogimajandus on siin suuremalt jaolt olnud üks (mittekandev) paus (viimane – 3 kuu tagune postitus). Ilmselgelt kui kuskil on käimas paus, siis kuskil on jälle käimas üks suurem möll ja eks see eluvärk nii käibki. Isiklikult mulle selline pausi-tempo vaheldumine ja erinevate tegevuste paljusus
Vana tõde on see, et on kaks hobi: üks on käsitöö ja teine on käsitööasjade kogumine. No mulle meeldib nende mõlemaga tegeleda ja tegelen ka, üsna aktiivselt seejuures. Kui ma mõni postitus tagasi mõtisklesin selle üle, et DIY kultuur ja asjade parandamsise kultuur ei ole
Kellele meist ei meeldiks läbimõeldud asjad? Eriti hästi meeldivad mulle need läbimõeldud asjad, mida on keegi teine läbi mõelnud. Et ise ei ole üldse pidanud vaeva nägema, aga tajud, et keegi on hullult näinud – vaeva siis – ja nii hästi on välja tulnud! Mul
Ma tean, et paljud ilmselt arvavad, et mul on kapis kaks t-särki ja üks paari teksasid, sest noh – koguaeg ju need ühesugused mustavärvi hürbid seljas. Aga üllatan teid nüüd ja ütlen, et mul päris mitu musta t-särki ja püksegi üle kahe paari, aga kuna
Käsitöö ja KODUNDUSE õpetajana ei ole järgnev asjaolu küll ilmselt mitte väga hea näitaja, aga ma ei pea ennast suuremasi söögitegijaks. Küllap sellepärast hakkasingi õpetajaks, et kui ise ei oska, siis lihtsalt õpetad – nagu elus ikka. Ja nagu elus ikka, siis millegi pärast on
Ma tean, et tegelikult peaks sellel postitusel olema hoopis teine pealkiri ja sellega kaasnevalt ka sisu (,sest mu eestikeele õpetaja kunagi ütles, et peakiri peab vastama sisule). Õigemini ootavad järjekorras kaks mõtteavaldust, millest esimene kannaks pealkirja “#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust (teine osa)” ja
Postituste sari #lifehack on mu suur lemmik (ja ma näen statistikast, et teie ka, mis on ka loogiline, sest kui teha midagi suure kirega, siis see paistab välja, päriselt ka, isegi statistika oskab kirge näidata!). Ma olen alati tahtnud jõhker häkker olla, aga kui ajupotentsiaal
See on minu kolmas postitus sarjast #lifehack. Esimene rääkis kaltsukates käimisest ja teine koristamisest. Kolmas räägib teemal mina ja trenn. Kui Sul ei ole aega, et seda postitust läbi lugeda, aga tahaks ikkagi hirmsasti teada, kuidas ma ennast vormis hoian ja mis mu trenn on,
Teadlased ei ole veel omavahel kokku leppinud, kas geenidega saab isikuomadusi kaasa või siis ikka mitte ei saa. Seega ei või ma kindlalt väita, et olen oma vanaemalt pärinud ülidomineeriva koristamisgeeni – võib vabalt olla, et vanaema on mulle väikesest peale lihtsalt nii tugevat ajupesu
Mul ei ole isegi vaja üldse liialdada kui ma ütlen, et ma olen kaltsukaid külastades üles kasvanud – ma olen kaltsudes üles kasvanud. Ma arvan, et umbes 75% riietest, mida ma kunagi kandnud olen, on pärit kaltsukatest. Periooditi on see protsent olnud kindlasti kõrgem ja
