#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust (teine osa)

#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust (teine osa)

Kellele meist ei meeldiks läbimõeldud asjad? Eriti hästi meeldivad mulle need läbimõeldud asjad, mida on keegi teine läbi mõelnud. Et ise ei ole üldse pidanud vaeva nägema, aga tajud, et keegi on hullult näinud – vaeva siis – ja nii hästi on välja tulnud! Mul oli viimati see tunne kui sattusin Solaris keskusse – neil on üliägedalt ja andekalt üles ehitatud kampaania, mis kutsub üles oma jõulukingid varakult ära ostma. Soovitades seejuures kanda maski, et sõbrad ja sugulased sind kingiostmiselt ei tabaks; HO-HO-HO-Hoida distantsi; kanda kindaid, näiteks käpikuid. Aitäh, Solaris, et te minu jaoks selle asja läbi mõtlesite ja kui on nii hästi mõeldud, siis vabalt lasen ennast mõjutada – seega ostsin juba mõned jõulukingid ära! Ja teate kui hea tunne see on – olla kaks kuud varem valmis! Võin kinnitada, et väga hea on!

Paar aastat tagasi kirjutasin #lifehack postituse “Kuidas teha ideaalset kinigitust” esimese osa ja lubasin sellele järge – kaks aastat ja siin ta on – räägin välja, mida kinkida! Jagan teile veel viis suunist, kuidas teha ideaalset kingitust, kes eelmiseid ei mäleta ja rakendanud ei ole, siis siit saab üle lugeda. Aga nüüd värskemate juhiste juurde.
1. (Ettevaatust! See võib veits halvasti kõlada ja kaasa tuua pahameelt.) Kui see inimene, kellele sa kinki teed, kasutab sinuga ühte ja sama arvutit, siis vaata veits ta brauseri ajaloos ringi. Või külasta samast brauserist veebipoode, kus ta käinud on ja sealt viskab ju kohe ette soovitusi (või “viimati vaadatud”) ja saad teada, mida kinkida! Näiteks, milliseid raamatuid ta vaadanud on – otsi üles ja siis mine Apollosse ja osta lihtsalt ära! Käisin ka ise Solarise Apollos ja sain sealt oma õele ühe raamatu ja no ma ei hakka varjama, et leidsin sealt kaks raamatut ka endale, mida mõlemat keegi kuskil maininud oli ja ammu olin mõelnud, et oleks vaja lugeda – The Extra Hour ja The Subtle Art of Not Gicing a F*ck.
Ei juhtu liiga tihti, et head kingiideed tulevad poes pähe – ma olen ikkagi selline tüüp, kes soovib asja enne välja mõelda ja siis poodi juba üsna kindla visiooniga minna ja mitte sihitult ringi uidata. Aga seal raamatuid vaadates midagi sellist ometi juhtus – nägin üsna kidurat CD-plaatide riiulit ja hakkasin mõtlema, et no jeerum, kes neid ostab veel tänapäeval ja mõtlesin välja – mu isa! Ta kuulab CD-de pealt oma klassikalist muusikat  ja muusikale ja siis tuli mulle meelde, et ta ütles mulle, et tahaks Dagö uue plaadi laulude sõnu lugeda ja no kui see mõte oli tulnud, siis teadsin kohe, mida ta jõuludeks saab!
2. Mine selle inimesega koos poodi. Siinkohal tahaksin endale meelde tuletada, et tuleks minna mitte nendesse poodidesse, kuhu ise minna tahaksid – Hemtexisse ja Tigerisse – vaid nendesse potentsiaalsetesse poodidesse, kus sa arvad, et sinu poodlemiskaaslane võiks midagi vajada või tahta. Kui olete siis sobivasse poodi sisse jõudnud, siis tuleb alustada vaatlust: jälgi, mida ta vaatab, mida katsub, mida kauem uurib. Kui ta väga ei tee nagu midagi, siis tõsta ise mingeid asju ja kommenteeri ja jälgi, kuidas ta reageerib. Solarise disianitänava poodides on umbes kolmesaja Eesti disaineri tooted ja no kui isegi on idee, et soovid kinkida kõrvarõngad, siis on neid seal nii palju ilusaid, et päriselt on ikka väga keeruline ise ära otsustada! Niiet püüa jälgida, millise kunstiku loomingut ta rohkem vaatab või vaata, millise kunstniku loomingut tal juba on! Lisaks on näiteks Levi disainipoes selline võimalus, et kuu aja jooksul saab ilma tsekita ümber vahetada toote – niiet vali midagi välja ja saad armsa kirja juurde panna: “Kui üldse ei lähe, siis saad ise – minu teadmata – välja vahteada!
3. Mõtle, mis on selle inimese hobi ja kingi selle hobi nö luksuskaupu! Möh? Oletame, et see inimene on Algo. Algole meeldib suusatada – ma ei tea suusatamisest ja selle varustusest just liiga palju. Et nagu suusad ja kepid, aga kas veel midagi? Ei peagi teadma. Ma lähen spordipoodi või veel parem, suusapoodi ja ütlen ausalt ära: “Ma ei tea sellest asjast midagi, aga tean, et ühele inimsele väga-väga-väga meeldib.” (Meenub see anekdoot: üks Eesti mees armastas oma naist nii-nii-nii palju, et ta oleks seda talle peaaegu öenud).. aga ühesõnaga uurid klienditeenindajalt edasi: “Mis on suusatamises sellised uuendused või lisavidinad, mida otsetselt vaja ei ole, et no kui saapad, suusad ja kepid on, siis juba saab ju minna – aga mis võiksid veel olla?” Onu mõtleb veits ja siis hakkab laduma, niiet lõpuks on mul alati selline tunne, et miks Algol ainult üks kord aastas sünnipäev on, nii palju oleks kinkida! Ei pea vist liiga ekspert olema, et kui sa vaatad, et su peikale meeldivad Apple tooted, aga ise ei jaga, mis 8 ja 11 ja 12, siis lähed Solarise iDeali ja küsid nendelt onudelt ja nad kohe ütlevad, mis tulesid ja vilesid veel juurde saab või millise mudeli peale uuendada saab! Ja kui tead kedagi, kes on kirgliksisustaja ja sa ise üldse kohe ei oska, siis mine pildiga Hemtexisesse ja nad ju aiatavad sind!
 
4. Ära tee kingitust õigel ajal! Soovitatavalt ära seda hiljem ka tee, vaid nõks  või mitu varem! Meie peres tegelt eelmisel aastal kõik kõigile üldse jõulude ajal kinke ei teinud (VÄGA mõistlik ja täiesti stressivaba!), aga kuna mulle endale väga meeldib olla üllatatud, siis mulle meeldib oma inimesi ikkagi ka üllatada ja nii ma siis olengi täiesti suvalisel ajal neile täpselt nende asju kinkinud! Näiteks Algo saigi endale nüüd selle nunnu Eesti pusa ja Nola disaini t-särgi (selle ostsin endale ka, sest nii nunnu oli) ja no seda Eesti pusa teadsin, et ta tahab, sest tal on juba enda kodukoha HAANJA pusa ja talle väga meeldivad kõik Eesti ja Estonia kirjaga tooteid (huvitav, tunnen nagu ühte sellist inimest veel). Proovisin Solarise Krunnipeadisainipoes veel Nola disaini ja Raili Nõlvaku pidulikumaid riideid ja mõtlen, et täitsa tore oleks Algot varsti jälle kingitusega üllatada, et vaata ostsin endale kleidi ja sa saad vaadata kui hea ma sellega välja näen.
 
5. Personaliseeri! Isegi kui sa mõtled, et ah, pagan, ei oska ma midagi kinkida (kuigi ma veits ei usu, kui sa kõik mu 9 hacki läbi oled töötanud), siis okei, võta see kinkekaart, aga osta juurde Tigerist väike märkmik ja kirjuta/ joonista oma inimese kohta kõik suvalised faktid/ olukorrad, mis sul temaga seoses meelde tulevad. Või osta Krunnipeast SEIK kalendermärmik ja osta juba teatripiletid ette ära ja anna sellest teada nii, et paned märkmikusse kirja!  Personaliseerida saab igasugu muid asju ka – graveerida kellaplaadi taha, rihmale. Sellel aastal kinksin Algole sünnipäevaks näiteks Zippo tulemasina, mida ta tahab autos hoida, et kui miskit juhtub (ta ei suitseta, aga nagu matka mõttes), siis oleks võtta ja lasin sinna peale ka ta nime esitähed graveerida (nii tulemasinat kui ka graveerimist saab Solarise 0 korrusel kingsepa juures teha lasta).
Mis puudutab lastele kinkimist, siis… no tihti suuremad ju annavad ise päkapikkude vahendusel teada, mida nad soovivad või ütlevad enne sünnat kindlalt välja, mida tuua ja mis mudeli number on. Aga kui sul on vaja mõnele mitte nii kingiteadlikule ikkagi kingitus teha, siis ise olen mitu korda kinkinud neid armsaid hiiri – tundub täiega ülehinnatud ja väike jubin, aga meie lapsed hullult viitsvad nende väikeste asjadega jännata – ideaalne reisivatele ja palju autoga vanaema juurde sõitvatele lastele. Ja siis saab ju iga aasta kleidi või voodi või midagi juurde kinkida ja ongi kohe jälle mure lahendatud. Muidugi on ka lauamängud ja raamatud alati hea idee. Ise leidsin Apollost päris põnevad Eestis koostatud jäljekaardid, kus ühel pool loomast faktid ja teisel pool jälg – Algo ja Päären on totaalsed loomafännid, niiet ühed jäljed on meil kodus ka nüüd õppimiseks!
Kokkuvõttes – kutsun Sind üles kinkide arvu vähendama ja kinkima läbimõeldud ja -töötatud asju ja emotsioone! Jaga siin kommentaarides enda häid kingiideid ka!
Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh, Solaris
näitan kogu oma riidekapi sisu ette & lifehackid kaltsukates käimise kohta

näitan kogu oma riidekapi sisu ette & lifehackid kaltsukates käimise kohta

Ma tean, et paljud ilmselt arvavad, et mul on kapis kaks t-särki ja üks paari teksasid, sest noh – koguaeg ju need ühesugused mustavärvi hürbid seljas. Aga üllatan teid nüüd ja ütlen, et mul päris mitu musta t-särki ja püksegi üle kahe paari, aga kuna nad tõesti kõik on musta värvi (ok, tegelt ju ei ole, allolevas videos on tõestus), siis ma ei pane üldse pahaks, et tundub, et ma käin koguaeg ühtede riietega. Kui täiesti aus olla, siis mul on isegi kapis mõned värvilised riided. Hetkel pigem olen aga musta ja äärmisel juhul valge-halli lainel ja mis mind riiete juures kõige enam kõnetab on lõiked – ehk siis sellised teistmoodi lõikelised lahendused. Ja muidugi meeldivad mulle ka lihtsalt suured hürbid, sest need lihtsalt väga meeldivad mulle.

Mõtlesin täna hommikul, et teen kapis väikese puhastuse, sest no esiteks ei ole ammu midagi peale koduriiete (spordiretuusid + pusa/kampsun) kandnud ja päris meelest on juba läinud, mis seal kapis üldse on. Ja teiseks olen ikka igal kevadel korra oma kapi üle vaadanud ja mõned asjad sealt välja võtnud, et ruumi saada ja et kord ikka majas kapis oleks. Tegelikult oleks sealt välja visata palju rohkem – või nagu on palju asju, mida ma tegelt sisimas tean, et ma ilmselt ei kanna kunagi enam – aga mis mulle mingil põhjusel ikkagi väga sümpaatsed on ja nii ma siis ikkagi ei raatsi neist loobuda. Kõik asjad, millest ma siiski loobuda raatsin rändavad kõigepealt suurede Uusakastuse kotti, siis vaatavad selle koti tavalislet läbi mu ema ja õed ja siis viin selle Uuskasutuskeskusesse. Neil on hetkel ka käimas kapmaania #toomeära, mille käigus ootavadki nad oma poodidesse kõiki terveid ja puhtaid riideid ja ka muid kodus olevaid esemeid! Niiet kui te nuputate, et kuhu asjad viia ja lükkate sellepärast koristust edasi, et ei oska ülejäänud asju kuhugi viia, siis Uuskasutuskeskus on kindlasti koht, mis suure rõõmuga asjad vastu võtab ja üsna suure tõenäosusega saab varsti sinu asi uue ja õnneliku omaniku, kellel seda asja palju rohkem vaja oli kui sul!

Süteemiinimesena (üks koristamise #lifehack postitus selle kohta ka) on mul kappides ka omad süsteemid ja väga harva kui minu riiulid/ sahtlid segamini on, sest minu meelest kui süsteem juba on loodud, siis on superlihtne seda hoida ja see on nii ajasäästlik ka – tead alati, kust midagi leida, pluss – mitte vähem olulisem – tead alati, kuhu midagi tagasi panna! Kogumispäevikus on maikuu pühendatud keskkonnale ja kuna minu gardroobist ilmselt 70% hetkel on kaltsukatest pärit, siis mõtlesin, et näitan teile, kuidas minu kapikoristamise protesess välja näeb ja selle käigus näitan ka kõik oma riided ette ja saate ise veenduda, et tegelt tõesti on mitu musta hürpi mul kapis. Ja nagu ma ütlesin, siis hinnagluliselt 70% on kaltsukatest, kirbukatest pärit.

Kaltsukad on koht, kuhu praegu ei ole ikka väga ammu enam saanud. Talvel ma seal väga tihti ka ei käi, sest proovimine on tüütu ja kuidagi liikuda nende vahel on külm ja ebameeldiv, aga olen nüüd juba väga elevil, et juba varsti-varsti mõnda neist külastada. Kirjutasin mõned hetked tagasi blogipostituse oma parimatest kaltsukates käimise nippidest ja panen need siia nüüd uuesti endale ka meelde tuletuseks üles, sest need on endiselt väga aktuaalsed. Mõne hea hacki panin veel boonuseks juurede ka:

  • Ära kunagi tee järeldusi paari külastuse pealt – on olemas küll kaltsukaid, kust ma peaaegu kunagi midagi ei leia, aga näiteks situatsioon, kus kaks korda järjest Nõmme Humanast tühjade kätega välja pead tulema ei tähenda seda, et kolmandal korral sa terve koti riietega sealt ei võiks väljuda – ehk siis kaup vahetub, ära anna alla!
  • Kaltsukasse ei saa asju vaatama minna. Tuleb ikka kohe käed külge panna – riidepuu riidepuu haaval, vaatad kõik läbi. Ei saa nii, et lähed korra stange otsa ja tajud ära, et pole miskit – tööta materjal detailselt läbi.
  • Kitsenda sortimenti! Kui on mingi kindel värv, mida otsid (või värvid mida välistad), siis saad automaatselt neid otsida (või stangel kõrvale lükata) – kui kärtsroosa pole sinu teema, siis ära hakka oma aega selle eseme vaatamisele kulutama.
  • Ära kunagi otsi midagi konkreetset. Kaltsukas ei ole see koht, kuhu saab lapsele homseks lasteaeda minekuks talvesaapaid skoorima minna. Kui on homseks vaja, mine päris poodi! Vaata alati kõik stanged läbi, isegi kui parasjagu ei ole suvi, siis tasub ikkagi ka kleite vaadata, sest suvel ei pruugi see äge hürp sind stangel ootamas olla.
  • Ikka varuga! See on nagu Lätist alkoholi ostmine, ikka varuga! Ehk siis kolm numbrit suuremad laste jalatsid – kui välimus klapib ja hind on mõistlik, siis ma kunagi isegi ei mõtle – ikka nagu Lätis (must huumor oli ka siin, igaksjuhuks kirjutan).
  • Proovitud riiete stange. Keegi on juba töö sinu eest ära teinud – teistele silma jäänud riided, mis pole mingil põhjusel neile sobinud, sulle äkki sobib!
  • Ära vaata suurust! Ära lase ennast rõivaste suurusnumbritel piiritleda. Kui asi meeldib, siis proovi selga – kõik ei peagi alati liibuv ja taljesse olema. Või äkki ongi see asi sattunud kaltsukasse kuna ei vasta päris täpselt oma sisse kirjutatud numbrile ja nüüd kõik hülgavad vaest t-särki pelgalt valesti mõõdetud ja kinnitatud numbrimärgi pärast.
  • Kaltsuka külastamisel tuleb kasuks mugav riietus proovimiseks, võimalusel auto (mugavam kaupa tassida ja pikki vahemaid läbida), ära unusta süüa ja juua, hea seltsiline ja piisavalt palju aega.
  • Proovi riideid. Ma tean, et palju lihtsam on mõelda, et ah suva see 1 euro ja kodus proovin, aga kui kohe üldse ei sobi, siis tuleb sul mõtlema hakata, kuhu see asi pärast kodus panna. Pluss äkki keegi tuleb peale sind samasse kaltsukasse ja otsib just seda asja, mis sa ära ostsid (aga sulle üldse ei sobi), siis on maailmas korraga kaks õnnetut inimest juures – niiet, proovi asju, see teeb õnnelikumaks!
  • Ära osta asju, mida sa mõtled, et oh, siit saaks seda veits kohendada ja siit seda ühendada – suure tõenäosusega sa ei jõua kunagi sinna – vähemalt ma mitte. Reaalselt ma ei mäleta, millal ma “ah, siit teen nii, nii lihtne ju” ära tegin.
  • Spetsiifliselt Humanast – uue kauba päevadel ole esimesena kohal, kõikides kauplustes on erinev valik, niiet mida rohkem poode külastad, seda suurem võidu võimalus. Hea kvaliteedi ja hinna suhe on -50% päevadel. Kuna riided on pandud stangedele värvide järgi, siis saad kohe oma sirvimismahtu vähendada. Iga päev lisatakse Humanas sama ühik uusi tooteid müüki tagasi – niiet kui sa täna käisid, siis on alati põhjust homme uuesti minna! Ei ole sellist asja, et Nõmme Humanas on alati paremad tooted – kaup sorteeritakse kesklaos ja kotid rõivastega satuvad poodi nii nagu satuvad (st vaadatakse, et igale poole oleleks pluuse, pükse jne, aga ei vaadata, et saadame Kalamajja ainult hipsterite riideid või Lasnamäele sinna sobivat kraami).
  • Spetsiifiliselt kirbukatest: (ehk siis nendest, kus on inimeste enda toodud riided erinevates boksides). Sa ju näed kohe ära, mis suurus/ maitse sellel inimsel on, kelle boksis sa oled ehk siis kui sa leiad juba ühe asja, mis sulle väga meeldib ja sobib, siis keskendu sellele boskile veel, suure tõenäosusega on seal samas veel riideid, mis sulle meeldivad! Ja ära kuluta aega boksis, kus üleval on kõrged klubikingad ja all vööd seelikud – st juhul kui sul nende üldse asja ei ole.
  • Ütle müüjale: “Tere!” ja ole rõõmus, sest mossis inimesi kaltsukad ei soosi, vanarahva tarkus.

 

Ma päriselt nüüd olen väga elevil peale selle postituse kirjutamist, sest igasugused head kaltsukad tulid meelde ja tahaks neid juba uuesti kogeda! Aga kuna ma ei ole ka talvel väga palju kaltsukatesse jõudnud ja võib-olla on vahepeal avatud mõned uued kirbukad, millest ma midagi isegi ei tea, siis ootan ka kommentaaridesse soovitusi või teadaandeid teie lemmikkaltsukate ja kirbukate kohta (kui te muidugi raatsite neid jagada üldse!) – aga kui raatsite, siis olen väga tänulik!

Fotod, tekst ja video: Anna Lutter. Aitäh, Kogumispäevik

#lifehack – kuidas varjata seda, et ma süüa ei oska teha

#lifehack – kuidas varjata seda, et ma süüa ei oska teha

Käsitöö ja KODUNDUSE õpetajana ei ole järgnev asjaolu küll ilmselt mitte väga hea näitaja, aga ma ei pea ennast suuremasi söögitegijaks. Küllap sellepärast hakkasingi õpetajaks, et kui ise ei oska, siis lihtsalt õpetad – nagu elus ikka. Ja nagu elus ikka, siis millegi pärast on inimesel iseenda osas (põhjendamatult) suured ootused: tahaks ka ju sõpradele ja perele maitsvaid õhtusööke  serveerida, veinigi ehk pakkuda. Seega hakkasin otsima alternatiivseid lahendusi: kuidas varjata oma absoluutset ebapädevust kõiksugu õhtu-, hommiku- ja lõunasöökide alal.
Peale seda kui üks toidufotograaf jagas minuga seika, kuidas nad habemeajamisvahuga, mis hoiab väidetavalt palju kauem vormi, vahukoort imiteerivad, sain ma aru, et väga oluline roll (ka selles valdkonnas) on visuaalsel poolel. Seega olen otsustanud oma kokandusoskuse arendamise asemel selle puudmist varjata (alati hea mõte), fokuseerudes teemale: lauakatmine. Jagan mõned asjaolud, mida mina sealjuures oluliseks pean.
Mõistlikus ja universaalsus. See on vist kõige olulisem üldse. Ehk siis mulle ei meeldi asjad, mida saab ühe korra kasutada, mida peab spetsiaalselt ühe temaatilise laua kujundamise jaoks ostma või tegema või omama. Seepärast on head universaalsed asjad, mille hulka ei kuulu jõuluvana pildiga laudlina või nartsissidega serviis. Lauakatmine peab olema jätkusuutlik ja mõitslik!
Arvesta kalendris oleva kuupäeva ja kuuga. Jõulude ajal ei planeeri ma kunagi tulpidega kaunistatud lauda, sest need on ju arutult kallid. Püüan alati kasutada parasjagu looduses elujõus olevaid taimi ja materjale. Esiteks on see väga säästlik lahendus; teiseks aitab sageli kujundust välja mõelda – konseptsiooni luua, sest mingid konkreetsed materjalid/ taimed seavad piirid. Ja kolmandaks: oleks ju veider jõuludeajal kevadist lauda katta, seega kalendrisse on alati hea mõte vaadata.
Kasuta asju, mida sul kodus on! Kujunduse välja mõtlemisel on alati eelnevalt mõistlik otsida inspiratsiooni ja ideid Pinterestist või erinevatest sisustus- ja käistööajakirjadest (Do It Yourself, Storage, Scandi at Home, Ideas, Cottage), aga lähtu lõpuks sellest, mis kodus olemas on. Sulle meeldib see helge kevadine laud kollase laudlinaga, aga kollast laudlina ei ole? – võta kardin, kasuta voodilina, pane lauale kollast paberit, kangast. Meeldib suur hulk küünaldega täidetud laternaid, aga kodus on ainult kaks laternat – väga hästi – võta need kaks ja pane lisaks juurde küünaldega täidetud erinevaid klaasipurke/vaase (kasuta erikõrguseid). Tahaksid seitset ühesugust lillepotti – kasuta paberkotte (hästi sobivad ka logodega paberkotid, mille saab keerata “pahempidi”).
Valgus! Isegi kui õues on valge ja suvi, siis valguslahendus on nii niiiiiii oluline. Panen ikka küünlaid või mõtlen läbi kuhu panna valguskette või laua peale rohelise lõikelilleseade sisse patareidega väikseid kuusetulekesi.
Erinevad tasandid. Lauakaunistusi planeerides püüan mõelda, et kõik ei oleks laua peal ühe tasandiline. Asju saab kõrgemaks teha kui paned neile alla karpe, kaste, teisi vaase, puukettaid. Ja mulle meeldib kui midagi õhus ka on: valgusketid, vimplid, õhupallid, taimed vmt.
Hea(d) nõu(d). Et siis kui on juba ilusad nõud, siis ei peagi peaaegu midagi rohkemat mõnikord pingutama. Minu suured lemmikud on Iittala Taika sarja nõud ja sarja uus üliäge muster Siimes! Lisaks on mul ka ühevärvilised nõud, mida kasutan siis kui rohkem rõhku kaunistustele ja seadetele soovin – siis ei ole mõistlik oma lemmik Taika sarja alati välja panna.
 
Sellised #lifehack-id on mul laua katmise kohta. Kui aga Sina ei ole ainult selle peal väljas, et varjad ägeda lauakujundusega keskpäraseid toite ja tahaks pigem areneda kui varjata, siis soovitan Kuuti tulla Mirjami kokanduskoolitusele (postituses olevad fotod eelmiselt kokandusõhtult). Sealt saab ikka päris #hack-e, kuidas teha päris toitu, päriselt hästi. Ise aga soovitan laua ikkagi hästi ja ägedalt katta, sest see on nii lihtne, odav – kui nutikalt ja mõistlikult läheneda, ja annab lihtsalt kogu õhtusöögile nii palju juurde.
Piltidel oleva laua vormistasid kokandusõhtul osalenud tšikid! Mitte ühtegi materjali, töövahendit spetsiaalselt ei ostnud – kasutasime asju, mis Kuudis olemas olid – peale õhtusööki on samblast ja pohlavartest kaunistused uues lokatsioonis, aknalaual, (taas)kasutuses. Minu meelest väga isuäratav tulemus! Ühesõnaga kogu ajakirjadest ideid – sakslastel on päris mitu alati põnevat ajakirja ja pildikeel on universaalne niiet ei pea ennast kellel piirata laskma. Vaata, mis parasjagu metsas ja põllul kasvab, mida sul kodus on ja kuusetuled otsi ka välja! Praegu on Sirvi.eu lehel kõik käsitööajakirjad kampaania hinnaga ka!
Kui Sul mõni hea mõte või hack, mida lauakaunistamisel kasutad, siis ma väga ootan neid kommentaarides!
Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh Sirvi.eu, Iittala, Mirjam!
#lifehack – sisustuspoed

#lifehack – sisustuspoed

Ma tean, et tegelikult peaks sellel postitusel olema hoopis teine pealkiri ja sellega kaasnevalt ka sisu (,sest mu eestikeele õpetaja kunagi ütles, et peakiri peab vastama sisule). Õigemini ootavad järjekorras kaks mõtteavaldust, millest esimene kannaks pealkirja “#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust (teine osa)” ja teine “relatiivsusteooria #4” aga avades eile kõige värskema horoskoobi, siis selgus, et just täna – ja ainult täna – toetavad tähed erilisel viisil minu loovust ning soosivad ellu viia asju, mida ma tunnen, et on õige teha, sest minu sisetunne subsideerib täna kõiki mu valikuid. Seega usaldsin ma eile oma horoskoopi, et usaldada täna oma sisetunnet ja kirjutan hoopis oma lemmikumatest sisustuspoodidest ning trikkidest, mida ma neis viibimisel ja nende pakutava kauba tarbimisel kasutan.

 

1. Pood on vahendaja, mulle meeldivad konkreetsed kaubamärgid.

Mis su lemmikud sisustuspoed on? Mu lemmikud on need, mis müüvad mu lemmikuid kaubamärke. Ma olin väga kaua aega see vend, keda ma kutsun täna üles mitte olema. Ehk siis mul ei olnud õrna aimugi, et Aatrium, Koduekstra, Magaziin, Home4you, Apelsin ja teised kauplused müüvad samade kaubmärkide tooteid. Ma teadsin küll, et igas eelnimetatud poes on alati ühe riiulinurga peal kuskil asjad, mis on kummalisel moel teistest rohkem minu maitse järgi, kuid ma arvasin, et see on puhas vedamine ja ma ei olnud kunagi tähelepanu pööranud sellele, et need ongi kõik ühe kaubamärgi toodang ja selle tunnistuseks on neil küljes isegi ühesugune, antud kaubamärgile omane, logoga silt.

Mis see vahe siis on? On kaks vahe. Esimene on see, et erinevates poodides on erinevatelt kaubamärkidelt erinev valik ehk siis näiteks kaubamärgi 4living tooteid leiab erinevates poodides erinevas koguses ja sortimendis. Teine suur vahe on hindades. Näiteks Aatrium müüb 4living tooteid põhimõtteliselt poole kallimalt kui Koduekstra. Ehk siis jälgi järgmine kord, mis on selle kaubamärgi nimi, mille asjad sinuga haakuvad ja siis vaata, kas leiad ka mõne teise poe tootevalikust sama kaubamärgi – ja siis vaata, äkki on mõnes poes suurem ja teistsugusem valik seda kaubamärki ja äkki on poole odavam. Siis ütle oma mehele, et ta enam kunagi sind sinna odavama valikuga poodi süüa ei viiks ostma, sest siis võib juhtuda, et sa lihtsalt ostad asju, mida tegelikult võib-olla vaja ei olegi. Täpselt nii nagu minuga alati juhtub.

2. Kõige kallim on sisustustoodeid osta sisustuspoodidest.

See punkt on natuke kattuv esimese punktiga, mis on hästi, sest tundub, et mu jutus võib isegi siis ju mingi loogika või iva sees olla. Kui oled leidnud kaubamärgi, mis sulle meeldib, siis vaata äkki müüb Prisma, Selver või Bauhof sama kaubamärgi tooteid. Spetsiifilisele valdkonnale keskendunud poed (mänguasjapoed, beebipoed, kosmeetikapoed, sisustuspoed) on alati kallimad kui suured kaubaketid, mis suurema läbimüügi, kvantideedi arvelt suudavad viia hinna madalamale. Muidugi on selge, et päris kõiki asju Prismast osta ei ole võimalik – korra hakkasin endas kahtlema, aga kõike vist ei saa jah. Niiet millegi spetsiifilisema omandamiseks on ikkagi need valdkonnapoed ka päris kasulikud ja lisaks on neis alati palju ilusamad väljapanekud. Aga kõike patareidest, puhtastusvahenditest kuni nugade ja pottide-pannideni, on alati soodsam osta suurest jaeketist.

3. Erilised asjad, eriliste hindadega

Et siis kõik mu kodus olevad sisustusasjad on pärit Prismast, Bahofist ja Selverist? Muidugi mitte! Sisustus on mu nõrkus ja muidugi on mul alati hea meel kui mõni asi mulle väga meeldib ja kui ma selle tagumisel või alumisel küljel näen hinda, mis mulle veel rohkem meeldib, kuid see ei ole määrav. Mõnikord on mõni asi nii äge ja selle hind nii pööraselt kallis, et ma tean kohe, et ma pean selle ostma. Ma arvan,  et sama on söömise ja riietega. Üldjuhul püüan ikkagi kodus mõistliku eelarve juures valmistada maitsva asja – osta kõik kaltsukatest – , kuid mõnikord satume ikkagi kiirtoidu otsa – H&Mi – ja mõnikord mõnda nooblimasse kohta ka. Seega – ei miskit uut siin ilmas – tasakaal on märksõna ja mõned erilised ja kallimad deailid ka kodusisustamisel on minu jaoks alati teema.

4. Tavalised asjad, tavaliste soodushindadega

Ma olen juba mitu aastat kasutanud ainult valget voodipesu. Ilma igasuguste pitside ja rüüsideta. Ja alates sellest ajast kui meil on kodus kuivati, on mul korraga kasutuses ainult üks teikikott ja üks lina ja üks padjapüür igale padjale – ehk siis kui ma pesen, siis lähevad otse kuivatisse ja sealt jälle voodisse tagasi ja kui ma näen, et midagi läbi hakkab kuluma, siis ma võtan kasutusele uue komplekti ja vana viin tavaliselt stuudiosse, et selle juppidest ja tervetest äärtest midagi uut õmmelda.

Küll aga on mul alati kapis ootamas üks kinnises pakendis uus – täpselt see sama klassikaline valge – voodipesukomplekt. Miks siis? Sest et ma olen selle ostnud allahindluse ajal. Hemtexis on allahindluste ajal voodipesukomplektid poole odavamad ja vahel isegi rohkem kui poole odavamad – seega on mul alati üks uus komplekt kapis valmis, et siis sellel hetkel kui vana päriselt läbi kulub ei peaks minema poodi täishinnaga ostma. Sama tehnikat kasutan ka kõigi teiste tarbetekstiilide ja kuluvate koduasjade puhul (nagu näiteks saunalinad, käte- ja köögirätikud, laste voodipesu, padjatäited jm). Ehk siis ma ei ole kunagi nõus maksma tavalise ja puhtalt tarbeasja eest täishinda.

5. Vaata kohapeal, telli epoest

Ikeas käimine on alati ülilahe! Esimesel korral ja teisel ja isegi kolmandal ei tununud see asjade tarimine ja pakkimine ja laudstamine ka üldse tüütu, aga inimene on ikka üks mugav loom ja lõpuks võib isegi Ikea asjade kärru ja sealt kassalindi ja sealt kärru ja sealt autosse ja sealt teise autosse ja sealt tuppa laadimine tundada tüütu – eriti kui õues on külm ja mingit ebakonkreetset asja tevast alla tuleb. Ühesõnaga. Suuremad kogused ja suuremamahulisemad asjad on palju mugavam tellida epoest. Transpordikulu on seda väärt – lisaks on tihti epoodides ka mingist summast alates transport üldse tasuta + lisaks on epoodides ka tihti palju rohkem sooduspakkumisi kui päris poes. Näiteks kehtib see alati H&M Home kohta, kus on praegu allahinnatud üle 600 kodusisutsustoote ja üle 30 euro suurusele ostule tasuta transport otse koju (sooduskood 0407).

6. Ägedad väikesed sisustuspoed

Erand kinnitab reeglit. Ehk siis kui ma enne kutsusin üles ostma kõike suurtest kaubanduskettidest, siis ma kutsun nüüd üles ostma kõike väikestest sisustuspoodidest. Ma olen kaksik, niiet mul ongi alati kaks – vähemalt kaks –  kinnisideed ja põhimõtet. Aga tegelikult pean siin silmas seda, et kui sinu jaoks on kodukujundamine ja sisustuse ostmine suur peavalu, siis ma soovitan külastada väikesed sisustuspoode ning pikemalt pidama jääda mõnda sellisesse, millesse sisse astudes ennast ülihästi tunned.

Sellised väikesed poed on tavaliselt ellukutsutud väikeste, aga väga suure hinge, eesmärgi ja visiooniga inimeste poolt, kes teevad seda ennekõike suure entusiasmi ja armastuse kui kasumi teenimise eesmärgil. Minule näiteks meeldib väga Telliskivi Loomelinnakus olev Homeart ja Järvel asuv Kukupesa (neil on epood ka – jehuu!). Kõik poodides tehtud pildid sellel postituse juures on ka nendest kahest poest! Homeart on väga suure ja stiilipuhta valikuga, kuid pisut kallim, Kukupesas on valik jällegi pisut väiksem ja hinnad on ka pisut väiksemad, kohati isegi nii väikesed, et paneb mõtlema, et kas see Mirjam ikka äritegemisest üldse midagi teab (haha, tsau, Mirjam!). Igaljuhul on nende poodide külastamine kasulik kõigile neile, kes ennast sisekujunduses tugevalt ei tunne, sest sinna on juba eranditult ilusad asjad välja valitud, seevastu kui näiteks Prismas või Bauhofis võid leida sisustust igale maitsele ja stiilile.

7. Viimase aja lemmikumad mittesisustuspoed, kust leiab ägedat sisustust.

Toon nimeliselt välja poed Eestis, kust ma olen viimasel ajal leindud ägedaid asju ja mis on sellised võib-olla mitte nii levinud poed, mida üks sisustusgurmaan külastada võiks. Grossi toidupoest leiab igasuguseid ägedaid asju, Jysk, Handyman, Prisma, Koduekstra, Apelsin, Magaziin, suuremates Selverites (Järvel nt) on ka palju sisustust. Ehituspoodidest on sisustustooted teistest erinevad ja minu meelest toredamad Bauhausis – võib-olla sellepärast, et ma ise lihtsalt satun sinna teistest ehituspoodidest harvemini.

Viimane kord kui me Gerdaga Ikeas käisime, siis külastasime Soomes ka teisi sisustuspoode, mida Doris-Kelly (tsau, Kellu!) mulle enne oli soovitanud. Vaieldamatu lemmik oli Jysk – isegi Ikeast oli see võibolla lahedam (iaiks), sest oli palju uusi ja nägemata toodeid ja hinnad olid VÄGA odavad. Nendel piltidel, mis siin postituses on, on paljud tooted ka just sealt. Lisaks Clas Ohlson, kus on väga lahe valgustite valik. Enda koju olen mitu valgustit ostnud Hetmexist, Ikeast. Toredaid lampe võib leida ka Prismast ja Homeartist! Meil on kodus mitmeid lampe, mille oleme poest ostnud, kuid mida hiljem värvinud või ümber keevitanud (tsau, Algo!) – näiteks lastetoa kartongist lamp oli Ikea mingi imelik roheline, aga kuna mulle see kuju meeldis, siis ostsin selle ikkagi ära ja Algo värvis selle lihtsalt mustaks ja sai väga lahe, sama tegime ka elutoa laes oleva Hemtexi kuldse lambiga.

Juba mitu aastat tagasi kirjutasin oma kogemustest Aliexpressi ja sisustustoodetega ka – rohkem ei ole sealt vahepeal ühtegi sisustusasja tellinud, sest ei ole olnud aega seal ringi vaadata. Need asjad, mis siis tellisin on siiani kasutuses ja olen väga rahul.

Tekst, fotod Anna Lutter

 

#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust? (esimene osa)

#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust? (esimene osa)

Postituste sari #lifehack on mu suur lemmik (ja ma näen statistikast, et teie ka, mis on ka loogiline, sest kui teha midagi suure kirega, siis see paistab välja, päriselt ka, isegi statistika oskab kirge näidata!). Ma olen alati tahtnud jõhker häkker olla, aga kui ajupotentsiaal tarkvara häkkimisega tegeleda ei võimalda, siis olen ka igati rõõmus kui saan häkkida Ikea mööblit, oma koristamisvõtteid, kõhulihaseid, kaltsukaid või antud juhul kingitusi. Teate seda tunnet kui mõne SINU inimese sünnipäev on homme ja Sul puudub absoluutne mõistmine, mida talle kinkida. Ma tahaks kirjutada, et ma ei tea, aga tegelikult tean küll, päris täpselt tean ja see tunne sakib sajaga. Sellepärast on mul juba pikka aega kasutusel mõned #lifehackid, kuidas kinkide tegemist sujuvamaks muuta ja kuidas päriselt teha ideaalselt perfektset kingitust.

1. Kuula! Ja ära kunagi – ma mõtlen mittekunagi – usalda oma mälu! Teisisõnu, Ott Lepland ei valeta – kuula! 

Kuulamine on ilmselt nõuanne, mida saab kasutada väga mitmedimensiooniliste probleemide lahendamiseks. Päriselt soovitan seda isegi oma mehega proovida – olen saavutanud üllatavaid tulemusi! Aga tegelikul tõesti, enamuse ajast on mul kombeks endast rääkida, enda lood, enda kogemused – teotudes USA teadlaste uuringutele võin kinnitada, et ma olen inimene nagu iga teine ja seepärast võin laiendada seda iseendast rääkimise ja oma murede defineerimise fakti ka teiste inimeste peale – me koguaeg räägime sellest, mis on meie valupunktid, mida me väga tahaksime, mida meil vaja on, mida meil vaja ei ole, aga ikka tahaks.

Ehk siis enamasti olen ma kordi ja kordi kuulnud erinevaid asju, emotsioone, sündmusi, seiklusi, mida minu inimene kogeda ja saada tahaks, AGA! Aga mul ei ole need meeles sellel hetkel kui on tähtpäeva eelne õhtu ja ma olen Prismas ja mõtlen, et “Mida kuradit ma sellele tüübile siis kingin, appi kui tüütud need tähtpäevad on, kes need välja mõtles?!”. Mul on lahendus – juba aastaid on mul märkmikus leht, kuhu ma panen igakord kui keegi mu headest räägib mõnest murest, huvist, ambitsioonist, millest minu jõud üle käib, ma panen selle asja sellele lehele kirja! Toon praktilise näite – mu ema (tsau, emps) käis eile mul abis silte augustamas ja muidugi rääkisime me töö tegemise ajal juttu (ja muidugi olin mina samal ajal spioonimas ideid, mida jõuludeks kinkida). Ta rääkis, kuidas Kata (mu õde) 2. klassi koolikott nii kaua vastu on pidanud ja ta siiamaani kasutab seda oma trennides käimiseks (sic!), aga kuna tal on nüüd CD-de asemel iPod (mu ema on tantsuõpetaja ja nagu selgub ka arenemisvõimeline), siis ei ole enam nii suurt kotti vaja. No selge, ma otsisin märkmiku välja, panin kirja, eile nägin just Primas neid ägedaid Fjällräveni seljkotte – nüüd tõmbasin just maha, sest sa ju loed mu postitusi ikka, eks emps? Aga ootan nüüd uut vestlust (ja seda, et Sa tööle tuleksid, emps) ja olen koguaeg valmis oma märkmikut täiendama. Äkki järgmine kord räägime sellest, kuidas tal öösel külm magada on. Ma olen igaljuhul valmis ja tean, kust Familoni tekke saab!

2. Kingi asju, mille hind tundub Sulle nii jabur, et Sa ei raatsiks seda kunagi osta! Nagu tegelt, kes ostab nii kallist asja?

Hulluks läksid, Anna? Ei läinud, koguaeg olnud. Haha, väike nali ka siia sekka, jube vahva! (Meenub mõte, et igas naljas on killuke tõde, uuh) Igaljuhul, olete kunagi vaadanud seda Iittala tassi? 15,95 eurot – kes oleks nii loll ja ostaks endale nii kalli tassi? Sul on õigus, ega ikka ei ostaks küll, aga kes on vaadanud seda tassi ja mõelnud, damn kui hea tee selle seest maitseks? Jep, igaüks meist (ok, kunstiline liialdus, mulle meeldib). Kui ma lähen sünnipäevale, siis minu keskmine kingituse eelarve on umbes 25-30 eurot ehk siis sinna sisse mahuks kaks tassi – sest loodame, et Prismas on veel parasjagu soodukas ka nendele tassidele. Tassidele, mis ei ole lihtsalt tassid, vaid on Iittala tassid. Ja mõtle nüüd kui kaua kingisaaja on neid tasse (või siis ükskõik millist teist disaintoodet, mille hind ei ole ühe praktilise meelega inimese jaoks ratsioaalne) Prisma riiulis vaadanud ja tõstnud ja katsunud ja nüüd ma saan talle need tassid kinkida – ma olen täiesti kindel, et vähemalt kuu aega ta mõtleb iga hommik kohvi juues minu peale! Ehk siis kui Sa mõtled mõne asja peale, mida Sa viimati poes tõstsid ja mõtlesid, et ahh kui lahe see oleks, aga panid tagasi, sest “tegelt mul ei ole seda ju vaja, mul on nii palju asju, asjad ei tee mind õnnelikuks” ja kui Su enda hea inimene sellega Sind mõnel tähtpäeval üllatab, siis ei ole see enam üldse mitte ainult see sama hea asi, mida Sa nii väga tegelikult tahtsid, vaid see on parim asi, mis Sinuga juhtunud on – Su ümber on parimad inimesed!

Ja kui Sa otsid disaini, siis ei pea tingimata mõnesse disainipoodi minema, suurtes kaubanduskeskustest on ALATI hinnad kõige madalamad, mis on loogline, seega sellised ägedad brändid nagu Iittala, Fiskars, Finlayson on Prismas olemas ja väga hea hinnaga.

3. Kui Sa täpselt ei tea, siis ole praktiline (ja tagasihoidlik)! 

Mitu kotitäit kodukaunistusasju või nõusid, mida keegi Sulle kinkinud on ja mida Sa kordagi kasutanud ei ole, Sa Uuskasutuskeskusesse viinud oled? Ma loodan, et väga mitu, sest vastaseljuhul lebavad need kasutud asjad, mida Sa nagunii kunagi välja ei võta ikka Su kappides ja raiskavad Su ruumi, aega ja kõike muud. Mõnikord tuleb teha kingitusi ka neile, kellest ei ole päris head arusaama, kes ta siis täpselt on ja mis asja ta siin planeedil ajab. Maitsed on erinevad ja seepärast ei soovita ma kunagi kinkida “ilusad” nõusid või “mega armast” voodipesukomplekti. Mida ma aga soovitan kinkida on hästi praktilised ja neutraalsed asjad nagu näiteks Hard Face Fiskarsi pann, tagasihoidlik Finlaysoni köögirätik või Fiskarsi käärid – need on asjad, mida meil kõigil nagunii elus vaja läheb ja kui Sul just ei õnnestu valida mõnda väga kirevat mudelit neist, siis vähemalt mina küll selliseid asju alati kasutan, isegi kui ma ise valides täpselt seda ei oleks võtnud, aga ära kuluvad ikka. Seega – kingi praktiline asi, mis on tagasihoidlik ja mida pidevalt kasutatakse ehk siis asi, mis kulub – niiet kingisaajal on hea meel kui ta ise ei pea uut muretsema ja otsima hakkama.

4. Jäljenda – monkey does as monkey sees. 

See on üks väga kaval nipp – kas Sa analüüsid seda, mida teised Sulle kingivad? Sa peaksid! Üldjuhul kingivad inimesed ikkagi neid asju, mis neid kõnetavad – kui see ei ole just kingitus, mis läheb minu postituse esimese (kuula, mida ta tahab) või teise (kingi seda, mida ta ei raatsi) punkti alla. Vaata, mida nad Sulle kingivad ja Sa võid olla kindel, et neile meeldib kui neile seda sama kingitakse. Praktiliselt – teate inimesi, kes koguaeg eksklusiivseid ja erilisi toiduaineid/ toite kingivad – selge, neile meeldib see – vasta samaga! Mine Prismasse ja veeda mõne toiduaine vahes kauem kui 7 minutit ja Sa leiad raudselt midagi põnevat! Tead inimesi, kes koguaeg Piletilevi kinkekaarte kingivad – vasta samaga – nad tahavad tearisse minna, anna neile see võimalus! Kui ta kingib igaaasta jõulude ajal jõulutulukesi, vasta samaga!

Okei, see postitus on läinud nii pikaks, miks? Sest kingituste tegemine ongi teadus, hea kingitus sünnib ainult ja ainult läbi suure pühendumise ja läbimõtlemise. Nendesse panustatakse palju aega ja energiat. Kui Sul on keegi, kes teeb Sulle alati perfektseid kingitus, siis Sa oled õnnega koos ja võid olla kindel, et Sa tähendad, Sinust hoolitakse ja… Ah, see on lihtsalt pööraselt äge! Aga mul on veel umbes sama palju mõtteid ja häkke, aga ma otsustasin just selle romaani kaheosalisena välja anda, niiet jätan Sind hetkel nende mõtetega siia, aga see ei ole minu poolt veel kõik – kingi häkkide teine osa varsti poodides blogis! Kui Sul on endal häid nippe, siis Su mõtted on mulle alati väga VÄGA tähtsad ja ootan neid – ma tahan ka targaks saada – jagatud tarkus on kaks korda suurem!

Tekst, fotod Anna Lutter. Aitäh, Prisma

#lifehack – trenn

#lifehack – trenn

See on minu kolmas postitus sarjast #lifehack. Esimene rääkis kaltsukates käimisest ja teine koristamisest. Kolmas räägib teemal mina ja trenn. Kui Sul ei ole aega, et seda postitust läbi lugeda, aga tahaks ikkagi hirmsasti teada, kuidas ma ennast vormis hoian ja mis mu trenn on, siis võin etteruttavalt öelda, et nii nagu eelmises kahes #lifehack posituses olid märksõnadeks: koguaeg, möödaminnes, ära heida meelt – siis sellise tõdemuseni jõuan ka selle postituse lõpus. Kui sa istud aga parasjagu diivanil ja otsid põhjust, miks mitte alustada kohe nüüd kõhulihaste treenimisega, siis see postitus on täpselt Sulle – üks hea põhjus, miks trenn edasi lükata ja veel veits tigudiivanil unistada ja kompleksharjutust näpu- ja silmapõhjalihastele teha.

Soovitus number 1: leia endale ala, mis Sulle meeldib!

Mul ei ole üldse sportlashinge, mulle ei meeldi võistelda – üldse mitte – küll on aga mul tugev sotsiaalne hing ja seepärast on mulle alati meeldinud käia trennides – et pärast riietusruumis ja saunas juttu rääkida. Ma olen kooliajal käinud kergejõustiku-, ujumis-, võrkpalli-, ja tantsutrennis. Ja enda entusiasmil on mulle rohkem pinget pakkunud jooksmine, suusatamine ja rulluisutamine. Tänaseks on minu treeningkavasse jäänud ainult iganädalane võrkpallitrenn. Käime võrkpallis Algoga koos ja trenn asub siin samas Kurtnas. Kuna meil treenerit ei ole, siis on see rohkem mängimine – mängimine on iga pühapäeva õhtul kaks tundi. Mängule järgneb saun ja vestlused riietusruumis. Võrkpall on põnev, sest vaja ei ole ainult füüsilist tehnikat, vaid ka vaimset – eriti oluline on võiskonnas valitsev emotsioon ja üksteise toetamine.

Soovitus number 2: leia trenn, milles Sa üldse ei saa arugi, et Sa trenni teed.

Ehk tule rahvatantsu! Ma olen rahvatantsu tantsinud vist nii kaua kui ma mäletan. Mina ja Algo saime rahvatantsurühmas kokku. Trenn toimub kord nädalas poolteist tundi ja ehkki seal tuleb koguaeg galoppi ja polkat vihkuda teha, siis kuna samal ajal keegi pidevalt teeb (või vähemalt üritab) nalja, siis ei pane peaaegu seda suurt füüsilist pingutust tähelegi. Järgneb väikene reklaamiminut: kui Sa oled alati mõelnud, et tahaks tantsupeole saada, aga pole turvameestest mööda saanud, siis siin on Sulle võimalus: tule tantsima – üldtantsupidu 2019 ootab! Otsime oma segarahvatantsurühma Hellad tallad uusi huvilisi. Trennid toimuvad igal esmaspäeval kell 19.00 (alustame 17.09.2018) Kurtna lasteaia saalis (Kurtna tee 50, Saku vald) (reklaam lõppes). Oma pika kogemuse põhjal võin öelda, et lisaks rutiinsele trennile, toimuvad ka pidevad lavaproovid erinevates saunades ning teambuilding üritused – seega füüsiliselt ja sotsiaalselt päris karm katsumus, aga seda väärt!

Soovitus number 3: tee trenni sellel ajal kui Sa ei tee trenni.

Näiteks tööle minnes – ära mine bussi või autoga – jaluta vähemalt paar peatust (või terve tee – kasuta ratast). Kooli tööle on mul umbes 200 meetrit minna, ütlen ausalt, et autoga olen nende aastate jooksul ainult paar korda läinud. Korista – mida rohkem koristada, seda rohkem korras on kodu ja seda rohkem trenni on tehtud! Mine lapsega õue – selles ma eriti hea ole, sest enamasti õues olles ma ei viitsi  (paha-paha sõna) ringi liikuda vaid pigem istun kuskil, oih. Kasuta treppe ja võta neid kiirelt! Ära mõtle, et homme viid prügi välja kui tööle lähed – vii kohe – eriti mõjus kui elad neljadal korrusel näiteks.

Soovitus number 4: ära kuluta aega trenni minemisele.

Eriti oluline trenni suhtes on ka see, et trenn asuks kodu lähedal, et ei peaks sellest 24st tunnist kahte tundi kulutama transpordile, mis viib auto või bussiga trenni ja tagasi – püüa leida treeningkoht oma kodu või töökoha lähendal. Ja kui Su kodukoha lähedal ei ole mõnda kõrge laega võrkpallisaali või Sul pole sobivaid riideid või pole kodus jooksulinti, siis  mine oma elutppa! Minu kõige sagedasem treeningsaal on minu elutoa vaibal. Mul ei ole isegi mingit moodsat joogamatti vaid on tavaline valge fliis, mille peal ma harjutusi teha vihun. Piltide jaoks panin moodsad treeningriided selga, aga muidu võimlen tavalistes koduriietes.

Soovitus number 5: kõhulihaseid arendavad harjutused.

Minu harjutuste tegemise lugu. See oli umbes kaheksa või seitse kuud tagasi kui ma õhtul lapsi magama panin (ehk siis istusin nende toas ja ootasin, et nad uinuksid). Ma istusin seal ja mõtlesin, et appiiiii mul on nii palju asju veel teha, aga selle asemel ma istun siin pimedas toas ja ootan midagi, mille juhtumise aeg on alati määramatu. Tegin siis väikese ajurünnaku (pedagoog minus), et kuidas seda aega ära kasutada ja järsku tuli idee, et hakkaks kõhulihaseharjutusi tegema. Hakkasingi. Kuna me panime Algoga lapsi üle õhtute magama, siis tegin ka harjutusi üle õhtute. Harjutuste sooritamine mõjus väga värskendavalt, sest muidu mul kippus lastetoas alati uni peale tulema ja kui need vennad lõpuks magasid, siis vajusin ise ka kuhugi diivanipatjade vahele sujuvalt ära ja mingite asjade ära tegemisest võisin ainult endale lucid dream-i tellida. Aga peale harjutuste tegemist käisin pesus ja olin siis mega värske ja … no tööd ikka ei viitsi üldjuhul tegema hakata, aga vähemalt ma nautisin teadmist, et ma oleks seda võinud.

Täna enam lapsed meie juuresolekt magama jäämiseks ei vaja. Mõtlesin, et okei, nüüd on minu harjutuste tegemise etapp elus ka läbi, aga tegelikult leidsin endale uue aja. Mul on selline komme, et tahan igapäev lõuna ajal magada – tegelikult nagu ei taha, aga hirmus uni tuleb mingi hetk peale ja nüüd on nii, et iga kord kui ma taban ära, et nüüd tuleb uni, siis selle asemel, et pleed endale diivanil olles peale tõmmata, võtan ma pleedi endale põrandal alla ja hakkan harjutusi tegema.

Lisaks kõhulihastele teen ma ka seljalihaseid ja mingisuguseid käelihased. Need harjutused, mis ma teen, need ei ole mingist kavast vaid on lihtsalt mõned harjutused, mida ma elu jooksul erinevates trennides olen teinud ja siis valisin endale mõned ja neid teengi. Ma ei tea, kas nii käib, aga ma teen igaljuhul nii. Kokku kulub mul kõigi harjutuste tegemiseks umbes 15-20 minutit (nii vähe ju!) ja siis mu kõige lemmikum osa kui harjutused on tehtud, siis venitan ja mõtlen, et damn kui tubli ma ikka olen, et need harjutused ära tegin – selle kogemuseni jõudmine innustabki mind peamiselt üle päeva neid harjutusi tegema.

Soovitus number 6: ära panne hullu.

Mulle väga meeldis jooksmine, aga kõik, kes mind kauem Instagramis on jälginud teavad, et mul oli poolteist aastat tagasi põlveoperatsioon. Mul oli põlves healoomuline kasvaja. Operatsiooni käigus ei suudetud kogu kasvajat eemaldada ja nii sain ka kiiritusravi. Aga ka see ei mõjunud piisavalt ja nii on mingi osa sellest veel endiselt mu põlves ja mu põlv valutab vahetevahel (kui ilm muutub näiteks). Ühesõnaga, joosta ma selle põlvega enam ei saa, küll aga olen ma leidnud teised alternatiivid ja ma ei ole üldse kurb või pahane või pettunud, sest see on kõigest jooksmine! Seega minu soovitus – kui Sul on mõni vigastus, siis arvesta sellega ja leia mõni alternatiiv. Ja kui mõnipäev on selline tuju, et appi ma üldse ei viitsi trenni teha, siis ära tee! Kui ikka kohe üldse pole tervist või tuju teha, siis ma kunagi ei pushi ennast – trenni mõte vist on ju hea enesetunne, aga kui seda läbi kohutava surumise teha, siis ei tundu see mu jaoks mõistlik.

Soovitus number 7: ära vea ennast alt!

See võib tundnuda natuke vastuoluline eelmise soovitusega, mis väitis, et kui tuju pole siis ära tee, aga tegelikult ei ole – vastuolus ei ole see tähendab. Ole enda vastu aus, kui päriselt tuju ei ole, siis ei peagi tegema, aga kui päriselt on lihtsalt see, et üldse ei viitsi sellelt diivanilt püsti ajada ennast ja Anna mega pikk postitus on ka nüüd läbi töötatud, siis ära vea ennast alt! Mõtle sellele kui hea tunne peale väikest trenni on ja lihtsalt ära mõtle rohkem vaid mine ja tee see ära! Ma ei hakka seda diivani ja ukse slõuganit siia kirja panema, aga see kehtib!

Teksti ja fotod Anna Lutter