Kolme aasta kulminatsioon

Äärepealt kolm õppeaastat käsitöö ja kodunduse tudengina jõudis oma haripunkti eile õhtul, kui seitse kaheksandiku minu kursusest esmakordselt kooliväliselt ja mitte kohustuslikult kokku sattus. Õhkkond F-hoone tagasihoidlikus töölissööklas oli ülev ning surmkindlalt hurmasid kodukootud õhtukleidid meie maisetel kehadel kogu ülejäänud sööjate meeled. Mina lõpetasin kogu protsessi ajaga kaks tundi ja kümme minutit, sest mind ootas kodus üks armas ja hirmus näljane Päären, kes tahtis samuti osa saada nii tomatisest läätsepajast kui ka tumeroosast sorbetist. Tunniajase kaotusega võitjale saabus lõpp ka kogu ülejäänud seltskonnale.

Kui kaheksa inimese korraldamine ühte ruumi, ühel ajal võttis aega kolm aastat, siis sadade silmsute korraldamine sellisel teel, et valmiks kampsun, võttis mul aega täpselt nii palju kui kakskümmend üks aastat ja veidi peale. Küll on mõnus kui sul on kodus üks väike Päären, kellele saab kampsuneid kududa nii, et ei pea kolm kuud järjest kuduma ja siis veel kuu aega – ikka kuduma. Eriti mõnus on veel see kui sul on väike sugulane Rumeeniast ja väike õde Kurtnast, kes ka kampsunisse oma panuse koovad. Tervitused teile! 

Silmustearvud spikerdasin “Käsitöö” ühest numbrist; kujundus, palmikud, nööpaugud ja muu on omalooming.