mida ma tegin kui mu köök mulle enam ei meeldinud?

Ma tean, et kevade saabudes või õigemini palju enne seda kui kevad päriselt saabub, umbes ajal nagu see siin, tuleb inimkonnal veider ind, et koristaks kodu ära ja tõstaks mööblit ringi ja teeks mingi värskenduse. Ma ise elan pidevas kevadootuse värinas, sest ma tahaks koguaeg  – aastaringselt – midagi ümbertõsta, uuendada ja värskendada. Elutoa ja magamistoaga on kerge – piisab uue tooniga voodilinadest või uutest diivanipatjadest, lilledest vaasis ja teistpidi keeratud lauast. Keerulisem on aga lugu siis kui köök tundub nii vana ja mõttetu – no täiega kole ja selline tunne, et viitsi isegi enam koristada seal, sest see on nii vana ja igav, ööh. Mul täpselt nii juhtus. Kuna iseenest mööbel on enamvähem konditsioonis, siis uue mööbli tellimine tundus täielik ressursi raiskamine, niiet ma otsustasin leida säästlikuma lahenduse ja ikkagi see köögivärskendus ära teha.

Kuidas teha köögivärskendus lihtsalt ja soodsalt?

Korista köök põhjalikult ära. Täiesti tasuta vahend, aga mõjub vaimselt ülihästi kui tead, et kapis ei ole enam ühtegi, kolm aastat parim enne ületanud, poolikut küpsetuspulbri pakki. Kui tead, et kõik makaroonid on kuju järgi ritta pandud ja suhkrutoosid täis valatud.

Vaheta kardinad! Sellini ma ise ei ole veel jõudnud, sellepärast kirjutasin endale meeldetuletuseks siia – otsin veel sobivat kangast, aga ma juba tean kui palju see juurde annab. Lisaks kardinakanga värvile võib muuta ka kardina kuju – kardina asemel panna hoopis ruloo – teha kardinad pikemaks, lühemaks, panna ainult ülaserva, panna ühele küljele.
Kui Sinu köök ei ole nii kappe täis pressitud kui minu oma, siis ka vaiba lisamine või vahetamine annab ülipalju juurde. Eriti kui soovid ilma värvimata vahetada köögi tonaalsust, siis suuremõõtmelise vaibaga on see täitsa tehtav.

Uued kapinupud. Olen saanud meie köiest kapiukse käepidemete kohta päris palju küsimusi, kuid ajaga on need läinud lihtsalt jubedaks ja räpaseks, pluss mind ka ära tüüdanud, niiet juba ammu mõtlesin, et peaks ära vahetama. Tekkis ainult kaks suurt probeemi kapiustes, nimelt köie panekuks tuli teha kaks suht suurt auku ukse sisse – köie läbi toppimiseks – ning nii oli käepidemete valik ülipiiratud, sest aukude vahe on fikseeritud ja pidi klappima ja käepide peab olema piisavalt lai jne. Ühesõnaga kui Excelisse valemit nende leidmiseks hakata kirjutama, siis tuleks päris mitu if-i sinna panna. Lõpuks kui nägin neid Ikea nahast käepidemeid (Soomes 12,99 2 tk, Lätis 9,99 2 tk), siis tundsin, et need võivad meile sobida – tellisin ühe komplekti prooviks – pidime käepidemeid kääridega ise lühemaks lõikama, et need klapiksid ette puuritud vahega, aga see sujus ja tellisimegi ülejäänud ustele ka, jehuu, Algo pani ette ja jehuu #2! Mulle väga meeldivad!

Lisa riiuleid ja detaile. Ma tean, et mu köögis on juba üks kapp, millel seisvad asjad, mis seisavad seal lihtsalt ilu pärast – okei raadio on kasutuses ja suhkrutops ka, aga ülejäänud kraam on puhas kunst. Aga kuna mul ei vedele töötasapinnal kunagi toidupakke või suvaliselt sinna jäänud nõusid, siis on üldmulje ikkagi suhteliselt puhas ja tundsin, et ühed riiulid äkki mahuksid kuskile veel ja annaks palju juurde ja no mahutusidki. Sellised armsad väiksed mustad riiulid, saab näiteks Kukupesast (ainult 8,90 eurot) ja nendele on tore panna kaarte või teisi õhemaid ja eredamaid mäletusi oma elust.

Köögitehnika uuendamine. Veekeetja, kohvimasin ja röster töötasapinnal on nii tavalised asjad, et neid ei pane üldse tähelegi – no nagu mees kodus, haha. Aga kui ma hakkasin oma kööki analüüsima, siis sain aru, et sisse tulles ja laua taga istudes just neile suurem osa tähelepanust langebki ja tabasin, et ära, et mõnikord tasub nii mehele kui kodumasinatele ekstra tähelepanu pöörata ja veeplekid neilt maha nühkida. Poleerimine ei andnud ikkagi päris seda tulemust ja otsustasin oma veekeetja välja vahetada (mehe puhul nii fataalseid otsuseid teha ei soovita, ennekõike ikkagi proovida kõikvõimalikke pesuvahendeid, tugevamaid nuustikuid, vajadusel kemikaale, et vana mudel ikkagi jälle läikima saada) – see oli huumor a la Anna. Õnneks oli minu pikaaegne kissitamine ühe veekeetja suunas olnud piisavalt intensiivne ja ämm kinkis mulle jõuludeks uue, üliilusa veekeetja. Algo sai jõuludeks uue kohvimasina, Jura E8 ja kuna need kaks moodustasid seal nii täiusliku koosluse, siis otsustasin rösteri hoopis kappi panna. Kapis on meil veel mikro ja jäätisemasin ja et keegi ei arvaks, et ma olen imelik inimene, siis ütlen ära, et veini on ka kapis.

Vaheta deitaile erinevate tubade vahel. Milline naine siis ei tahaks iga nädal kööki uut lillepotti? – haha, okei, iga normaalne naine ilmselt. Kahjuks mul nii hästi ei ole läinud ja ma tahan, iga nädal tahan. Aga kuna see ei tundu eriti mõistlik plaan, siis on mul asjad kodus ringluses. Mõnikord panen mõned asjad mõneks ajaks üldse mõnda kasti ära ja kui välja võtan, siis on jälle tore ja ongi jälle köögivärskendus.

Selline lugu siis minu ja minu köögivärskendusega. Niiet alati ei pea kõike maha lammutama, vaid võib piisata ka poleerimisest! Minu meelest on sellisel käitumine ka igati vastutustundlik. Kui ka sul on vastutustundlike nippe, siis esita oma idee Negavatt konkursile. Ressursisäästu konkursile Negavatt on oodatud osalema noored vanusevahemikus 18–30 eluaastat, kelle hea idee aitab mõistlikult tegutsedes ressursiefektiivsema ühiskonna poole liikuda. Ka siis, kui pakutav ideelahendus aitab kaasa vaid pisut, on see siiski oluline — iga suur muutus koosneb paljudest väikestest algatustest. Niiet päriselt ka – jaga oma häid ideid meiega! Ja tee seda kiirelt, sest ideede esitamistähtaeg on juba 3.03!

Tekst ja fotod Anna Lutter. Aitäh Kukupesa, Negavatt