Want create site? Find Free WordPress Themes and plugins.
Minu kõige esimene mälestus seoses kooliga ei ole mitte vanemate poolt hästi täidetud kooliasjade nimekiri või see, kuidas astrid käes, pihikseelik seljas 1. septembril oma esimese õpetaja poole suuna sisse olin võtnud. Vaid hoopis mõned hetked hilisem intsident kui enne tundide algust. Klassi ukse taga, tuli ühe klassiõe ema minu juurde ja pahandas (rohkem nagu karjus) mu peale ja vihastas (raputas õlgadest), et miks ma tema tütart eile mängu ei võtnud õues. Kui ma õigesti mäletan, siis meile sattus peale direktor, kes meid lahutas. Ma suundusin otsejoones koju (152 sammu) ja klassiõe ema juhatati direktorikabinetti (nagu ma hiljem teada sain). Koju jõudes olin ma nii suures ehmatuses, et ei suutnud vanematele öelda, mis juhtus. Ema vist helistas kooli või helistati juba koolist, mulle anti suhkruvett, kuidagi siis lõpuks rahunesin kuni kuulsime uksel koputust – klassiõe ema oli vabandama saadetud. Mina sellest ei tea muidugi midagi, sest hirm teda ukse taga näha oli mind jälle täiesti kontaktivõimetuks teinud.
Et siis – Päären alustab sellel aastal oma kooliteed, juhhei! Kuidas me selleks valmistume? Olen alati arvanud, et kolmnurkseks tahutud õiget pliitasihoidu soodustav harilik ja mittelibiseva tallaga sisejalatsid võivad sul ju valmis olla varutud, aga kõige keerulisem on varuda kogemusi, oskuseid ja pädevust, mis aitaksid näiteks eelkirjeldatud olukorras toime tulla. Ega neid ei saagi ette varuda või kogeda. Küll aga olen ma endale lubanud, et ma ise püüan Päärenil endal lasta seda teha – ehk siis ma ei hakka tema eest asju ajama, sõprade/ õpetajate või koolikokaga seletama. Tahan, et ta saaks ja oskaks ise enda eest seista ja tahan, et ta saaks need kogemused! Seega, esmalt olen ma juba hulk aega ennast häälestanud – alati saab rääkida ja omavahel arutada, mida ja kuidas lahendada, aga lahendaja peab ta ise olema – mina ei lähe ausalt mitte kunagi ema rollis ühegi lapse peale pahameelt väljendama, see on lubadus, mis on tugevalt kantud mu enda traumast! No ja eks kõik see vastutustunne, püsivus, järjekindlus ja asi käib sinna juurde, mida tahaks oma lapsele sisedresside ja rasvakriitide kõrvale 1. septembriks valmis panna.

Nii palju kui ma ringi olen vaadanud, siis ühestki poest või vallatoetusmeetmest sellist subsiidiumi ei saa – no mis lapse emotsionaalselt valmis teeks. Ok, aga tegelikult olen ma ju praktik ja tegelikult tahtsin täna läbimõelda need asjad, mida ma SAAN hankida ja mida on vaja hankida ehk siis järgnevalt Pääeni kooliasjade nimekiri. Päären läheb Kurtna Kooli. See asub meie kodust 256 sammu kaugusel – niiet mul oli väiksena peaaegu poolelühem tee kooli (152 sammu) – vaene laps! Pääreni õpetaja jagas kevadel lastevanematele nimekirja asjadest, mida vaja läheb. Seal on üsna sellised tavalised asjad: joonelised vihikud, ruudulised, valged vihikud – välja on toodud, kuidas peavad olema vihikud markeeritud ja kuidas ümbritsetud (eelistatult ümbrispaber, sobib ka kile). Plaanin selle markeerimise osas, koostöös Pääreniga, kasutada Brotheri label printerit – sellega saab teha peale ka riietele triigitavaid silte – lisaks on seda põnev teha (saab kujundeid ja teibi värve valida), niiet väga loodan, et Päären on ise ka entukas selle tegevuse juures. Lisaks on vaja kiirköitjat, vihikumappi, soovituslikult kahte pinalit (ühes rohkem kunstilaadsed tooted, teises joonestamisasjad). Pliiatsid, vildikad ja harilikud on ka spetsiifiliselt välja toodud. Kunstitarbed ostab õpetaja – see on tore, sest esiteks kindlasti on nii palju soodsam ja ma arvan, et neil ei kulu kõigil nii palju ära kui kõik oma värviämbrikastiga sinna kohale ilmuksid. Rohkem selliseid kontoritarvikuid ei olegi välja toodud.
Eelloetletud asjadest ei ole meil hetkel põhimõtteliselt mittemidagi olemas – võino muidugi on mul need Kuudis, kodukontoris kõik olemas, aga peame ikkagi ekstra Päärenile siis tema asjad ostma – plaanin selle nimekirjaga minna mõnesse suuremasse toidupoodi võino hüpermarketisse või mis nad on… ja sealt kõik asjad koos Pääreniga siis korraga osta. Suurtes hüpermarketites on kontoritarbed (samad kaubamärgid) lihsalt paaaljuuu soodsamad kui spetsiaalses kontoritarvete poes. Kui ei ole vaja midagi väga spetsiifilist, mida suures poes lihsalt ei pruugi olla, siis ma ostan Kuuti ka kõik liimipulgad-vildikad just suurtest hüpermarketitest. Ma mäletan, et kooliasjade ostmine oli vanasti üks mu suve kõrghetkedest. Nagu vähe ei meeldinud valida päevikuid ja pliiatseid ja pinaleid JA nende kõige kohta nimekirju siis teha ja maha tõmmata ja nii. Ega inimene ei muutu oma loomuses just väga palju. Igaljuhul olen ma ise ka seega üsna erutatud sellest kooliasjade ostmisretkest, sest nii palju head nõu on oma järeltulijale edastada – sest inimene vajab hüva nõu kui asi puudutab kustukummide valimist näiteks.

Lisaks siis sellistele kirjatarvetele on vaja kehaliseriideid – need sai Päären lasteaia lõpetamiseks kingituseks mammalt. Sisetreeningjalatseid peame proovima – kardan, et need on väikeseks jäänud suvega. Ma tihti ostan kaltsukatest jalatseid ette ka – niiet pean oma varud üle vaatama, äkki leian sealt hoopis sobivad. Aga kui ei, siis need tuleb ostunimekirja panna.
Kooliriided. Meil on koolis koolivorm. Kohustuslik on igapäev kanda vähemalt ühte elementi vormist – meil on vest, püksid, polosärgid, kampsunid, t-särgid mingid kleidivärgid tüdrukitele. Olen oma tuttavate käest saanud ka nende laste koolivormide elemente – no et kes välja on kasvanud – niiet midagi on Päärenil juba olemas, aga midagi peaksime kindlasti sealt juurde ka tellima. Ma täpselt ei teagi, millal või kust need tellida tuleks… pean uurima seda. Head sisejalatsid on küll üks asi, mis kindlasti osta tuleb. Kui kellegi on siinosas soovitusi, siis ma kuulaks! Mulle endale sandaalid + sokid üldse ei meeldi, niiet kaldun sinna tennise poole, aga oleksin nõuannete eest väga tänulik! Lisaks koolivormielementidele tuleks osta paar paari tumedaid teksaseid ja äkki mõni sellisem mitte väga pidulik pintsak/ kardigan ka. Ülejäänud asjad peaks tal kõik olemas olema riiete poolest.
Koolikott. Seda ei ole ja selle kohta ei ole mul õrna aimu ka, kust või mida. Koti soovis Päärenile kooli alguseks jälle mamma kinkida, aga Päären ise peaks siis selle välja valima (roosa ja roheline siis suure tõenäosusega). Kust te olete laste koolikotid ostnud? Kuna Päärenil kooli 256 sammu, siis ilmslet see ergonoomilsus ei ole just liiga oluline. Aga no siiski, võiks ikkagi mugav ja vastupidav olla! Lisaks koolikotile oleks vaja siis kotti trenni/ kehalise riiete jaoks. Mõtlesin, et võiksime selle Pääreniga koos õmmelda – talle hullult meeldib meisterdada (sh õmmelda – väga anomaalne eks) ja no äkki oleks tore. Teeksin sellise ülalt kanaliga, et saab nööriga kokku tõmmata mugavalt ja siis selle abil nagisse riputada. Samas oleks kott puuvillasest kangast ilma lukkude ja tulede-viledeta ehk siis kerge kaasas kanda – ei oleks lisaraskus seljas. Korra oli idee isegi selle koti avatud töötuba teha: esimese klassi laps koos ema/ isaga – kas keegi tahaks?
Telefon. Päärenil on üks nuppudega telefon ja see jääb talle ka kooli minekuks ehkki ma arvan, et ta seda koolis kaasas kandma ei hakka. Kurtna Koolis on nii äge süsteem, et telefonid korjatakse nagunii hommikul kõigilt ära ja kätte saab alles siis kui päev/ trennid läbi – niiet siis ta juba ju tuleb koju ja saab vajadusel kodust meile helistada (pluss ma nagunii kas koolis või kodus tööl ju… vaene laps, nii palju siis üksi kodus olemisest).

Õpikoht. Viimaseks, aga mu meelest üks olulisemaid asju, mis meil teha tuleb – koht õppimiseks! Meil küll nüüd äsja alles ju valmis suur söögilaud elutuppa, lisaks on meil arvutilaud, siis on köögis saar ja Pääreni ja Pelle toas madal laud, aga ma kindlasti tahan, et Päärenil oleks ekstra õppimislaud. Ma tean, et esimeses klassis ei ole seal taga ilmselt vaja hullupööra palju pead murda, aga minu meelest on ülioluline, et tal oleks võimalik hakata seal laua taga oma õpiharjumusi kujundama. Ja keskendumist ja fokusseerimist! Ehk siis see laud saab olema õppetöö jaoks ja sinna sahtlitesse riiulitele tuleb tal panna ainult kooliasjad.
Aga, et kuhu me selle laua siis veel pressime? Ega lastetoas just üleliia ruumi ei ole. Aga juba päris mitu aega tagasi mõtlesin välja umbes sellise lahenduse, et laud läheks akna alla (radiaatori ette) ja oleks aknalauaga tasa, et see aga liiga kõrge ei jääks, siis tuleb alla teha aste – väike kõrgenatud põrand. See omakorda annab võimaluse lisapanipaigaks/ sahtliks. Kõik see tuleks siis ka musta värvi ja samast materjalist oleks põrand, mis nende voodi. Laud oleks siis ühendatud Pelle voodi sissepääsuga, aga ta ei oleks voodi juurest mitte laua laiune, vaid oleks selline peeniksem riba – radiaatori katame eest ka laudisega, peale teeme avad, et õhk liiguks ja sinna radika katte külge tuleb otsida mingid nunnud nagid ja sinna saaks siis riputada koolikoti ja trennikoti.
Ja siis tuleb natuke ümber teha ka see vasakpoolne sein. Esiteks tahame üle pahteldada/ lihvida ja värvida (sest keegi on sinna millegi pärast joonistanud ja muud mürglit teinud) ja teiseks legokasti ja madala laua asukoht tuleks ära vahetada, sest vaip jääb muidu kasti ratastele ette. Lisaks selle vahetusega tõstame ümber ka need seinariiulid ja selle Ikea kirjatarvete tahvli. Võib-olla võiks riiuleid natuke suuremate laste jaoks ümber ka stiliseerida. Seina värvime uuesti valgega üle, aga ma mõtlen praegu ühe väikese seinamaalingu (rohkem nagu kujundi) osas.. kas teha või ei.
Piltidel on näha, et õpikoha planeerimine on saanud alguse. Niimoodi kõik need projektid sünnivad. Mõte lahenusest tekkis mul juba äkki aasta tagasi, aga nüüd ajaga on see veits saanud uusi külgi ja ideid. Laupäeval istusin mõõdulindiga poistetoas, joonistasin ja mõõtsin oma mõtted (tuli veel uusi mõtteid juurde ja mõned läksid päevakorrast maha). Näitasin Algole, Algo pani joonise (rohkem nagu joonistuse) materjali ümber ja pühapäeva hommikul oli materjal kohal ja pühapäeval õhtul oli üks osa keldris valmis mõõdetud ja saetud – et toas siis ainult installeerida. Niiet vaatame, mis sellest asjast saab – hoian teid kursis!
Ja siis ükspäev sorteerisime ja koristasime ära ka kõik poiste mänguasjad. Üritasin täiega mõndasid asju toast ära saada, et noh algul viime keldrisse ja siis paari kuu pärast saaks ära äkki annetada kui keegi puudust ei tunne. Aga need kaks venda lihtsalt ei suuda ühestki asjast loobuda (huvitav, kust nad sellised iseloomujooned ja kombed saanud on…), aga no katkised asjad vähemalt viskasime ära ja midagi ikka läks keldrisse ka! Ja korra saime ka korraks majja.
Kui palju see kooliminek siis prognoositavalt maksab? Kuna me ei ole veel ühtegi kulutust põhimõtteliselt teinud – see on siin siis selline  kooliasjade nimekiri – siis panin kirja summa, mis ma arvan, mis võiks nendele asjadele kuluda. Kui oleme kõik asjad siis ära hankinud, siis vaatame, kuidas mu prognoosid paika pidasid. Et kas võib selgeltnägijate tuleroovi mina või pigem ei. Detailsemalt näeb lugeda pildi peal olevast tabelist, aga kokku hetkel prognoos umbes 660 eurot.
Selline näeb siis meie peres välja Pääreni kooli minekuks häälestumise programm. Aga palun andke nõu või jagage kogemusi: kust te tavalislet ostate kõik kooliasjad: kontoritarbed ja kust näiteks sellise olulise asja nagu koolikoti. Kui oluline on õppimislaud ja kas ma olen oma nimekirjast mõne eriti olulise asja välja unustanud? (või äkki asja, mis sinu koolilapse elu palju mugavamaks on teinud ja mida meile ka soovitaksid!) – igaljuhul jaga oma kogemusi ja mõtteid kommentaarides! Palju häid kooliminemise (ja ka ülikooli või kutsekooli) nippe on praegu liikvel ka #Kogumispäeviku FB grupis. Kui sa veel ei ole sellega liitunud, siis ma soovitan, sest seal päris inimesed ütlevad, kuidas nad päriselt teevad ja mis toimib ja mis mitte ja kust saab seda hea hinnaga ja kust teist ässa diiliga.
Tekst ja fotod Anna Lutter. Postitusele andis hoogu @kogumspäeviku kooliminemise kuu!
Did you find apk for android? You can find new Free Android Games and apps.