Blogipostitus pealkirjaga “Minu esimene festival”, mis ilmus 2020. aastal kui toimus I väga KUUT fest pidi olema kirjanduslik paralleel teosega “Minu esimesed triibulised.” Seda sisu toona luues rõhus autor sellele, et siin on nüüd millest õppida ja enam sellesse auku ei astuta. 2021. aasta suvel sai selgeks, et kui auku
Kui sa oled sattunud siia blogisse ja neid ridu peale pealkirjast silma jäänud sõna “purk” nüüd loed, siis sa ilmselt tead, et siit ei tule uut kurgimarineerimisretsepti või tikrimoosi saladust. Etteruttavalt võin öelda, et sul on õigus kui arvasid, et eks see Lutter hakkab jälle rääkima, kuidas ta Magaziinist hea
Kingituste pakkimine on minu jaoks alati teema olnud – mulle meeldib kui kõik näeb ühesugune välja ja üldse mulle lihtsalt meeldib mässata nende pakendamisega. Aga mulle on alati hästi oluline olnud ka see, mis paki sees on, kirjutasin sellest (teemal “kuidas teha ideaalset kingitust“) ühe blogipostituse ka eelmisel aastal –
Mõtlen küll, et kambavaim ja grupisuhetest tulenev mõju võiks olla ühe kohe kahekümne kaheksa aastaseks saava inimese jaoks mitte väga määrav jõud. Täna olen aga olukorras, kus ma saan aru, et ei ole midagi ägedamat, paremat, innustavamat kui kuuluda jõuku, saada osa grupidünaamikast ja kambavaimust. Saada osa sellest ägedast tundest,
Esimeses selle sarja postituses kirjeldasin neile, kes füüsikatunnis omalajal tähele ei pannud, mida see relatiivsusteooria tähendab. Täna tunnen, et see teooria on ikkagi üks ütlemata tark ja aegumatu asi. Ma olen oma aasta kokkuvõtte kirjutamiseks hoogu võtnud kolm nädalat, aga iga päev või õhtu kui on tekkinud hetk ja võimalus
Mu isa on traktorist. Mu isa on ettevõtja. Mu isa on maailma parim storyteller. Mu isa on toetav, alati. Mu isa on tark. Mu isa on raamatu lugeja ja AK vaataja. Mu isa on sauna inimene. Mu isa on hea huumorisoonega. Minu isa on minu suur eeskuju. Kui ma olin
Kui midagi on võimalik edasi lükata, siis ma olen täpselt see inimene, kes hakkab edasi lükkama. Lükkan täpselt nii kaugele, et napilt enne tähtaega hakkama saan. Karmim juhtum on aga see kui tähtaega üldse ei ole või kui ma olen selle enda jaoks ise püstitanud, sest siis ma lükkan asju
Järgnevalt asun käsitlema lastetoa vasakut poolt. Paremal pool asuvast voodilaadsest tootest saab lähemalt lugeda eelmises postituses (LINK), aga kõik ülejäänud pooled ja nurgad – mida ühe korterelamu neljakandises standardtoas on omajagu – saavad vaadeldavaks ja loetavaks siin. Niisiis, sinna vasakusse seina kujutasin ette midagi, mis täidaks nii kapi, laua, riiuli kui ka
Viimased päevad on olnud emotsionaalselt superkeerulised, sest mis valmistaks ühele eestlasele veel suuremaid raskuseid kui komplimentide ja kiituste vastu võtmine? … jah, nende tegemine on veel komplitseeritum. Ma olen ülirõõmus iga hea sõna, pika kirja, kiire laigi, sisuka kommentaari ja kallistuse eest, mis viimasel ajal mulle osaks on saanud ning
Olles värskelt lõpetanud oma teise raamatu kirjutamise, otsustasin siia kirja panna viis äärmiselt praktilist nõuannet, kuidas välja anda raamat vähem kui kuue kuuga. Ole õigel ajal õiges kohas! (aka õnnel on määrav roll). Ühes olen ma kindel, ma olen alati õiges kohas kohal olnud. Vahel (tsau, Gerda!) mõtlen kardan paaniliselt, et
