Esimeses selle sarja postituses kirjeldasin neile, kes füüsikatunnis omalajal tähele ei pannud, mida see relatiivsusteooria tähendab. Täna tunnen, et see teooria on ikkagi üks ütlemata tark ja aegumatu asi. Ma olen oma aasta kokkuvõtte kirjutamiseks hoogu võtnud kolm nädalat, aga iga päev või õhtu kui on tekkinud hetk ja võimalus
Seoses kontorinurga ümberkorraldamisega (LINK) tekkis vajadus seda sama – ümberkorraldamist – teha ka kogu ülejäänud elutoas. Mina mõtlesin muidugi, et mis see siis ära ei ole – korra tõstame raamatud kapist välja, lohistame kapi paika, kapp tolmust puhtaks, raamatud paika ja olemas. Selgus aga tõsiasi, et kapi sees olevaid raamatuid
Meil ei ole arvutilaua ja kontori jaoks korteris eraldi tuba ette nähtud. Kõik eelkirjeldatu tuli paigutada seega elutuppa. Mu visioon oli aga see, et seda töötamiseks mõeldud ala peaks saama kuidagi varjata, et siis kui tööd parasjagu teha pole vaja, et siis kuvari ja raamatupidamismappidega tõtt ei peaks vaatama. Niisiis
Kaks enim küsitud küsimust: kus sa saad oma ideede jaoks inspirtasiooni? (also kõige veidram ja mittemidagi ütlevam küsimus) ja teine: millistes sisustuspoodides sa käid? Kui inspiratsioonikorje küsimust ma isegi ei oska lahata, siis sisustuspoodidest võin ma küll vabalt kirjutada. Täna spetsialiseeruks sellisele sisustuskaubamajale nagu Prisma peremarket (LINK).Juba viis aastat tagasi kui
Järgnevalt asun käsitlema lastetoa vasakut poolt. Paremal pool asuvast voodilaadsest tootest saab lähemalt lugeda eelmises postituses (LINK), aga kõik ülejäänud pooled ja nurgad – mida ühe korterelamu neljakandises standardtoas on omajagu – saavad vaadeldavaks ja loetavaks siin. Niisiis, sinna vasakusse seina kujutasin ette midagi, mis täidaks nii kapi, laua, riiuli kui ka
Eesti keeles on ikka omajagu veidraid mõisteid. Üheks selliseks on kahtlemata lapsehoolduspuhkus. Iga inimene, kes sellel imelisel 18-tähelisel mõistel üle kuu aja viibinud on, teab ilmselt, et asi on puhkusest kaugel ja kahe lapse (kellest vanem ka nüüd lasteaiast suve puhul vabastatud on) puhul tunnen, et isegi hooldamisest ja hoolitsemist ei
Piinlik isegi meelde tuletada, aga augusti lõpus tegin ühe kolimistemaatilise postituse, mis kajastas minu kaua oodatud kodust välja kolimist (LINK). Lubasin seal kohe-kohe pilte valmis õmblustoast jagada. Ja mul on rõõm tõdeda, et nüüd – kaheksa kuud hiljem – on kohe kätte jõudnud. Sellega, aga kogu see rõõm ka päädib,
Mul läheks vist tükk aega enne kui ma oskaksin välja tuua kolm asja, mis mulle mu kodus kõige rohkem meeldivad… rääkimata kõige lemmikuma valimisest ja ilmselt peale pingsat mõtlemist valiksin lemmikuteks kõige uuemad asjad… Küll aga võin – ja toongi – nüüd ja kohe välja need asjad, mis teile kõige
See elumuutev sündmus juhtus möödunud aasta oktoobri viimastel või novembri esimestel päevadel. Ma olin mitu nädalat järjest ööd-päevad kikilipse õmmelnud, pakkinud, meilinud, ühe silmaga jälgides, et mõlemad lapsed oleksid enamvähem toidetud ja üksteisele ohutud. Ja siis ma järsku tundsin, et ma vajan kiirelt midagi, mis mu tuju tõstaks ja motivatsiooni
Konfutsius seadis kunagi mõtte, et ära tee kellelegi seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Ma olen juba tükk aega juurelnud, et kas see juhtmõte toimib ka teistpidi, et tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Igaljuhul lootusetu DIY entusiastina lõpetan ma selle toimimise üle arutlemise ja proovin kohe
