#lifehack – koristamine
Teadlased ei ole veel omavahel kokku leppinud, kas geenidega saab isikuomadusi kaasa või siis ikka mitte ei saa. Seega ei või ma kindlalt väita, et olen oma vanaemalt pärinud ülidomineeriva koristamisgeeni – võib vabalt olla, et vanaema on mulle väikesest peale lihtsalt nii tugevat ajupesu ja praktikat teinud, et ma lihtsalt ei suuda taluda kui asjad on organiseerimata, mustad ja sassis. Ühesõnaga. Moel või teisel on minust kasvanud inimene, kelle ümber peab kõik olema korrastatud ja puhas. Tervitan siinkohal oma 83 aastast vanaema, kes redeliga ronides aknaid peseb ja oma korterealmu prügikastide sisu loogilisemasse ja säästlikumasse asendisse organiseerib ja regulaarselt seest poolt ka peseb – mul on pikk maa veel minna!
Vahel ikka püütakse Algo käest küsida, et räägi, kui sassis teil tegelikult kodus on ja kuidas need Instagrami pildid sünnivad, kas kogu elu lükatakse jalaga ühte seina, et teisest stiliseeritud seinast pilt teha – juhtub ka nii, aga üldiselt on Algo sunnitud vastama, et meil ongi kodu koguaeg korras. Päriselt. Peaaegu alati, sest ma lihtsalt ei suuda eksisteerida segamini ja mustas kodus. Teate ju seda tunnet kui peaks lõputööd kirjutama, aga hakkate suvalist sahtlit sorteerima. Mu lõputööd on ammu juba kirjutatud, aga sahtlite koristamise kultuur on jäänud – koguaeg ja alati on vaja midagi koristada, sorteerida ja ümber sättida!
Aastate jooksul on mul välja kujunenud mõned harjumused, kuidas kodu korrashoidmist enda jaoks lihtsustada. Üks vähestest asjadest, mida ma tean, on see, et maailmas on ka palju inimesi, kes ei ole vanaemalt sellist dominantset geeni või ajupesu kaasa saanud (näiteks minu ema – tsau, emps!), siis otsustasin oma koristamis hacke jagada, äkki on kellelegi veits abi või äratundmisrõõmu! Ma räägin koristamisest nii nagu mina seda teen.
- Ma koristan koguaeg, möödaminnes! Samal ajal kui lapsed söövad ja ise juba lõpetanud olen, siis ma koristan köögikappe, töötasapindu, külmappi – ühesõnaga kõike, mis köögis on. Kui lapsed on dušši all, siis koristan vannituba kui lapsed on lastetoas, siis ma sorteerin mänguasjakorve (kus peavad ilmselgelt asjad liigitatud olema – ma olen veendunud, et süstematiseeritud keskkonnas on lapsel lihtsam süsteeme ja elu mõista).
- Ma koristan korteri igal õhtul vahetult enne laste magama minekut ära – panen kõik asjad omale kohale (sh vedelevad riided, mustad nõud, kommipaberid, Algo sokid, haha, tsau, Algo! jm), vajadusel (st alati) imen tolmu. Niiet siis kui lapsed voodisse on läinud saan ma teha seda, mida ma parasjagu soovin, mitte ei pea selle jalgpalli meeskonna päeval tekitatud segadust koristama hakkama. Ja siis on hommikul ka alati meeldiv ärgata – kõik on korras (juhul muidugi kui mõni lastest ei ole varem ärganud ja diiavni peal leiba sööma hakkanud vmt – aga see on elu ja sellega olen ma juba arvestanud).
- Nii nagu tuleb kodu ära koristada õhtuti, siis koristan ma kodu ära ka alati enne kui kodust välja lähen – enamasti ka siis kui ainult kümneks minutiks lastele lasteaeda järgi lähen. Siin võib peituda ka üks põhjus, miks ma alati igale poole hiljaks kipun jääma – sest need diivanipadjad vajasid veel väikest kohendamist.
- Korra nädalas teen ma suurema koristuse – pesen aknad (nii seest kui väljast – talvel muidugi väljast mitte), pühin igaltpoolt tolmu, pesen üle kõik toolid, uksed, kapiuksed, üritan seinte pealt maha saada mustade sõrmede jäljed, klopin õues vaibad ja pesen põrandad. Kokku kulub selle protseduuri jaoks umbes neli tundi – ma võtan seda kui head trenni! Üldiselt teen seda alati koos Pellega, aga kui lõpus põrandate pesu on, siis on alati meeldiv kui Algo sellel ajal lastega õues on. Ja no üldse on üksi koristamine effektiivsem ja kiirem, aga samas mulle meeldib mõelda, et äkki siis lapsed mõistavad rohkem, kuidas asjad korda saavad (haha, ise ka ei usu, mis ma kirjutasin siia… mu lapsed ei korista never enda järgi).
- Tegelikult aga püüan erinevatesse ülesannetesse ka teisi pereliikmeid kaasata – näiteks diivani alt koristamine, vaipade kloppimine või muu vähem vastutusrikas ala (sest keegi teine ei oska siin nii hästi tolmu imeda või kapiuksi poleerida kui mina!).
- Suurema koristuse võtan tavaliselt ette pühapäeva õhtul või nädala alguses, sest nädalavahetusel on segaduse tekitajaid nii palju kodus, et koristatud kodu tundub lihtsalt totaalne raiskamine.
- Tavaliselt üritan iga suurema koristuse käigus ühte asja põhjalikumalt koristada, näiteks, et ühel nädalal koristan põhjalikumalt riidekappi, teinekord riiuleid või karpe, siis jälle diivani või voodi alust.
- Mul ei ole pesupesemise päeva vaid see käib möödaminnes. Meil ei ole kodus pesukorvi, pressime musta pesu segamini pesumasinasse ja kui sinna enam ei mahu, siis see on selge märk, et tuleb masin tööle panna. Sorteerin värvi järgi, otsin veel korterist asju juurde, et masin täis saada ja masin tööle. Seega ei teki mul kunagi meeletuid mustapesu hunnikuid, sest jooksvalt koguaeg tegelen sellega – reaalselt üldse ei mõtlegi enam pesu peale, vaid kuidagi jooksvalt kõik sujub.
- Meil on juba paar aastat pesukuivati. Ausalt, nii hea asi. Ma tean, et see väsitab riideid, aga see aja kokkuhoid ja mugavus on minu jaoks nii määrav (pluss riiete kuivatusrest toas näeb nii kohutav välja), et ma kuivatan reaalselt kõik riided ja kodutekstiilid kuivatis. Ehk siis pesumasinast otse kuivatisse ja kuivatist viskan riided lastetuppa, kus need õiget pidi pööran, kokku voldin ja kappidesse laiali tassin.
- Pesu pesen ja voldin ja panen kappi alati sellel ajal kui lapsed on üleval ja oma toas mängivad – mu meelest tundub lihtsalt raiskamisena seda nende uneajal teha. Triikrauda ei ole me kodus juba paar aastat, niiet õnneks nendest triikimisvajadusgeenidest olen prii ja me ei triigi ühtegi asja, oih.
- Riided panen kappi ja kummutisse sordi ja värvi järgi – alati jätan murdejoone pealepoole, sest nii on lihtsalt ilusam ja mugavam neid asju pärast võtta ka.
- Mul on hästi palju karpe ja panipaiku kodus – iga asja jaoks on oma koht! Reaalselt on nii ülilihtne ka koristada, ei teki seda mõtet, et oota, kuhu selle nüüd panna võiks, vaid ma tean täpselt kus mingi asi käib ja sinna ta ka viin.
Palun öelge, et ma ei ole üksi ja siin on veel palju selliseid kirglikuid koristjaid! Ja muidugi olen väga avatud ka uutele ägedatele koristusnippidele. Kuidas teie oma kodu korras hoiate?
Fotod ja tekst Anna Lutter
Ma olen mugav inimene, ja kuigi mulle meeldib piinlikult puhas kodu, siis aeg-ajalt lipsab sisse momente, mil kodu näeb välja nagu oleks sellest Napoleoni armee üle käinud. Sestap meeldivad mulle avarad ja puhtad pinnad. Imetlen teie kodu, ja see on mu üks lemmikuid, aga tean, et ise sellises kodus elada ei saaks, sest tolmukord valitseks kõigi nende esemete vahel – kurb, aga tõsi. Minu arust eeldab selline kodukorraldus, et mõlemad osapooled on koristamisest samaväärselt huvitatud – kui juba üks inimene on natukenegi lohakama eluviisiga, siis läheb kogu korraldus kiirelt vett vedama, sest teine osapool ei jaksa üldiselt pikas plaanis kogu aeg koristada ja tubli kodukata olla.
Samas tekkis küsimus. Teil on (minule teadaolevalt) laminaatpõrandad. Kuidas neid pesete? Praeguses elukohas on meist sõltumatul juhusel laminaadid ja põrandahooldus tundub kui müsteerium X. Vahendit kasutada ei või, sest see jätab jäägid. Veega pestes tuleb pesta ruutmeeter-ruutmeetri haaval, sest muidu hoiatati, et läheb vesi vahele ja paisub üles. Kuidas teie oma põrandaid hooldate?
Tere, Kati! Aitäh sisuka kommentaari eest!
Ma olen nõus, et seda tolmu pühkimist on päris palju ja meil oli ka vist alles aasta tagasi pigem puhtaid pindasid rohkem, aga kuidagi hakkas mingi teine stiil siia peale tulema ja nüüd ongi kõik kohad asju täis. Ma näen ikka päris palju vaeva nende puhastamisega – nagu piltidelt näha, siis pmst iga nädal tõstangi need riiulilt ära ja pühin puhtaks ja tagasi – suudan seda kõike ilmselt selle pärast teha, et mulle päriselt meeldib koristamine ja ma kunagi ehkki ma küll vahel mõtlen, et aah, kuidas kõik nii must on jälle, siis ma kunagi ei mõtle, et ööh, koristama peab hakkama. 😀 Piegm ongi see mu üks workout ja mõnus oma mõtete mõtlemise aeg… aga jah, olen nõus, et päris palju aega peab invsteerima tolmuga võitlmisele.
Põranda… see on üks kohutav teema. Meil on jah laminaat. Sai valitud hinna pärast. Otsisme korteri ja laenu võtsime ainult korteri ostuks ja remondi tegime sellest, mis parasjagu saada oli – niiet ega me väga muud võimalust ei näinud. Selle laminaadiga on meil väga halvasti. Esiteks kiirustades tehtud vead paigaldamisel (mitte piisavalt tasane aluspind, mille tulemusena koridoris saab kiikuda liistude peal) ja muidugi see kvaliteet üldiselt on ülihalb. Kui mingi väike asi maha kukub, siis kohe on täke sees – eks ise sees elades tead muidugi kõike neid kohti ja näed kui jube see on – kaugelt nii hull ei tundu.
Olen seda algusest peale pestnud põrndapesu vahendi ja selle mopiga? (või mis iganes lapik asi see on) ja selle tulemusena äärte pundmumist ma küll ei näe, pigem ongi need eelloetud põhjused, miks see kole on. Väänan lihtsalt mopi hästi kuivaks alati… aga olen jah teadlik, et seda teha ei soovitata 😀 aga kuna see põrand on nagunii nii pekkis, siis kaotada ka midagi ei ole :D.
Aurupuhasti on super! Laminaadi puhastamiseks keeran auru miinimumi peale (mul vileda aurumopp) ja teeb põrandad ilusasti puhtaks ja läikivaks. Juba pea 2 aastat seda kasutanud ja kõige paremini kulutatus 60 eurot üldse (vist oli hind midagi sinnakanti).
Oh, aitäh, Moonika! Kusjuures ma olen tükk aega juurelnud, et kas see on pigem selline kodumasin, mis kuhugi nurka tolmu koguma jääb või on reaalselt sellest kasu ka. Aga tundub, et peaks siis ikka kaaluma! Millist mudelit Sa kasutad? /neid on ju miljon erinevat :D/
Mul on selline (hansapost lihtsalt suvaline link, ise ostsin mujalt): https://www.hansapost.ee/et/kodu-ja-kook/kodumasinad/tolmuimejad/pesevad-tolmuimejad/VILEDA-Aurupuhastaja_0bbed586/
Värv ei meeldi, aga oma tööd teeb väga hästi, niiet selle kohapealt pigistan silma kinni ?. Kuna varstolmuimeja on ilma juhtmeta, siis vahest mõtlen, et palju mugavam oleks, kui aurumopp ka juhtmeta oleks, aga õnneks juhe päris pikk ja saab ilusasti hakkama.
Suureks plussiks on ka kiiresti kuivavad põrandad, tänu millele ei pea lapsi kusagil eest ära hoidma põrandapesu ajal ?.
Huh, aitäh, täiega tekkis isu proovida nüüd! Enne teada ei saa, kas endale sobib kui ise ära proovid.
Ja see on küll ka muidugi suur pluss kui põrandad kiirelt kuivavad!
Ma koristan korralikult kord nädalas, aga ka palju jooksvalt ja tolmuimejaga iga päev. Mul on kodus 1a1k naaskel – põrandapesu olen lahendanud nii, et viskan ta selle ajaks kandekotiga selga ja see talle meeldib. Seljas on kuni põrand kuivab – või annan snäki ja panen kuivamise ajaks söögitooli. Vôtan mopilt alati riide küljest, aga ta selle varre ja ämbriga mängib ja käib nühib mopiga vahel möôda tube ka ?
Haha, jaa! Mul oli sama hack kui lapsed väiksemad – vahepeal panin nad Pelle võrvoodisse ka kinni kahekesi ja said seal multikaid vaadata kuni põrandat pesin ja see kuivas. 😀
Väga lahe – kohe näha, et on midagi õppinud ikka. Mul Pelle ka möllab selle mopi otsaga, aga ma igakord hoian hinge kinni, et mitu musta kriipsu ta seina peale sellega teha suudab. 😀 – aga samas on laps jälle tegevuses, siis vahel mõtlen, et ah las olla, pärast küürin. 😀
Tore kui inimestele meeldib puhtus ja ma jumaldan vaateid su kodust. Imeilus ja korras-nagu unistus. Aga Ma loen seda kurbusega ja mõtlen, et sa oled täpselt nagu mu ema. Täpselt samasugused harjumused läbi mu lapsepõlve. Pean aga ütlema,et mul on sellise kompulsiivse käitumise tagajärjel koristamisega ikka hoopis teistsugune suhe-Koristan täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Ilmselt sa sõnastad ka oma eluviisi nii, aga mu elamine ei näe kunagi selline välja.kyi üks nurk saab korda, siis teise on vahepeal juba uued segadused tekkinud. Veedan koristamise asemel oluliselt rohkem aega tehes asju,mida ma teha tahan ja lasen ka teistel pereliikmetel olla. Nüüdseks on mu emal see hullus mõõdas ning tunnistab ausalt, et see kompulsiivsus oli varjupaik ta sees toimuvale segadusele.
Haha, ja ma olen nõus, et see ei ole väga tervislik kui see nö kinnisideeks saab. Mu emal oli just ilmselt nii nagu Sul, et koristab täpselt nii palju kui vaja – aga juba väiksena mulle meeldis ka oma lapsepõlve kodus ise koristada ja tubasid ringi tõsta – ja nii siiamaani. Ja päriselt on nii, et kui ma vahel mõtlen, et võiks midagi mõnusat teha ja puhata, siis ma hakkan koristama, sest see on mulle nii nauditav! – küll mitte WC-poti küürimine, aga selline asjade tõstmine, keldri organiseerimine, riiete ilusti kappi panemine jm – väga meeldib! Ja ma olen nõus, et eks see võibki olla mingi eneseväljaelamise vorm ja aitabki tasakaalustada sisemist kaost, mis mul kindlasti eksisteerib. 😀 Aga see on minu moodus sellega toimetulemiseks ja nii palju kui ma suudan, siis ma püüan oma pereliikmeid mitte sundida sellisele pedantsusele, aga enda järgi mõistlikul määral koristamine on küll midagi, mille poolt ma olen. 😀
Jees, high five! Ma olen täpselt samasugune nagu sina, pluss mul on veel see obsession, et ma pidevalt sorteerin asju ja üritan asjadest vabaneda. Ma ka kogu aeg koristan ja siis ei teki mingit sellist hetke, mil kõik on justkui ülepea kasvanud ja tuleb terve nädalavahetus koristada (mis mulle isiklikult suurt naudingut pakuks, aga pere arvelt ei taha aega nii kulutada). Lemmiksaade on Obsessive compulsive cleaners ka, hahaa. Ma muidugi päris nii hull ei ole, et kõike kolm korda päevas bleachiks.
Haha, jee! Ja, ma olen nõus, et see et asjad koguaeg korras on aitab täiega kaasa sellele tundele, et misasja, muidugi suudan kõike teha, kõik ju sujub! Ja kui vahel kuidagi satub et kodu on rohekm sassis, siis see tõmbab mul kohe tuju ka alla – aga õnneks ma tean, et koristamine alati aitab nii hea tuju kui ka korra taastada. 😀
Asjadest vabanemisega on mul kahetised tunded. Mul on küll kõik sorteeritud, aga oma elukutse (-kutsumuse) tõttu on mul paljude asjadega mõte, et oota, äkki ma saan sellest veel midagi teha kunagi, et läheb kunagi vaja. Õnneks on mul suur kerlder (ja isal suur angaar, millest ma poole hõivanud olen) ja seal on erinevad karbid erinevatele (mitte)vajalikele asjadele, mis mingil hetkel võivad vajalikuks osutuda. Aga kodus ma ka ei taha näha asju, mis on katki/ mulle enam ei meeldi vmt. 😀
Mulle tohutult meeldib korras kodu ja on suur eneseületus lasta lastel enda tubade eest ise hoolt kanda. Kui suurem poiss seda suudab siis kaks väiksemat oskavad tekitada segaduse minutitega ja kogu minu töö mänguasjade sorteerimise osas tundub täiesti pointless. Olengi nüüdseks loobunud ja võtan selle asja ette ehk korra kolme kuu jooksul ja siis viskan või annetan hunnikutes asju ära. Kui elu käib kahe korruse peal majas kolme lapse ja suure koeraga ja lisaks on ka aed mis vajab korrastanist siis puht füüsiliselt ei suuda ma hoida kõike piinlikult puhtana ja nüüdseks olen ma sellega juba ka leppinud kuigi vahepeal pean endiselt ennast minema nurga taha rahustama ja kotti hingama kuna kodus on plahvatus toimunud ja kedagi teist peale minu see ei paista häirivat. Aga nipid siis… polegi vist väga nippe…enamjaolt kõik käib möödaminnes, ka pesu pesemine. Suurpuhastuseks eraldi päeva ei ole, samuti ei ole ka koristuspäeva aga proovin ikkagi nii et suurema puhastuse teen mingile toale või ruumile iganädalaselt või paari nädalase vahega. Kui on heledad seinad ja põrandad siis mustus paistab koheselt ka silma ja saab kiiresti elimineeritud. Lapsed peavad koristama enda tube ise aga tolmuimejaga ja tolmulapiga käin korra nädalas sealt ikka ka ise üle kuna igalepoole nende käed millegipärast ei jõua. Kuivati on elupäästja ja mina ei kujutaks ette elu ilma selleta. Samuti on aurupesur elupäästja, sellega saab puhtaks wc, sauna, vannitoa ja põrandad ilma keemiat kasutamata. Lisaks on tõhusamaks puhastuseks abiks äädikas ja sooda. Igasuguseid nipsasjakesi ja asju riiulitel ma väldin kuna tolmu pühkida mulle ei meeldi väga…hea et meil kodus riiuleid pole ?
Kairi, mul täpselt samad tunded ja põhimõtted!
Ja see aurupuhasti jutt hakkab mulle nüüd väga meeldima – millist Sa kasutad? – Vannituba on tegelikult alati peavalu olnud. Ma olen a la hambaharjaga neid vuugivahesid puhastanud, aga see võtab juba üksi 3h terve vannitoa peale. Kunagi kuulsin kuskilt ka midagi autupuhasti kohta, aga kuidagi ei ole mahti saanud uurida, aga nüd tekkis küll suur isu!
Meil on siin ainult nõks alla 70 ruudu ja pole koera ja aeda ka mitte – niiet täielik lugupidamine! Maja eest hoolitsemini tundub täielik müstika, aga eks kõigega harjub ja muutubki loomulikuks nö möödaminnes tehtavaks. Aga ma mäletan küll, et alguses kui kahetolalisest kolmesesse kolisime, siis tundus juba siin, et oota, nii kaua aega läheb tolmu imemisele. 😀
Ennem pesurit tegin ka vuugivahesid hambaharjaga puhtaks ? Neli tundi ja katkised nukid ? Aga meil kasutusel Kärcheri aurupesur.https://www.k-rauta.ee/p/aurupesur-karcher-sc-2-eu-1500w/2r9g
Hahaha, i feel you! Sama seis siin. Kavatsen nüüd Sinu eeskujul väikese improvementi oma puhastusvarustusse teha ja hambaharja välja vahetada aurupesuri vastu! 😀 Aitäh!
Tulin lastega pühapäeval tagasi lühikeselt puhkuselt. Peale koju jõudmist läksime kohe külla, magamise ajaks koju. Eile oli vaja linnas toimetada ja pärast seda puhkasime puhkusest. Mul on asjad siiamaani lahti pakkimata, pesu pesemata. Nõme peavalu on kukil eilsest. Midagi natuke proovisin koristada ka, aga see on puudulik. Mind ajab närvi segamini ja must kodu, armastan korda ja puhtust. Ma koristan praktiliselt iga päev. Suviste ilusate ilmadega on tubased tegemised pisut soiku jäänud ja oleme õues toimetanud, rohimised siit lillepeenrast ja sealt.. nagu ikka. Ja nüüd ma olen voodis pikali oma tuumapeavaluga ja mõtlen, et tegelt ma peaksin koristama.
Sõbrannad teavad, et ma olen koristamise hull ja mul on nende arvates alati kõige puhtam ja korrashoitum kodu.. aga olgem ausad.. eks on ka sassis kodu päevi, sest lapsed jõuavad rohkem asju laiali tassida, kui mina neid tagasi oma kohta viia. ?
Kibelen koristama peale selle postituse lugemist ?
Suvi on sellesmõttes tõesti keeruline, et on tihti rieisimist ja matkamist ja asjade kokku-lahti pakkimist (ja siis seda liiva, mis alati asjade vahelt alati tuleb?! 😀 isegi kui rannas pole käinud, ikka mingi puru kuskil – kuidas?!).
Ja ma olen nõus, et on jah ka korraskodudel halvemaid päevi! Ma loodan, et peavalu läheb kiirelt üle, sest ma kujutan ette, kuidas tahaks asjad korda panna ja alles siis peavalu põdeda! 😀
Armastan korras kodu ja tunnen ennast alati puhtas ning kenast stiliseeritud keskkonnas hästi. Kuna nüüdseks oleme kolinud majja ja lisaks mehele on meie perega liitunud ka väike preili, kes hoolitama oma väiksest vanusest suudab juba omajagu segadust tekitada, siis on koristamine muutunud oluliselt sagedasemaks, samas on preili kõrvalt keeruline koristamiseks ka eraldi aega leida. Seega käib kõik jooksvalt ja kuna preili roomab, siis põrandate puhastus toimub iga õhtu või hommik, sest seda paganama tolmu tekib päeva jooksul nii palju. Meil on puitparkett põrandad, mida peamiselt puhastan tolmuimejaga, aga kord või paar nädalas tõmban mopiga üle. Pole leidnud paremat moppi, kui McCleani kummikaabitsaga mopp, millele käib mikrokiust lapp kõrpsuga külge. Selle lapi saan hästi kuivaks väänata ja moppi liigutada on hästi kerge, lausa libiseb üle põranda :). Kindlasti soovitan. Aurupesur (Kärhcer) jäi paraku seisma, sest seda on nii tüütu kasutada, eraldi veega täita ja siis susistada. Kuna majas on veepuhastus seade ja vesi pole enam kare, siis on duši- ja vannitoa puhastus läinud oluliselt kergemaks. Seebijäänused saab lihtsalt lapi ja kerge puhastusvahendiga puhtaks. Puhta WC nipp on see, et puhastan iga päev korra. On ikka aegu, kus regulaarne koristus jääb tahaplaanil, siis hea nipp on see, et kui tuua koju värskeid lilli, siis kohe tekkib tunne, et pean ka toa ära koristama, sest segamine toas ei sobi lilli lauale panna.
Ma kartsin ka selle aurupuhasti kohta, et jääb seisma – aga nagu näha, siis inimesed ja kodud ongi erinevad, et ühel seisab, teisel toimib – niiet peab vist ikka kõik enda peal ära katsetama enne ei saa teada, mis enda jaoks sobivaim on. 😀
haha, see lillenipp on küll päris tore 😀 – ja ma olen nõus, et koristamata toas ei sobi lilli lauale panna!
Minu jaoks on lisaks lilledele sama efekt ka küünaldega – mulle hirmsasti meeldib neid aastaringselt põletada, kuid seda saab teha ainult siis, kui tuba on korras 🙂
Hm, ma ei ole isegi selle peale tulnud, et suvel küünlaid põletada, peaks järgi proovima! 😀
Mul on 3 väikest last kodus, nii et olen kui põrandamopiga laulatatud ? Tolmu hullult ei pühi, aga no pesumasin-kuivati käib pea iga päev, põrandaid tõmban ikka oma 100x päevas üle ja kööki koristan jooksvalt+ õhtul enne und põhjalikumalt. Väikelastega muud moodi ei saagi. Ja juhtub keegi neist magama ja tekib vaba hetk, kiman veel aeda ka koristama (muruniitmine, koera kaka, umbrohi jne jne jne) ?
Hahha, kusjuures kui lapsed kodus (hetkel on nad nädal aega maal), siis meil ka igapäev 1-2 masinatäit. Nii praegu on superimelik olla, et oota vannitoas ei urisegi midagi 😀
Lapsed on eluõied või mis nad räägivad? 😀 Aga seda pean ütlema küll, et väga meedlivalt korras on kõik kui lapsi nädal ei ole – olen alati enne laste maale minekut kõik korralikult ära koristanud ja maksmaalne rõõm on kodus olla nüüd! 😀 (tegelt ma armstan oma lapsi, igakjuhuks ütlen :D)
Koristan ka jooksvalt.
Aamen kirikus on köök enne magamaminekut täiesti korda teha.
Mänguasjad kastidesse/riiulutesse, peaasi et põrand puhas oleks.
Tolmuimejaga teen kas iga päev või ülepäeva.
Lemmikasi maailmas on kui maja on koristatud, voodiasjad on tuulutatud ja voodipesu õues kuivatatud ning pärast triigitud. Ja siis minna voodisse magama. Imelineee. Pluss siis mul magamistoa aken 24/7 lahti. Teisi tube tuulutan ka igapäevaselt, ja külaskäies tunnen kohe kui seal kodus pole õhutatud. Värske õhk on nr.1
Ainuke miinus mis mul on- asju liiga palju.
Üleüldisi nipsasjakesed(kingitud, endale ei meeldigi), lapsel liiga palju odavaid mänguasju. Need likvideeritud saaks, siis oleks mul hinges rahu.
Jaa, puhtad linad on tõesti parim asi (ja sellega kaasas käiv puhas kodu muidugi) – meil on ka magamistoa aken 247 lahti – nii mõnus!
Aga tee süda kõvaks ja vii asjad Uuskasutuskeskusesse. Õigemini ma teen tavaliselt nii asjadega, mis ei meeldi, aga imelik minema ka visata, et natuke seisavad toas, siis pakin keldrisse kasti, et noh kui tuleb tunne, siis saan võtta sealt. Ja siis kui a la poole aasta pärast keldrit hakkan koristama leian ja mõtlen, et damn, ma pole poole aasta jooksul üldse puudust tundnud – võib ära viia küll 😀
Lapse asjadega muidugi keerulisemad kui ta mängib nendega ja puudust hakkab tundma. Samas ma olen täheldanud, et ega suht tihti nad ei tunne puudust – asju nii palju lihtsalt 🙁
Oh meil ka pidevalt kas aknad või vent augud lahti. Hommikul esimene asi ka talvel- värske õhk sisse.
Kas selline puhtusehullus kajastub sul ka teiste kodusid vaadates? Ehk lähed külla ja hakkavad kohe mustad kohad silma ja tahaks koristama hakata? 😀 Võta paar koera, siis kaks varianti – a) loobud igapäevasest küürimisest b) tuled töölt ära ja koristad 8st 5ni 😀
Mulle ka hullult meeldib kui mu ümber on puhtus ja kord, aga kuidagi on elutempo piisavalt hull, et lihtsalt ei jaksa kogu aeg kõike korras hoida. Mõtlesin juba robotid osta, aga need vist ei peaks selles koerakarvahulluses kaua vastu..
😀 haha, kusjuures jah. Või nagu ma ei ole kunagi halvustavalt vaadanud, et appi mis sassis vaid pigem kahju tundega ja mõttega, appi ma saaks täiega aidata siin korda teha. 😀 Reaalselt alati tundub mega lahe mingit hullu segadust ära lahendada! 😀
Ja, ma olen ka täheldanud, et koertega (suurtega) on asi ikka päris crazy – võibolla see ongi põhjus, miks ma loomainimene ei ole 😀
Mul robitiga kogemus puudub, aga vahel mõtlen, et endalgi võiks olla, jääks igapäevane 10minutiline võimlemisots ära – aga samas jälle kuna ma väga trenni ei tee ja liigun suht vähe, siis see tolmuimemine kindlasti on tervisele kasulik 😀
Meil on kaks kassi ja mind hullult häirib see liiv, mida nad kastist välja tassivad. Ja ostsimegi roboti. Nii mugav on nüüd. Robot on seadistatud E-R kella neljast tööle hakkama ja selleks ajaks kui koju jõuame ei ole jalataldade all enam neid tüütuid liivaosakesi. Nädalavahetustel tuleb suur tolmuimeja ikka välja võtta – diivanite, kapitaguste jms. jaoks. Aga pärast tööpäeva olen ma alati lihtsalt nii väsinud ja väga enam koristada ei jaksa, nii mõnus on kui keegi selle töö minu eest ära teeb. Enam robotita elu ette ei kujutaks sellessuhtes 🙂
Ja, ma olen nõus! Meil ka vahel pritsib seda liiva. Kuigi mitte nii palju, sest meil on kassikast lükandustega kapis, niiet see kapi uks hoiab suurema osa kinni, aga mõnikord ta hullab seal rohkem ja jääb jala alla kinni vmt ja siis ka kohe kõik täis. 😀 niiet robot tundub tõesti ahvatlev!
Issand ma lugesin läbi kõik kommentaarid ja niivõrd tore on näha et mul on hingesugulasi, sest keegi mu sõpradest vist ei mõista mind ? Mina võtsin endale koristajad ka veel, et ma lihtsalt koguaeg ei koristaks ja väikese lapse kõrvalt hakkas elus esimest korda koristamine tüütuks muutuma ja oli suurem tahtmine lapsega koos mängida vms ? Nüüd tean et iga mingi kindla aja tagant tuleb keegi, kes teeb korra kõik minu eest ära ja ma ise võtan nüüd vabamalt, sest varasemalt ma vaatasin kõike ja muudkui küürisin, sest ega miski iseenesest puhtana ei seisa ? Ja see Compulsive Cleaners on ka minu lemmiksaade ? Ma isegi ei tea kust mul see tulnud on, sest peres on kõik sellise normaalse korratasemega ja juba teismelisena olin mina see kes ndv tolmuimejaga ringi vuhises ? Aga jaa koristajad võimaldasid mulle selle et mul on jälle aega nautida sahtlite korrastamist ja organiseerimist ja mul ka see haigus et tahan koguaeg kodust asju eest ära viia ning IKEAst karpide tellimine on ka lemmikhobi? Mitte et ma üldse ei koristaks koristaja vahepealsel ajal ? See on vist haigus ?
Hahaha, kusjuures ma olen ise ka mõelnud, et mega hea oleks kui mingi korralik koristaja korra kuus kasvõi kõik läikima lööks, sest mulle tundub, et nad teevad kohati palju puhtamaks pindasid (sõprade kodudes nende tegevust jälgides). Ja siis ise koristaks ikka ka edasi, aga asi oleks veel säravam. 😀 haha #helpneeded. 😀
Ja, ikea karbid!!
Oi kuidas mulle meeldib puhas ja korras kodu kuid reaalsuses see päris nii ei ole. Kolm noormeest suudavad kohati rohkem kui mina. Laste mänguasjad on meil samuti sorteeritud (raamatud, lauamängud ning puzzled, rongid, legod, autod ning siis üks pudipadi kast), kuidagi lihtsam on nii endal kui lastel. Ja seda süsteemi hoiavad nad ilusti. Kuna mu ämmale meeldib ka tohutult asju sorteerida siis ma targu jätan juba talle ka midagi ;P Muidugi juhul kui on teada, et ta peaks lähiajal meile saabuma. Vahel sorteerib ka suured legod värvide järgi, ma nii “hull” (hea mõttes) ei ole 🙂 Kiireks puhastuseks kasutan ma niiskeid beebisalfakaid (ilma lõhnata), toimivad väga hästi. Oma Nilfisk Alto tolmuimejaga olen väga rahul. Ainsaks miinuseks müra kuid puhastab väga korralikult.
Hahaha, ma olen vist ka tulevikus nagu Sinu ämm :D. Loodan, et minija siis vähemalt sama mõistlik ja mõistev kui Sina, et jätab mulle ka midagi koristada 😀 haha.
Kusjuures meil on täiega suvaline tolmuimeja, mingi 5a vana ja valisime vist lihtsalt esimese ettejuhtuva vmt, aga peale kõikde kommentaaride lugemist tundub, et peaks sellesse maailma rohkem süvenema ja äkki oma koristamise veel nauditavamaks muutma. 😀
Rõivastele peavad olema õige õla laiusega riidepuud. Venivatele materjalidele tuleb toetuspaelad külge õmmelda kui neid pole varem olnud. P.s. mulle meeldib ka korras ja puhas elamine, hea söök, aga ma ei viitsi ise seda teha. Edu Teile!
Vau, eriti tubli!
Haha, mul on ka söögiga sama, et hullult meeldib, aga teha ei viitsi. 😀
Mina veel aasta tagasi triikisin ja tegelikult mulle meeldib triikida – kui seda kohe pärast pesu kuivamist teha, siis on hästi, aga tekkis ka Džomolungma’id (ma kutsusin triikimata pesuhunnikuid nii). Nüüd on kahe poisslapse asemel kolm ja pesumasin saab iga päev vatti ja loobusin triikimisest – lihtsalt ei jõua koristamise kõrvalt.
Koristamisega olen ma ka ikka arenenud 😀 Mäletan aegu kui sai pisikese pürstiga vaibalt igast ebemeid kraabitud ja mitu korda päevas – nüüd õnneks ei ole vaipu 😛 Ukselingid said ka mitu korda päevas nühitud. Legoklotsid olid mul väga ära sorteeritud, ikka värvi ja täppide ja kuju järgi – kõik erinevates karbikestes. Nüüd ikka suudan lõdvemalt võtta. kuid tolmuimeja seisab rõõmsalt pistikus ja mopp on ka kohe käepärast 😛 Ja magama saan minna siis, kui köök läigib. Kui kodust paariks päevaks ära sõidame vms, siis lahkun ma ainult korras kodust. Pärast on ikka nii hea tulla, kui ees ootab puhas kodu.
Tervitused teistele korraarmastajatele! 🙂
Haha @pürst – lõunaeestlane? 😀 Tänu oma vanaema lõunamaa päritolule tean seda sõna 😀
Ja no pesumasinaga sama, tegelt see töötab meil ikka pmst koguaeg!
Ja, puhtasse koju on niiiiii hea tulla!
Ma armastan koristamist ja jumal tänatud, et ma pole ainus. Enda lähikonnas olen ainuke hull. 🙂
Iga hommik, peale söömist sõbrustan tolmuimejaga, vahel kohtume veel õhtupoolikul. Silm hakkab tõmblema, kui liiga palju puru põrandal on. Põranda pesuks on tolmuimeja-mopp ühes seadmes. Üsna mugav, kui väike laps majas.
Köök peab alati korras olema, õhtul magama ei saa minna muidu. Nii mõnus on hommikul puhtasse kööki minna ja hommikusööki nautida.
Voodid peavad samuti korras olema, päevatekid ilusti pandud, mitte kortsus ja viltu. Lapse voodis muidugi see väga läbi ei lähe. 🙂
Asju on meil vähe ja needki on korralikult sorteeritud/paigutatud. Jooksvalt vaatan asjad üle ja vajadusel vabanen neist. Kappidel ja riiulitel hoian vähe asju, lihtsam koristada.
Aknad pidevalt avatud, õhku peab olema. Õnneks elame kohas, kus akna all väike metsatukk/metsik park ning mõnus metsa õhk alati toas.
Ootan juba homset, et saaks elamise korda. Kaua kodust ära olnud, tuleb tegutseda. 🙂
Haha, nii lahe lugeda! High five! Muidugi pevad tekid ja päevatekid sirged ja otse olema! Ja hommikusöök puhtas köögis – lemmik!
Tore postitus! Kas soovitad ka mingeid häid puhastusvahendeid? Üldpinnad ja vannituba – mida kasutad?
Je, aitäh!
Ausaltöeldes ma kasutan pesuvahendeid suht lõhna järgi ja täitsa tavalisi, mis parasjagu poes sooduspakkumistes on vmt. Üldpuhastuseks teen tihti ka kontsentraadi põrandapesu vahendist nt. 🙂 Vannitoas klassika nagu cif. 😀
Hei!
Seda postitust lugedes tekkis kohati tunne, nagu oleksin ise selle kirjutanud :D….mäletan, et juba väikse tüdrukuna meeldis käia vanaema juures koristamas (talle ei meeldinud tolmuimeja müra, nii et koristasin enamasti siis, kui teda kodus polnud). Ning sorteerida ja igasuguseid süüsteme välja mõelda on mulle ka alati meeldinud. Ja mõtlengi, et huvitav kuidas mu 11 aastane tütar selles osas mulle täielik vastand on. Ta nimelt saab isegi vahel pahaseks, kui tema toa ka ära koristan, sest ta ütleb, et tunneb ennast sassis toas mugavamalt (ok, samas saan aru, et inimesed ongi erinevad ) ja tegelikult ta oskab koristada küll, kui tuju tuleb, hea seegi :D. Kuid mingeid erilisi nippe polegi jagada, teen ka kõike suht jooksvalt. Igadugustest nipsasjakestest kappide ja riiulite peal olen loobunud, sest noh, mida vähem asju, seda lihtsam kodu korras hoida ning mõtted ka kuidagi selgemad. Sassis kodus on raske keskenduda. Kuid samal ajal mind nt üldse ei häiri, kui teiste kodud segamini on, küll aga ei talu ma mustust silmaotsaski. Et segamini võib võib olla, aga puhas peab! olema 🙂
Haha, kusjuures mulle meeldis ka vanaema juures ka koristada! 😀 Mind ka segadus teiste kodudes ei häri, aga pigem ma tunnen, et täiega tahaks aidata ja ma tean ju et mõndadele ei meeldi koristada ja ei tulegi välja see, et tahaks lihtsalt käed külge panna ja aidata. 😀 Aga see oleks vist veits ebaviisakas. 😀 hha.
Nii mõnus postitus, aitäh. Mulle endale nii väga meeldib korras kodus, aga kahjuks kaks väikest last ja suhteliselt messy abikaasa suudavad tihti suuremat segadust korraldada, kui mina koristada. Suurem olemine on meil köök-elutoas ning tihti olen sunnitud vähemalt korra (enamasti) päevas tolmuimeja välja võtma, üle päeva pühin pindadelt tolmu ja ca kolme päeva tagant pesen põranda. Ülejäänud elamist koristan harem ja jooksvalt.
Minu veidrus on see, et ma olen elus väga palju kolinud ja iga iga kord, kui asjad uude koju saavad viidud, hakkan maniakaalselt koristama ja asju lahti pakkima ning ei saa ennem rahu, kui kõik asjad on endale uue koha leinud. Tavaliselt koristan-pakin hommikutundideni. Selle aasta lõpus ootab ees uus kolimine, vaikselt hakkab juba hirm peale tulema 😀
Lõpetuseks mainin veel, et mul õde, kellele meeldib väga-väga koritada ja asju sättida-organiseerida. Emale või vanaemale külla minnes kukub alati esimese asjana koristama 😀 Tema puhul ei ole ka imeks pandav, et ta valis endale koristaja ameti (aga oleks võinud vabalt ükskõik mida õppima minna) – hoolitseb Soomes rikaste perede kodude eest ja naudib oma tööd sajaga.
haha +1 selle abikaasa osas, mul on sama seis 😀 (abielus küll ei ole :D)
Ja, mul on täpselt sama – ma ei ole küll palju kolinud, aga nendel harvadel juhtudel olen ka hommikuni asju sättinud. Ja mul on veel see komme, et kui nt mingi istumine v sünnipäev, siis enne ma magama ei lähe kui kõik on puhas ja korras – sh tolmuimememine ja vajadusel põrandad. 😀
Väga lahe! Ma olen ka mõelnud, et see oleks ka üks töö, mis mulle meeldiks! Aga noh, kahe lapse ja mehega, saab päris palju kodus ka praktikat juba 😀
Mul on kirglik love-hate suhe põrandapesuga! Rõõm puhtast põrandast on sama suur (kui mitte suurem), kui lõunakohvi joomisest vaikuses. Aga pesemist vihkan! Sest mopitan põranda ära, vähemalt kaks korda ikka, ja IKKKKKA näen pärast kuskil juuksekarva või kuivanud kaerahelvest.
Sul, Anna, koristamisel motivatsiooni vaja pole, aga kõigile, kellel on, soovitan lugeda ühe armsa ameerika vanaema koristusteemalist postitusteseeriat. http://likemotherlikedaughter.org/reasonably-clean-house/
Ettevaatust – inspireeriv!
Tõesti puhtad põrandad on imeline asi! 😀 – ma teen ka alati kaks korda vähemalt 😀
O, väga ägedad postitused – raudselt uurin neid! 😀
Sa oled mu hingesugulane! 😀
Nii tore on lugeda, et on teisi samasuguseid koristushulle. Nippidest ei oskagi miskit juurde lisada, sest praktiseerin Sinuga sarnast koristusfilosoofiat. 😀 Selle erandiga, et mul on hetkel totaalne minimalismilaine kodust üle käimas… see tähendab, et püüan asju minimaliseerida. Pole kerge, kuid palju rõõmsam on kappi vaadata (sest see on ju tavaliselt see koht kuhu asjad silme alt ära topitakse).
Selle kõige peale hakkas mind huvitama, mis vidinaga tolmu tõmbad ja mis Kärcheri mudelit kasutad? Kas Kärcheri oma on aurupesur? Juba pikemalt juurdlen, et enda masinaparki uuendada/täiendada, sest varstolmuimeja ei tee oma tööd piisavalt hästi ning see mopi-majandus on hakanud vaikselt ära tüütama.
Aitüma juba ette!
Haha, jee – go, Hille! 😀
Mul oli siia korterisse tulesse see, et puhtad pinnad, lagedus ja nüüd on nii, et appi kui palju asju mul siin on, aga samas mulle hetkel meeldivad need :D, aga raudselt tuleb järgmine hetk kui ma otsustan need kõik ära pakkida ja puhaste pidade peale üle minna jälle! 😀
Tolmu tõmban mingi täitsa suvalise tolmukaga, ma ei mäleta, mis fima see isegi oli, mingi 80 eurone kõige tavalisem mudel, AGA mis on eriline on see, et meil läks see lai otsik katki ja mõtlesime, et ok, nüüd tuleb uus tolmukas osta, aga lambist leidsime Prismast universaalseid neid otsi – see oli küll päris kallis mingi 30 eurot (no kui tolmuimeja 80 on :D) – aga see otsik on lihtsalt MEGA! See libiseb nii kergelt ja on ise ka kergem, niiet ma ülirahul peale selle otsikuvahetust selle tolmukaga!
Kärcher on meil SC2 , alles hiljuti ostetud, niiet see lapi kinnitussüsteem on veits mugavam kui enne oli (sama mudel, aga selle lapikinnituse osa on uuendatud – me katsetasime paar korda ühe tuttava vana mudeliga, siis tean võrrelda :D)
Ja no aurukas hoiab ikka täiega aega kokku – ma küürisin vannituba alati mingi sadamiljon aastat ja nüüd on nagu – buum, done! 😀 haha Soovitan!