relatiivsusteooria #2

Analüüsides möödunud aastat numbrites, võib öelda, et muutused tõusval kursil on toimunud nii mitmemeski valdkonnas. Kahtlemata märkmisväärseim sündmus toimus mais kui meie pereliikmete arv kasvas ümardatult 33,3% võrra. Et aga möödnud aasta lahkamist kuidagi loogiliselt liigendada, alustan algusest.

Jaanuar

Kui 2015. aastal alustasin oma debüüti Mareti ajakirjas (loe SIIT), siis 2016. aasta algas uute väljakutsetega ajakirjas Kodu & Aed. Olen nüüd erinevaid tee-ise-projekte sinna kirjutanud terve aasta jagu, igasse numbrisse 1-2 juhendit koos piltidega. See teeb siis kokku aasta peale umbes 20 juhendit! Ja see on olnud tõeliselt mõnus vaheldus öökullide ja kikilipsude kultiveerimisele!

Jaanuari alguses liitus minu masinapargiga esimene pooltööstluslik Juki ja no ma ei saaks rohkem rahul olla. Õmblemine muutus kuus korda kiiremaks.

Teist korda blogis tegin sponsorpostituse, rde.ee saatis mulle statiivi (loe SIIT).

Veebruar

Sõbrapäeval tegin kikilipsu- ja peapaelakomplektidele väikese update-i. Tellimuste hulk kasvas intensiivselt ja nii tuli lisaks köögile õmblemiseks kasutada ka muud korteris jõude seisvat pinda.

Veebruaris tegin koostöös Delfiga esimest korda tee-ise-projekte videformaadis (vaata SIIT). Juhendid keskendusid eelseisvale vabariigiaastapäevale. Videoformaat tundub väga atraktiivne, kuid üksi selliste tootmine võib ikka parasjagu tüütu olla. Seepärast nautisin väga seda võimalust, et keegi filmib, keegi jälgib, et midagi üleliigset kaadris ei ole ja mina lihtsalt meisterdan.

Märts

Ehkki väike elu minu sees oli alguse saanud juba möödunud aasta hilissuvel, siis alles märtsis andsin sellest ka laiemale üldsusele teada (tsau, Riin!), just siis läksin ka koolist dekreetpuhkusele. Olin seda hetke kaua oodanud, sest pidevalt külge haaratud haigused ja üleelusuurune väsimus tegid kogu toimimisprotsessi üpris vaevarikkaks.

Tundub, et märtsis midagi muud vist peale lõputu koristamise, beebiasjade voltimise ja magamise ei toimunudki.Kodu & Aeda kirjutasin ikka endiselt ka ja öökulle tuli ka teha!

Aprill

Otsustasime oma tillukesse magamistuppa pressida ka veel tillukesema beebinurga. Tänu sellele, et üliarmas olema pidanud beebinurk oli kõledalt tühi, ebalastesõbralik ja külmalt must-valge nagu meie ülejäänud korter, tuli välja mõelda mitmeid uusi sisustusdetaile… ja nii jõudsid need ka hiljem tootevalikusse. Beebitoast saab lähemalt lugeda SIIT.

Suurenenud kehakaal soosis tugevalt diivanil istumist, seega otsustasin välja töötada uue kollektsiooni öökulle ning nii ma terve aprillikuu neid diivanil istudes tikkisin ja täitsingi ja isegi üles jõudsin pildistada (loe SIIT).

Aprillis käisin ka ka korra Kuku raadios taaskasutusest rääkimas. Järele saab kuulata SIIT: (alates 60nes minut).

Mai

Kuuendal mail liitus meiega beebi Pelle. Ta oli päris suur poiss (siiamaani on)  – 4000 grammi ja 55 sentimeetrit. Õnneks oli maikuu tellimuste poolelt rahulik ning saime mõnusalt kõik üksteisega harjuda. Ehkki esialgse plaani järgi pidi Päären endiselt päeviti lasteaias käima, et mul lihtsam oleks, siis ta otsustas siiski, et soovib ka kodus Pellega harjuda ja haakis endale lasteaiast tuulerõuged külge, jessikas.

Juuni

Ma isegi ei tea, kust mul sellised mõtted tulevad kuuajase beebi kõrvalt, aga igaljuhul tundus, et juuni algus on täpselt paras aeg, et selle suve esimesest laadast osa võtta. Nii ma siis tegin mõned asjad ja pakkisime ennast Saku laadal lahti. Pelle magas terve aja stendi taga. Ehkki kalendri järgi oli nagu suvekuu, siis ilmastik väljas ütles kõike muud kui seda.

Mõned päevad hiljem saabus meile koju “Igal kodul oma lugu” saate meeskond. Kes veel saadet ei ole näinud, siis saab seda järelvaadata SIIT.

Seoses Pelle saabumisega ilmnesid vajadused ka uute atraktsioonide nagu mängukaar ja -matt järele. Ja nagu iga keskmine eesti ema, siis ei jätnud ka mina juba väljatöötatud lahendust ainult endale, vaid panin need ikka kohe müüki (SIIN).

Juunis jõudsin (ilma lasteta) käia ka veel teisel laadal Sfäär ja sõbrad (tsau, Maria!) (SIIN).

Tegin toote- ja meeleolu fotosid ühele uuele ja ägedale sisustustoodete e-poele Kidsdecor (vaata SIIT).

Juuli

Tegin ülesvõtteid uutest toodetest ja need jõudsid ka poodidesse (Nona ja Scandikids).

Juunikuus tekkis mul tunne (tõele au andes on see koguaeg olnud, aga nüüd kuidagi muutus eriti tugevaks selle mure foon), et appi, ma ei viitsi neid õmblusmasinaid enam kapist sisse-välja tõsta (kes õmbleb, see teab) ja tuli mingi lahendus genereerida. Ja kuidagi niimoodi ma ennast järsku leidsingi vanaisa tagumisest toast tapeeti maha kangutamas. (Loe: vaatamas, kuidas Algo tapeeti maha kangutab). Ja nii oligi siis valgus tunneli lõppu tekkimas (loe algusest SIIT).

August

Juuli lõpp ja augusti algus kuulus millelegi, mida tegin taas esimest korda – pulmade dekoreerimisele (tsau, Rita ja Märt). Pruutpaar oli vist nõus kõigega, mis ma välja pakkusin ja isegi sellega, mida ma välja ei pakkunud ja tundus, et nad jäid tulemusega rahule. Seega kui keegi oma pulma dekoraatorit otsib, siis pick me, pick me!

Fotod: Krista Kõiv (SIIN)

Augustis võtsin oma (online-st leitud uue) sõbrannaga (tsau, Gerda) ette kultuurireisi Soome. Kavas olid mitmed külastused muuseumitesse ja rahvusparkidesse, kuid kahjuks tuur Soome rahvusmuuseumis “Ikea” kestis terve päeva ning kaugemale me oma süvauuringutega Soome-ugri kultuurmaastikul ei jõudnudki.

Augutsi lõpus avas uksed mitmeid kuid ehitusfaasis olnud annalutteri e-pood SIIN ja värske ja eriti ilus koduleht (tsau, Siim). Kodulehe ja e-poe konstrueerimist juhtis ja teostas Siim Veskilt, kes tegi teoks kõik minu soovid ja isegi selle, mida ma ihata ei osanud. Kui keegi veel asjatundliku ja kiiret abi vajab, siis minu käest saab ta kontaktid.

September

KOLIMINE – kõik on uus septembrikuus. Ehkki ma ei ole oma valmis stuudiot veel siin näidanud (sest ta ei ole veel valmis, detailid-detailid!), siis alates septembrist õmblen ma stuudios (tsau, vanaisa!). Mul ei ole kodus ühtegi õmblusmasinat ning kui väga vaja siis leian ühe nõela ja musta ja valget niiti (aga seda ka naabrite käest laenates).

Tegin tootefotosid Gerda käsitsikirjutatud tekstidest ja kaartidest, näeb neid SIIN.

Fotod: Jaana Süld

Septembri Pere ja Kodu numbris ilmus koostöös Jaana ja Janariga (SIIN) tehtud lastemoeseeria, mille toimumispaik oli Vääna muinasjutuline Mõisakool.

Assisteerisin Jaanat (vaata SIIT) ka tsirkusetrupi pildistamisel Pere & Kodu erinumbri jaoks.

Oktoober

Algo võttis kassi. Nimi: Kalissa.

Ja oktoobri keskpaigast algas PÖÖRANE kikilipsude tegemine, mis päädis paar päeva enne isadepäeva. Aitäh kõigile, kes mind õhtuti ja ööseti aitasid (tsau Gerda, Iia, emps ja Algo). Kui ma eelmisel aastal mõtlesin, et wow, kui palju lipse ma tegin, siis see aasta ma tegin nii palju lipse, et mu mõtteorganid ei olnud enam suutelised töötama. Aga noh, see tunne peale seda kui oled midagi hullu ära teinud… on umbes sama nagu võtad ühe kuuma leili ja siis eesruumi pingile istuma pääsed.

November

Siis kui kikilipsud tehtud said hakkas jõulusoki- ja jõuluhooaeg. (Loe: läksin vabatahtlikult leiliruumi tagasi. Aga kui leil liiga kuumaks läks, siis leidus mul tarkust, et enda kunagine klassiõde appi õmblema võtta (tsau, Anni!).

Oma jõuluhooaja tarbeks palus mul fotosid stiliseerida Eestietno (vaata SIIT) ) (tsau, Merje ja Jaana), pildistas Jaana. Jälle midagi sellist, mida ma enne teinud ei ole, aga mis mulle väga meeldis. Niiet kui keegi tunneb, et tootefotod vajavad stiliseerimist, siis pick me, pick me! 

Fotod: Jaana Süld

Seda postitust kirjutades tundub, et uued kogemused on minu liialdatud austamise objektid, sest novembris õnnestus mul (ka täiesti enne proovimata asjana) dekoreerida Lumene pressiüritust Lauluväljakul (tsau, Anna ja Ülle!) ja see oli nii äge, et kui keegi tunneb, et tal on mõni üritus ära vaja kaunistada, siis…

Novembris sain kõne Laulukarussellilt. Olin väga elevil, kuid selgus, et kõik, mis nad soovivad on üks väike öökull stuudiokujundusse. Öökull on eetris igal pühapäeval ETVs.

Detsember

Kuna oktoober ja november olid väga kiired ja töörikkad, siis otsustasin, et detsembris ise ühelegi laadale müüma ei lähe, kuid kui mu õde (tsau, Kadri!) kutsus mind Riigikogu jõululaadale, siis… (“ei” ütlemine on mulle alati problemaatiline olnud). Olime Pääreniga kohal!

Jõulud on ilmselt paljudele suur pidustuste ja õhtusöökide aeg, aga kuna mulle meeldib koguaeg rööprähkelda ja rabeleda, siis otsustasin neli aastat tagasi, et Päären võiks ju ka jõulude ajal sündida, et oleks pinget rohkem õhus. Nii me siis siin iga-aastaselt püüame ellu (ja normaalkaalu) jääda peale nädala pikkust sünnipäeva- ja jõulumaratoni.

Mu tööandja ilmselt märkas mu kõrget panust perioodil oktoober-detsember ja premeeris mind aastalõpus veel tagasihoidliku jõulukingiga. (tsau, sigma 18-35mm f/1.8).

 

Tähelepanu! Tegemist on eredamate hetkedega minu ja minu pere 2016ndast aastat, palun tarbida neid pilte seda aspekti tugevalt silmas pidades. Mulle tundub, et osaele teist on jäänud teistsugune mulje, aga ma olen täiesti tavaline inimene koos mänguasju täis elutoa, karjuvate laste ja liiga palju trennis viibiva mehega. Need on aga nii argised asjad, et ma ei vaevu neid kunagi üles pildistama või siin kajastama.

Fotod ja tekst  Anna Lutter (kui ei ole märgitud teisiti)