nii palju tööd, et hakkasin sahtleid koristama - Anna Lutter koristamine kui raske mõttetöö eeltingimus

Mäletate seda tunnet kui pidi kontrolltööks või eksamiks õppima, aga hakkas lambist pihta mingi koristamine. Ma ei ole siiamaani sellest käitumismustrist välja saanud – nagu ka mitmest muust teismeeas tekkinud harjumusest – lõunauni ja telefonis tuimalt skrollimine! Mul on lihtslat ~~nii raske~~ võimatu keskenduda mõttetööle ja projektidele kui ruum mu ümber on sassis. Tegelikult sõna “sassis” ei ole ilmselt visualiseerimiseks päris õige – mul ei ole asjad kunagi sassis. Koristamine toimub pidevalt ja panen vedelevad asjad alati jooksvalt õigetele kohtadele, kirjutasin oma koristaharjumustest, mida koristamine kaasa toob täpsemalt #lifehack blogipostitutes. Ehk siis asjad ei ole sassis, vaid on määrdunud, tolmused ja no lihtsat kaua koristamata. Kuna mul on praegu kuidagi eriti palju kohustusi, siis isu kodu korda teha on kohe ekstrasuur.

Alati kui keegi külla tuleb ja ma ei ole nädalaega pühendunumalt koristanud, on mul endal selline tunne, et appi nii piinlik, kõik on ju nii sassis. Nagu ikka vabandan ette-taha, aga tegelikult ilmselt ega keegi muu peale minu seda koristamatuse tunnet ei taju. Selleks aga, et ma ise sellest tundest lahti saaksin ei piisa kiirelt-enne-külalisi-lapiga-ühe-tiiru-tegemisest, millega üldpilt jääb tegelikult väga okei ja 15 minutiga saab teha imesid. Et enda seest seda koristamatuse tunnet välja saada, pean teadma, et jah, kõik kapid ja riiulid on ideaalslet korras, kõik voodipesud (pandadega: Ciraf, 14,90) on vahetatud ja parem veel kui oled uuendanud ka oma tekke ja patju mõne hooajale kohasema kvaliteetsema mudeliga (Familion, 89 eurot). Pean teadma, et kõik noad ja kahvlid on õiges kohas ja hambaharjad topsis ühes suunas jne. Ja alles siis saan keskenduda keerukamatele projektidele ja mõttetööle. Võib-olla.

Random fact: Päären ja Pelle lähevad laupäeval nädalaks ajaks maale (elagu Mammad!). Seega oma aja panustamine suuremasse puhastusse ja kodu värskendamisesse tundus rohkem kui põhjendatud. Eriti arvestades seda, et naisteajakirjades soovitatakse aega võtta töö kõrvalt ka sellele, et tegeleda oma hobidega – niiet otsustasin, et las need kohustused ootavad – hakkan koristama.

See aasta on kevad olnud kuidagi külm ja kiire ja mul ei ole tulnud seda igakevadist suurpuhastuse tegemise tunnet. No see, et vahetaks mõned talvisemad objektid suvisemate vastu ja keeraks kalendri suvekuu peale. Otsustasin nüüd koristamise käigus ka selle tegematajätmise lahendada.

Kõige rohkem ootasin selle elutoa halli kardina vahetamist, talvel oli see mõnus, aga suve jaoks liiga tume. Mul on olnud palju erinevaid mustrilisi kardinaid, aga kuna asju on elutuppa viimasel ajal kogunenud väga palju, siis otsustasin seekord valgete kardinate (Prisma, 16.90) kasuks, tegelikult ei ole ma kindel, kas mulle nüüd päris elus need seal ees meeldivad – nõuab harjumist. Lisaks kardinatele ostsin mõned heledamad diivanipadjad (Prisma, 6,90) ja panin villasemad kappi ära, lambanahad ka. Täiesti planeerimita otsustasin osta kaks sinist padjapüüri! – värvid! Pean ütlema, et see nõuab kohe ekstra suurt harjumist ja ei ole üldse nendes kindel. Aga noh ekstreemsused ongi mu elu märksõna, haha, elan pöörast ja ohtliku elu!

Siis otsustasin eemaldada kõik liigutatavad küünlajalad ja et kõik ikka veel heledam oleks, siis laua alla heledad kastid (karbikesi, Prisma, 6,50 vist oli see valge ja triibuline). Laua peale üks elus taim (Prisma, 6,99) , soovin talle siinkohal pikka iga ja sitkust! ja üks must korvike, mis tegelt on ka küünlajalg, aga kuidagi suvisem mu meelest. No ja ma usun, et te juba märkasite, et piltide järjekorda riiulil vahetasin ka, haha. Üks äge asi, mis ma juurde panin on ümmargune peegel (Prisma, 11,90) ja see on küll päris hästi sobiv sinna!