Skip links

kuidas Solarise jõulusett valmis sai ehk projektijuhtimine Anna moodi

Kui üldiselt on tuntud vanasõna või ütelus, et, kes teeb see jõuab, siis usun, et minu kohta käib vanasõna: “Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe)” (EVS). Ehk siis nagu ma ennegi kirjutanud olen – ühel ilusal suvepäeval kui Solariskeskus käis välja mõtte, et kuule teeks jõulude ajal midagi. Olin ma juba enne: “Tegeeeeelt, jaa, muidugi teeme, üliäge” ära öelnud, kui nad jõudsid lõpetada, et terve keskuse dekoratsioonid teeks. Seega said nad minu: “Jah, teeme”.
Nagu te ette võite kujutada, siis ühe suure projekti tegemine ei alga kindlasti mitte kaks nädalat enne projekti valmimistähtaega… nagu mul hakkas… haha. Kuna see mul siiski nii juhtus, siis läks kogu protsess üsna intesiivseks novembri lõpus. Ometi pean ma tõdema, et ehkki võis tunduda, et kahe nädalaga tegimegi kõik need dekoratsioonid valmis, siis tegelikult oli ettevalmistusperiood siiski pikemalt vältav. Primaarne  ettevalmistuse juures on ka see, et olla ettevalmistunud kaheks väga intensiivseks nädalaks. Järgnevalt kirjutangi lahti, kuidas juhtida projekti Anna moodi.
  1. Naudi seda hetke keset suve kui sa oled oma jah sõna andnud, sest esiteks on valmimistähtaeg kaugel ja kõik tundub ülitehtav. Teiseks alguse joovastus on piisavalt suur, et adekvaatne mõtlemine (kui sul see juhtub esinema, mul üpris puudulik) esile ei pääseks oma keskmiselt tüütumate mõtetega: “Kuidas sa kõik need asjad sinna saad; kas see post ei ole mitte 24 meetrit kõrge; kas sul sellel ajal mitte kõige rohkem tellimusi ei ole?” Ühesõnaga tunne ennast hästi, sest ükski neist mõtetest sul kohe kindlasti pähe ei tule, sest mingil veidral põhjusel sa arvad sellel perioodil, et sa oled Jüri Ratas ja suudud kõik asjad ära lahendada.
  2. Nüüd algab oluline periood. Siin tuleb väga palju lõunaajal magada, tuleb logeleda, Instas skrollida, Pinterestis kaustu teha. Tähtis on natuke projektile mõelda, aga mitte liiga intensiivselt, üldse mitte intensiivselt, ära rabele ja muretse. Tavapäraselt elades ja erinevaid asju nähes koguneb alateadvusesse ülipalju lahendusi, mille teket tõenäoliselt esialgu ei märka, aga kui sa oled piisava tõsidusega puhanud, siis ma olen ülikindel, et need kogunevad ja tekivad!
  3. Konseptsiooni esitamistähtaja eelmisel õhtul oled sa täiesti kindel, et elusees ei oska teha seda ja sa oled üldse kõige mõttetum inimene, õhku kerkib küsimus: “Mis on elu mõte?” ja sa vastad küsimusega: “Miks ma koguaeg ennast sellesse kõigesse mähin?”. Lähed tuimalt magama ja eeltoodud vanasaõna juhtmõttest lähtvalt mõtled vähe, sest sa oled nagunii nii mõttetu, et mõtted isegi ei tule su juurde. Hommikul äratab sind telefonikõne Solarisest ja sa – endiselt mõtlemata – ütled: “Tsau, jaa, pmst on valmis ja kohe tegelt viimistlengi ära ja ma tunni aja jooksul saadan ära.” Ja siis võtad ennast tunniks ajaks kokku, otsid alateadvusest üles kõik need ideed, mis logelemisperioodil sinna tekkinud on  ja paned need Illustratorisse ja saadad kiirelt ära – tegemata ühtegi kalkulatsiooni paned kokku hinnapakkumise, kõhutunde pealt. Napilt kaks minutit üle tunni läks.
  4. Tunned ennast nüüd jälle hästi, sest said tunni ajaga tehtud asja, mida sa kaks kuud ära ei suutnud teha. Üsna mitu nädalat ei tule kuskilt mingit vastust. See ei tähenda, et sina puhata saaksid. Pead tegema iseenedaga väga oluliselt tööd – tuleb magada, logeleda. Tuleb tegeleda enda tervisega, et see ees ootav pingeline novembri kaks nädalat vastu pidada. Minu trennirutiini kohta saad rohkem lugeda #lifehack postitusest. Hoolimata kõigist tervislikest pingutustest tundsin ennast sellel perioodil ikka vääääga väsinult, olin üli mures, et minu tippvormi ajastamine novembri lõpuks ei kulge treeningplaanipäraselt ja ebaõnnestub. Võttes ühendust oma treeneriga (aka pereasrtiga) oli ta väga üllatunud, et ma ühtegi vitamiini ei söö ja tugvalt soovitas seda teha. Tegin! Alustasin iga päev D-vitamiini  võtmist (algul võtsin kaplseid, aga siis läksin Mega vitamin D sprei peale üle) ja  see üli tüütu väsimus kadus ära, päriselt! Kusjuures eriti oluline siinkohal on pöörata ka tähelepanu laste ja meeste tervisele – kui neid juhtub olema -, sest mis sa siis inimenene peale hakkad kui sellel kiirel ajal lapsed haigeks jäävad. Seega anna regulaarselt neile ka vitamiine, meil on Marsihemehe vitamiinid igapäevaselt enne lasteaeda minekut laste nõudmisel menüüs (sest nad arvavad, et need on kommid) – ja loomulikult regulaarne uni ka – lapsed lähevad igal õhtul kell üheksa magama, ise magan regulaarselt lõunati.
  5. Kui siis ühel hetkel tuleb kõne, et kuule millal sa siis üles hakkad panema neid asju ja sa küsid, et oot mind kinnitati siis ? Siis tuleb lihtsalt iseendasse uskuma hakata – on aeg!  Üldiselt see iseendasse ja oma tegevusse uskumine aitab ka igas eelnevas etapis. Sealhulgas trenni tegemisel ja vitamiide võtmisel – kui sa arvad, et elu on üks hädaorg ja sina oled nii haige ja sind saabab ebaõnn – elulõpuni saadab – ja vitamiinid isegi sinul ei tööta, siis ilmslet ei töötagi! Kõik on suhtumise ja vaatenurga küsimus. Aga nüüd tuleb igaljuhul tööle panna oma oskus iseendasse uskuda, see on väga oluline.
  6. Kui on kätte jõudnud see kaks nädalat enne tähtaega – siis enam ei ole aega mingiks heietuseks ega enda eksistentsi analüüsiks. Nüüd tuleb kasutada seda hästi ajastatud tippvormi – unustada ära see unereziim, sest sa oled valmistunud selleks, et kaks nädalat oma neli kuud ehitatud vormi nautida. Nüüd on hea oma dream-tiimile (sest igalühel peaks üks selline olema!) teatavaks teha, mis ja millal teha tuleb. Sina teed erinevaid arvutusi, ostad nende järgi materjlaid – üsna varsti saad aru, et arvutamine valmistab sulle sama suurt keerukust kui eesti keele grammatika, aga sa ei heida meelt ja lähed uuele poeringile, et puuuolevad komad ja kaahäälikud ka ära tuua.

  7. Kõik asjad saavad täpselt valmis kaks minutit enne väljasõitu objektile. Võib juhtuda, et magad nendel päevadel väga vähe, aga üks asi mis kindlasti juhtub on see, et sa ei saa arugu, et sa nii vähe maganud oled, sest kõik on nii põnev, äge ja lihtsalt puhas rõõm! Treeningperioodil magatud lõunauned, tehtud venitused ja kiirkõnnid, söödud vitamiinid ja koogid :)) tasuvad ennast ära.
  8. Valmis! Nüüd, igal järgmisel vabal hetkel, oled rohkem kui veendunud selles, et oled täiega praegu lõunaune välja teeninud ja seda umbes kuu aega järjest. Aga see on okei, sest sa oledki!
Tahaksin siinkohal edastada suured tervitused oma dream-teamile – Algo, Emps, Iss, Kadri, Maria. Aitäh Kairi ja Lis! Ja aitäh Solarisele, kellel sellise projekti usaldamiseks jätkus külma närvi. Ütlesin neile, et täiega loodan, et midagi alla ei kuku ja nad ütlesid, et ma ei muretseks, et lagi ükskord ju kukkus, et ega hullemini ikka minna ei saa. See võtab hästi kokku veel ühe olulise asja, mida projekti juhtimise ja selle teostamise juures silmas pidada tuleb – halvad naljad on olulised! Ja ärge unustage grupipilti kell 4 hommikul Solarise aatriumis!
Fotod, tekst Anna Lutter. Aitäh,  Wallmark

Kommenteeri

  1. Sina ju su dream-team olete supertublid! Tore lugeda, et leidub veel inimesi, kes kõik viimasele minutile jätavad, sest miks ka mitte 🙂 Või noh, tegelikult see toimib lihtsalt jube hästi! Viimasel minutil võtad ennast nii kokku, et enam rohkem kokku võtta ei annagi ja tulemus on rohkem kui suurepärane 😉

    1. Kaare, ma olen niiiii nõus! Viimasedhetked täiega töötavad! 😛