mis nendes karpides siis ikkagi oli?

Kastid on mulle alati meeldinud. Mulle meeldivad ilusad pakendid ja mul on keldris eraldi nurk, kus ma hoian alles kõikide asjade karpe (kingakarpe, lõhnakarpe, arvutihiirte karpe – you name it), mis mulle meeldivad, mitte nende ASJADE, mis mulle meeldivad, vaid nende asjade KARPIDE, mis mulle meeldivad – need on tühjad ja ma lihtsalt mõnikord käin neid vaatamas. Lisaks sellele, et karbid on ilusad, on nad ka väga funktsionaalseld. Niisiis meeldib mulle ka tühju karpe osta, et neis hoiusutada erinevaid esemeid. Aga seegi pole veel kõik. Mõnikord on karpide sees UUS DIIVAN! Ja mitte niisama kiirelt valitud – päris ok diivan – vaid kaua oodatud ja tahetud diivan. Seega siit järeldus – mulle meeldivad karbid. AGA nagu iga asjaga eestlastel, on minul ka karpidega üks AGA.

Viimane pilt vana diivaniga elutoast.

Valel ajal serveeritud karbid võivad minus tekitada vastakaid tundeid, palju emotsionaalsust. Nii juhtus ka mu uue diivani karpidega, mis pidid saabuma 24-48 tundi peale seda kui nad tegelikult saabusid. Tegelikult saabusid nad minu äsja koristatud kodusse täpselt kaks tundi enne külaliste jõudmist. Korraga oli terve mu elutuba täis mõnusat karbilõhna (vaata pilti mu Instagramist @lutteranna). Kuna minu kogemused karpidega on olnud üpris pikaagsed, siis suutsin säilitada külma närvi ning küllaltki adekvaatselt planeerida ära logistilise teekonna, kuidas karbid – maal viibivate – lastetuppa kiirelt ümber paigutada. Külalistega läks päris lõbusalt ja nii pidi karpide avamiseks ootama järgmist päeva – ootamise magusvalu – lemmik!

Järgmisel õhtul monteeris Algo vana diivani lahti ja uue kokku. Võttis oodatust kauem aega.
Nüüd siis diivanist endast lähemalt. Olin juba ammu mõelnud uuele diivanile, sest vana oli juba vana ja kole ja hirmus väike ka. Ikea kultuurireisidel olin mitu korda seda diivanit proovinud ja vaadanud ja vaadelnud. Olen püüdnud leida alternatiive ka mujalt, kuid see tundus pika kaalutlemise järel ikka the one. Tegemist on Ikea mooduldiivaniga Vallentuna. Mulle meeldib, et mooduleid on erinevaid, neid saab põnevalt omavahel kombneerida. Diivani katted on kõik eemaldatavad ja vahetatavad ehk siis kui meie praegune helehall ära peaks tüütama (või lapsed), siis on valikus veel mitmeid teisi värve – võib väljavahetada kõikide moodulite katted kui ka paari moodli katted – Ikea kodulehel on palju võimalusi visualiseeritud ka. Ikeal on hästi mugav programm, kus neid mooduleid omavahel kokku saab proovida panna ja sealt saab asjad juba kassanimekirja ka lisada. Kui sisestad programmi koodi WVMD9, näed millise diivani ma endale kokku monteerisin.

Meie diivanil on üks moodul, mis käib lahti voodiks, kaks moodulit, millel on all pesukastid ja kaks sügavat nö tumbamoodulit. Seina ääres oleva istmeosa sügavus on 100 cm, niiet juba sellel osal saab päris mõnusalt eksisteerida. Akna all oleva osa sügavus on 80 cm. Võtsin juurde ka diivani juurde käivad hallid padjad ning omalt poolt panin ka mõned dekoratiivpadjad veel diivanile – võib-olla läksin nendega veits liiale… Diivani taga on seljatoed kogu diiavni ulatuses.

Käisin Ikeas? Ei käinud. ma teadsin kohe – kui olin otsustanud, et tahan ikkagi just seda diivanit – et ma ei hakka seda ise Ikeast ära tooma, sest tegelikult on suurema mööbli tarimine ühele naisterahvale ikkagi üpris tülikas ettevõtmine. Niisiis otsustasin vahendusteenuse kasuks. On teadatuntud fakt, et Soome Ikea on kallim kui Leedu Ikea, sama nali oli ka mu diivaniga. Niisiis tellisin diiavni Leedust, kust diivani koguhind tuli u 200 eurot odavam ja sain selle sama raha eest transpordi tellida. Mina kasutasin Ekspresskullerit, väga kiire ja meeldiv teenindus – onu tassis veel palava ilmaga üksi kõik suured kastid tuppa. Transpordi hinnaks kujunes 236 eurot ja diiavni 5 moodulit 1190 eurot. Kõik osad klappisid omavahel – katted olid õiges suuruses ja värvis – kuni me Algoga siis kokkupandud diivanile maha istusime ja vaatasime, et seina ääres seisab VEEL ÜKS MOODUL. Aga meil oli terve tuba juba diivanit täis. Täna siis selgus, et kuskil oli keegi midagi valesti lugenud ja ülejäänud moodul on juba teekonda tagasi Ikeasse alustanud.

Tekst ja fotod Anna Lutter