kui õhtu oli kogunud duure ja molle – ehk kogu tõde väga KUUT festist

Blogipostitus pealkirjaga “Minu esimene festival”, mis ilmus 2020. aastal kui toimus I väga KUUT fest pidi olema kirjanduslik paralleel teosega “Minu esimesed triibulised.” Seda sisu toona luues rõhus autor sellele, et siin on nüüd millest õppida ja enam sellesse auku ei astuta. 2021. aasta suvel sai selgeks, et kui auku astud, siis seda võib planeeritud ja kenaks matkaks ebaühtlases looduses nimetada, aga kui auku jälle kukud, siis on tegemist üritusega. Minu puhul siis festivaliga. Hoolimata sellest, et esimesel aastal sai nii üht koma teist õpitud ja kogetud, siis teisel aastal tulid uued (ja rohkemad) proovi(suured paekivi astangud ja põllu-)kivid. Numbri inimestele: 3000 miinusest sai 10000. 

See suur auk siin teksti vahel on jällegi sümboolne. Sümboolne viide 2021. aasta festivali kokkuvõttele – seda ei ole. Ma olin toona tõesti nii kindel, et see sai nüüd olema viimane kord, minu teised triibulised. Hoolimata sellest, et tegelt oli taaskord väga mõnus, siis kaasnes selle 2021 festivaliga ikka tohutul hulgal jantimist. Kasutasin ka 2021. ühe projekti toetust, mille abil kõik festivalil toimunud töötoad sai LEADER programmi vihmavarju meetmest toetust ehk siis töötubade osavõtt oli inimestele tasuta. Ise olin selle üle mega uhke ja rõõmus ja teie huvi oli ka täiega suur, enamus töötubasid täitus eelregistreerimisel päevaga. Aga kui siis festivali päev kätte jõudis, siis hommikul esimene töötuba oli helimeditatsioon (ma eelmisel õhtul empsiga õmblesin veel madratseid juurde, et ikka veel rohkem inimesi ära mahutada) ja siis kui kohale tuli 6 inimest (24-st registreeritust), sest midagi ise maksma ei pidanud ja hommikul tegelt oli tunne, et ei viitsi ikka veel välja ajada ja ah, las minna — siis see oli üks peamistest põhjustest, mis mind pani tundma, et: ei, aitäh – rohkem ei viitsi marutada. ränt: // Mina kirjutasin sellele projekti, panin programmi kokku, andsin pärast kõigile aru, kuidas raha kasutatud; koolitaja tuli kohale ja siis registreerunuid lihtsalt ei ole. See oli nõme. Lisaks tulemata jäänud osalejatele andis tõuget festivali enam mitte korraldada ka fantastiline ilm. Aga ok, // ränt over. Kokkuvõttes oli Regatt -i kontsert üliäge õhtul (ilm oli ka nii hea õhtuks!) ja festival ise ikka ka – nii palju sõpru ja tuttavaid nägin ja no nii mõnus! Aga kaks aastat mõnuletud selle festi korraldusega ja mõtlesin, et nüüd on küll. 

Läks siis aega mööda ja tuli veebruar. Täiesti suvaliselt märkasin, et Kohaliku Omaalgatuse Programmi kaudu saab projektirahasid taotleda ka mitte ainult töötoa jaoks vaid lava ja kõige sellise jaoks, mis tegelikult päriselt korraldajale abiks oleks. Tasuta töötoad on ka muidugi äge ja teile abiks! Ja kui te mõtlete, et norm vend olen, et kuue kuuga kogu oma eelneva tunde ja mõtte unustanud ja hakkab uut festivali korraldama, siis tegelt mitte. Otsustasin, et ma kirjutan selle projekti ära, aga leppisin endaga kohe kokku, et isegi positiivne vastus ei sea mingeid ootuseid või see ei ole mingi otsus. Kui ma mõtlen ikka mitte teha, siis saadan raha sama targalt tagasi. Seega ma kirjutasin projekti ja kuskil kevadel sain teada, et Kohalik omaalgatuse programm rahastab väga KUUT fest III toimumist.  

Aeg läks ja ma olin ikka veel ikka täitsa kindel, et ei taha teha see aasta. Kuni ühel rahvatantsurühma peol Kuudis (kui õhtu oli kogunud duure ja molle), tõstatus teema KUUT fest ja millal toimub ja kui ma oma minoorse helirea eelmise aasta Kuut festi ja sellega kaasnenud bipolaaruse puhangu kohta ette kandsin, siis sekkus minu ettekandesse hulk interpreete, kes ütlesid, et peab ikka toimuma küll ja nemad kõik tahavad vabatahtlikud olla-la.  Kiirelt lugesin nad silmadega üle ja 16 vabatahtlikku ja ägedat inimest vabatahtlikke tiimile lisaks kõlas mu peas nagu: tegelt ei ole ma ju niimoodi rohkema seltskonnaga proovinud kunagi korraldada, prooviks veel. 

Ma ei liialda kui kuu aega enne festivali toimumist otsustasin, et see toimub. Kuna asi oli nii lähedal, siis toimumise kuupäev ja päev (pühapäev) sai puhtalt selle järgi valitud, ei mitte valitud, vaid otsitud, et a) mul endal vaba oleks; b) vabatahtlikutest enamus saaksid c) Raiko ja Kadri Erlenheimist saaksid (need inglid, kes lava ja heli ja ülesannetega tegelevad). 

Seejärel hakkasin otsima sobivat artisti. Pühapäevane päev pani tundma, et pigem selline kitarr + üks vend võiks olla, et päris bänd ei oleks pühapäeva teema. Sai läbi käidud erinevaid artiste kuni lõpuks leidsin ühe, keda keegi teine ei olnud soovinud – Jarek Kasar ja siis tema tuligi. Kitarri tal ka ei olnud, aga tuli mingi väikese süntesaatoriga. Laval olev mopp oli meie poolt / et kui keegi tulevikus peaks pettuma, et piltidelt nägi, et esines koos mopiga, aga sulle tuli ilma, siis jah, see mopp on meie. / Võin öelda, et päris äge oli ta etteaste ja hea oli, et keegi teine teda tahtnud ei olnud! 

Aga mis see väga KUUT fest endast üldse siis ikkagi kujutab? eelnevalt saime teada, et üks vend on laval, järgnevalt vaatame, kes ja kas veel mujal on. Väga KUUT festil: 

• oli 2022. aastal üle 100 käsitöö-, disaini-, ja kirbuka müüja – see on lihtsalt vaimustav kui palju ägedaid tegijaid ja tegijaid, kelle kohta mul endal ei olnud õrna aimugi, et nii ägedaid asju Eestis tehakse ja mõeldakse! Me püüame alati hea seista ka selle eest, et enne festivali kajastame oma sotsiaalmeedias laadale tulevad tegijaid! Muidugi oma unistustes ma tahaks seda veel võimsamalt teha (äkki sellel aastal teen!) 
• INSTATURG – see sai alguse sellest kui esimesel aastal oli peale KUUT külaliseks üks ja ainus @homeinestonia ja ma pakkusin välja vist, et tule müü oma asju ka kui juba Kurtnasse tulemas oled (et kulusid katta eksole) ja siis kutsusin talle seltsi mõne insta venna veel ja nüüd on sellest saanud siis traditsioon, et kõik ägedad sisustus instakad saavad instaturul kokku üksteisega ja kõikide teiega ka! Sellel aastal sain tänu ägedatele koostööparteritele @kooker, @Fazer, @gkrbrands instagrammereid poputada ka ja tagasiside pinnalt võib öelda, et läks hästi ja kõikidel insta inimestel on põhjust pöialt hoida, et sellel aastal sellesse ägedasse tsooni müügikoha saaks. 
• peale KUUT ehk siis kohtumistesari, mis sai alguse covid ajal, kus me Erlneheim tiimiga broadcastingus kätt harjutasime. Inspireerivad loomeinimesed tulevad räägivad oma tööst ja mõtetest ja Kuudile omaselt, panema nad õmblusmasinatega kiirendusvõistlust ka tegema. 2021 oli saates peale KUUT Hanna-Liina Võsa ja eelmisel aastal alati särav Heelia Sillamaa – kahjuks viimasel aastal lindistust ja otseülekannet ei teinud, sest #raha, aga olin ise kohal ja võin öelda, et kes ilma jäi, siis jäite ilma paljust! 
• mini ARVAMUSFESTIVAL – suure Arvamusfestivali fännina alustasime 2021. väikese aruteluringi traditsiooni. 2021 rääkisime teemal “Kas sport on tervis, kas tervis on sport?” – kohal olid tõelised spordi korüfeed alustades Tarmo Tiisleri ja lõpetades Liis Kullerkanni, Karmen Reinpõld-i ja Mihkel Uibolehega. 2022 aga rääkisime RAHAST ja – tahtsin praegu kirjutada, et ma ei tea, kust ma selle julguse võtsin, aga tegelt tean küll – kuna Kristi Saare oli aasta varem mind esinema kutsunud oma festivalile, siis mõtlesin, et ok, minu kord ja kutsusin Kristi Saare, Jekaterina Tint-i, Kadri Mäsaku ja – äsja aasta investori tiitli saanud – Katri Telleri —> mida seltskonda Kurtna külas, toonekurepesa all. 
• Lastele ja nende vanematele oli 2021 platsis Illimar Pilt, 2022 olid aga kohal Lotte ja Roosi isikult ehk siis Gerli Padar-Parmas oma tütre Camilllaga: mega energia ja olin ise tunnistajaks rahvasterändele, mis leidis aset kui Lotte esimese laulu lahti rullis: igalt poolt kogunes rahvas lava ette. 
• Lisaks traditsioonilisele Kuudi kohvikule oli sellel aastal nii KUUT festil kui Eestimaa pinnal üldse debüüti tegemas ka IKEA foodtruck ning kolm teist kohalikumat foodtrucki ka.
• Erinevad meisterdamistöötoad lastele ja suurtele, millest osasid juhendasid seekord minu õpilased (mida kui äge!)
• Muidugi oli nii 2021 kui ka 2022 kohal kohalik rahvatantsu eliit. 

Niimoodi lühidalt vist saab öelda, et see ongi väga KUUT fest. Ehk siis superägedad esinejad, põnevad teemad; andekad ettevõtjad oma toodete ja teenustega; hea toit; erinevaid tegevusi ja ainult KUUT vaibs. 

Seekordne (2022) festival oli rekord rahvarohke. Anna Lutteri (puuduliku) numbri tunnetuse pealt ligi 2000 inimest! Kogu seda massi haldas fenomenaalselt äge kamp vabatahtlikke. Lisaks rahvatantsijatele leidis nende hulgast veel häid sõpru ja tuttavaid, kes lampi soovisid abistada; oli täiesti võõraid, kes veel rohkem lampi soovisid abistada ja tulidki terveks päevaks: värvisid, lihvisid, riputasid ja mässasid. 

Sellel aastal oli kogu festivali alale sisenemine piletiga. Piletihind oli 8 € inimene, lastele oli tasuta mingi vanuseni. Pileti sees oli kontsert ja kõik esinejaid. Ja ma tellisin kuivkäimlad ka! 

Selle olulise faktiga olekski ehk paslik lõpetada, sest ka siit saab tõmmata küllaldaselt nii kirjanduslikke kui ka puhtpraktilisi paralleele. 

Kõik 2021 ja 2022 väga KUUT festi fotod on teinud Kristina Kaiva ja kui sa tahad kogu galleriid näha ja ehk oled isegi fotol, siis 2021 väga KUUT festi fotod siin ja 2022 väga KUUT fest fotod siin.

Tekst Anna Lutter, Fotod Kristina Kaiva