Kolm aastat tagasi oli selline lugu, et Päären läks lasteaeda. Nüüd on täpselt sama lugu, aga oma lasteaia karjääri alustab Pelle. Iseenesest ei oleks selles midagi märkimisväärset, sest lapsed ju ikka kasvavad ja lähevad lasteaeda ja siis kooli ja üli- või kutsekooli ja abielluvad ja saavad lapsi – selliseid asju juhtub. Aga kolm aastat tagasi, siis kui Päären lasteaeda läks, siis juhtus harukordne intsident – ma õmblesin talle seljakoti (
fototõestus minu Instagramis), et oleks, millega eelmainitud asutusse minna. Kuna see seljakott tuli päris ontlik välja, siis mõtlesin, et oleks soliidne oma
epoodi ka need üles panna. Juhtus aga nii, et elu tuli vahele ja nüüd kolm aastat hiljem, täna, olen oma mõtte teoks teinud. See ei ole minu jaoks olnud lihtne – peaaegu tuhat päeva, sest see tunne ja teadmine kui midagi on tegemata ja pidevalt mõtled, et
aah pagan, nii palju kordi on lubatud ja edasi lükatud – see ei ole eluterve, edasiviiv ja nauditav kindlasti ka mitte. Aga nüüd, lasteaiapoisid ja -tüdrukud – maailma kõige
stiilsemad seljakotid on lasteaeda minemiseks valmis!
Ehkki kotid jõudsin epoodi üles alles täna, siis tegelikult olen mitmetel laatadel ja üritustel neid juba korduvalt demonstreerinud. Samuti olen päris palju neid läbi Instagrami jõudnud ägedatele lasteaialastele laiali saata. Ja neid on olnud – ja siiani on – võimalik näha nii mõnegi edasimüüja juures ja ka ajakirjade piltidel.
Nagu eelpool kirjeldatud, siis on tegemist ennekõike lasteaiaealistele inimestele mõeldud tootega. Seljakott on umbes 31 cm kõrge ja 24 cm lai – niiet A4 suurune kunstitöö mahub kenasti kotti. Seljakoti valmistamisel on kasutatud taaskasutatud materjale. Koti alumine nahast osa on mustast kunst- või pärisnahast – naha tüüp varieerub, sest nahk on tootmisjääk (autoistmete katmisest ülejäänud väiksemad detailid) ning saan kasutada seda, mis autoistmekatjatel parasjagu ülejäänud on. Soovi korral saab alati küsida, millisest nahast hetkel kotid valmistatud on. Koti ülemine, mustriga kangas ning vooder on õhemast puuvillasest või segakangast – ka need on suures osas tootmisjäägid või juba teisel-kolmandal ja neljandal ringil olevad materjalid.
Seljakotil on üks suur voodriga põhitasku ning kott käib kinni hõbedase metallist karabiinhaagiga. Koti rihmad on valmistatud mustast, 25 mm laiusest tugevast kotirihma paelast ning rihmasid saab reguleerida pingutite abil. Koti riputamiseks on ülemisel serval puuvillasest paelast riputusaas. Koti vasakul küljel on väike logo.
Seljakott on läbini käsitöö ja valmistatud armastusega. Kõige parem on seljakotiga käia lasteaias, sest sinna sisse mahub täpselt ära pidžaama, kaisukas ja väike traktor või nuku. Kui on aga vaba päev, siis sobib seljakott ka hästi muuseumide, teatri või hoopis loomaaia külastamiseks. Lisaks mõnele kommile, mis alati igaksjuhuks pikemal seiklusel kaasas peab olema, saab sinna panna paki kõrsikuid ja pudeli vett.
Selline lugu juhtus minuga. Ja nüüd ma võin õnnelikult edasi elada, teades, et vähemalt ühe mõtte ja lubaduse olen jälle ära teinud, jess – tuhanded veel minna!
Seljakotte on väikeses koguses – niiet kui sul on oma vaieldamatu lemmik, siis tasub kiire olla!
Fotod ja tekst Anna Lutter
Väga ägedad pildid tulid – seega vaev modellide taltsutamisel ja söödud jätsid on igati oma eesmärki täitnud 🙂
Aitäh, Ruth! Ja jäätisid tasusid sajaga ära! 😀
Nii ägedad! Ma ammu juba ootasin neid 😀 Varsti loodetavasti tulevad ka emmede-isside suuruses, laste kottidega kokkusobivad variandid 😉
Je! No jätkates oma käitumismustrit, siis äkki kolme aasta pärast? 😀 haha.
Nii lahedad kotid! Ma pakuks, et kusagil võiks olla ka nimesildike, kuhu saab siis uhke omaniku nime peale kirjutada. Edu!
Aitäh, Silvia!
Ja, kusjuures see oli asi, mida ma olen tükkaega mõelnud, et kuidas seda teha, sest tahaks ju koti kiirelt teele panna, aga üldjuhul tuleks nimesilt kinnitada juba poole õmblemise käigus, aga siis ei saaks nii kiirelt tarnida.. niiet ma veel mõtlen, kuidas seda tehniliselt ja kunstiliselt kvalitiivselt lahendada 😀 Aga see on äge mõte tõesti!