Viimased päevad on olnud emotsionaalselt superkeerulised, sest mis valmistaks ühele eestlasele veel suuremaid raskuseid kui komplimentide ja kiituste vastu võtmine? … jah, nende tegemine on veel komplitseeritum. Ma olen ülirõõmus iga hea sõna, pika kirja, kiire laigi, sisuka kommentaari ja kallistuse eest, mis viimasel ajal mulle osaks on saanud ning
Olles värskelt lõpetanud oma teise raamatu kirjutamise, otsustasin siia kirja panna viis äärmiselt praktilist nõuannet, kuidas välja anda raamat vähem kui kuue kuuga. Ole õigel ajal õiges kohas! (aka õnnel on määrav roll). Ühes olen ma kindel, ma olen alati õiges kohas kohal olnud. Vahel (tsau, Gerda!) mõtlen kardan paaniliselt, et
Mul läheks vist tükk aega enne kui ma oskaksin välja tuua kolm asja, mis mulle mu kodus kõige rohkem meeldivad… rääkimata kõige lemmikuma valimisest ja ilmselt peale pingsat mõtlemist valiksin lemmikuteks kõige uuemad asjad… Küll aga võin – ja toongi – nüüd ja kohe välja need asjad, mis teile kõige
Suure tõenäosusega on iga endast lugupidava naisterahva Pintrest-i tahvlite seas üks selline salajane, kuhu ta kogub igasuguseid häid sisustus-, kokandus- ja riietusideid. Veel suurema tõenäosusega mõtleb iga sellise kausta omanik, et neid kõiki asju hakkan ma tegema siis kui mul on rohkem aega. Mina ka! (Minu kogutud ja rohkem aega ootavaid ideid näeb SIIT.)
Kui keegi küsiks mu käest, et mis on kõige tüütum asi maailmas, siis ma teaks kohe vastust! Kuigi kartulite koorimine on ka üks imelikumaid ja tüütavamaid tegevusi ning nõude pesemine ka, siis õmblusmasinate (ja -tarvete) välja tõstmise tüütustaset ei ületa miski, päriselt ka! Ülitüütu! Kartulite koorimisele olen alternatiive leidnud riisi, pasta
Kui mingi aeg lapitehnika mind pigem ei kõnetanud ning selle sõna kuulmine tõi pähe pildi erinevatest museaalidest ja pöörastest tädikestest, kes kõik oma eluruumid lapitehnikaga katnud on, siis viimased aastad olen ise muutunud üheks neist tädikestest. Õnneks kogu korter veel päris kaetud ei ole, kuid erutus ja vaimustus lapitehnika üle on
Kunagi kirjutasin oma armastusest pappkastide vastu (loe ja näe SIIT). See armastus ei ole sugugi raugenud, vastupidi. Seega otsustasin ühe – täiesti kanga- ja õmblusvaba – variandi veel välja pakkuda. Tundub, et kevadvõnked on ka minuni jõudnud, sest nii karpidelt endalt kui fotodelt võib leida seekord rohkelt (väga rohkelt) värvi! Vajad: – Kaanega
Ülesvõtteid möödunud sõbrapäeva emotsioonidest ja tähistamistest on tore – vahelduseks digitaalsele maailmale – seinale füüsiliselt välja panna. Fotod võib välja printida otse oma koduprinterist, kuid tasuks jälgida, et kasutad head paberit ning valiksid printimisseadetest „fotoprogrammi“ see annab kvaliteedile ja lõpptulemusele palju juurde. Minu vöötatud fotod traditsiooniliselt monokroomses gammas. Nende printimisel tasub
