Võib vist juba vaikselt nii öelda küll, et on üks hulki lapsi, kes on Jänes Joonsega üles kasvanud! Nimelt sellel aastal tuleb Jänes Joonas oma aaretejahiga üldsuse ette juba viiendat korda! Kahtlemata järjepidev vend; ja kahtlemata üsna jõukas vend, sest juba viis aastat järjest oma aardeid laiali jagada – see
Ehkki see ei ole enne välja paistnud, siis avatud mõtlemisega olen ma tegelikult juba ammu olnud: nimelt tahtsime oma eelmise korteri kööki alguses ka elutoaga üheks teha, aga kuna kogu elutoa ja köögi vaheline sein oli kandev, siis ei oleks seda maast laeni maha saanud võtta ja mingit sillust ma
Põnevad, keerulised ja mõtlemapanevad lood tavaliste inimeste tagatubadest jõuavad vaatajateni, paljastades, mis toimub suletud uste taga tegelikult. Teeme siis lõpuks selle ukse lahti. Tegelikult tegime meie selle ukse lahti juba umbes üheksa kuud tagasi kui olime ühe kinnisvaraportaali kaudu ostnud endale korteri. Kuna me oleme ühe korteri oma elus juba enne ostnud,
Mõnda kingitust on keerulisem teha kui teist ja mõnda tunnet on mõnikord suisa nii keeruline sõnastada, et see jääbki sõnastamata ja tulebki Raffaello karbi järele Selverisse minna. Kolm aastat tagasi kui ma Raffaello karbile alternatiivi otsisin ja oma esimese emadepäevaks mõeldud tootega – emadepäeva kink “Ema on kandev jõud” sõnumiga
“Kuule, ma mõtlesin, et …” Täpselt niimoodi saavad alguse kõik peretülid projektid, mida Algoga koos teeme. Niiet tegevus “mõtlema” ei oma meie peres ammu enam keeruka ajutegevuse abil asjade omadusi ja seoseid leides järelduste ja otsuste tegemist [EKSS]. Vaid see on üks kardetumaid käitumismustreid, mille tagajärjed on tihtipeale fataalsed ja ennustamatud isegi
Jõulukaunistused pandi meie kodus see aasta üles juba augustis – siis kui ma oma kolmanda raamatu (LINK) projekte pildistasin. Need tundusid suvel kuidagi nii veidralt ägedad, et nii nad üles jäidki ja nüüd tunduvad nad lihtsalt täitsa õiges kohas ja ajas. Mulle ei meeldi päkapikukujukesed ja kuusekarrad – pigem tekitavad
Järgnevalt asun käsitlema lastetoa vasakut poolt. Paremal pool asuvast voodilaadsest tootest saab lähemalt lugeda eelmises postituses (LINK), aga kõik ülejäänud pooled ja nurgad – mida ühe korterelamu neljakandises standardtoas on omajagu – saavad vaadeldavaks ja loetavaks siin. Niisiis, sinna vasakusse seina kujutasin ette midagi, mis täidaks nii kapi, laua, riiuli kui ka
Eesti keeles on ikka omajagu veidraid mõisteid. Üheks selliseks on kahtlemata lapsehoolduspuhkus. Iga inimene, kes sellel imelisel 18-tähelisel mõistel üle kuu aja viibinud on, teab ilmselt, et asi on puhkusest kaugel ja kahe lapse (kellest vanem ka nüüd lasteaiast suve puhul vabastatud on) puhul tunnen, et isegi hooldamisest ja hoolitsemist ei
Ma ise ka veel täpselt ei tea ja ootan põnevusega, mis juhtub. See lause vist kirjeldab kõige detailsemalt minu äärmise täpsusega kalkuleeritud ja täiskasvanud inimesele kohase tasakaalukusega välja töötatud plaane lastetoaga. Kui eelmise aasta suvel rakendas Algo kogu oma vaba füüsilise jõu minu õmblustoa peale (LINK ja LINK), siis see
Viimased päevad on olnud emotsionaalselt superkeerulised, sest mis valmistaks ühele eestlasele veel suuremaid raskuseid kui komplimentide ja kiituste vastu võtmine? … jah, nende tegemine on veel komplitseeritum. Ma olen ülirõõmus iga hea sõna, pika kirja, kiire laigi, sisuka kommentaari ja kallistuse eest, mis viimasel ajal mulle osaks on saanud ning
