Mul oleks super keeruline iseennast mõista kui ma ei teaks, et ma olen natuke vähem kui kolm kuud elanud nõukogude ajal – räägitakse ju sellest, et imikuiga pidi inimese olemust tugevalt mõjutama. Ma olen kuulnud lugusid, et sellel ajal polnud midagi saada ja kui kuskilt sai, tuli kindla peale ära
Jõulukaunistused pandi meie kodus see aasta üles juba augustis – siis kui ma oma kolmanda raamatu (LINK) projekte pildistasin. Need tundusid suvel kuidagi nii veidralt ägedad, et nii nad üles jäidki ja nüüd tunduvad nad lihtsalt täitsa õiges kohas ja ajas. Mulle ei meeldi päkapikukujukesed ja kuusekarrad – pigem tekitavad
Ma usun Andrus Veerpalu, aga peale tema usun ma ka Eda-Ines Ettit. Kõik, mis sa teed, teed kõik endale. Ma olen täiesti kindel, et karma on olemas ja kõik minu mõtted ja teod tulevad minuni tagasi. Nüüd olen ma aga väga ootaval positsioonil, sest see ülimõnus atmosfäär ja seltskond, mis
Ma ise ka veel täpselt ei tea ja ootan põnevusega, mis juhtub. See lause vist kirjeldab kõige detailsemalt minu äärmise täpsusega kalkuleeritud ja täiskasvanud inimesele kohase tasakaalukusega välja töötatud plaane lastetoaga. Kui eelmise aasta suvel rakendas Algo kogu oma vaba füüsilise jõu minu õmblustoa peale (LINK ja LINK), siis see
Viimased päevad on olnud emotsionaalselt superkeerulised, sest mis valmistaks ühele eestlasele veel suuremaid raskuseid kui komplimentide ja kiituste vastu võtmine? … jah, nende tegemine on veel komplitseeritum. Ma olen ülirõõmus iga hea sõna, pika kirja, kiire laigi, sisuka kommentaari ja kallistuse eest, mis viimasel ajal mulle osaks on saanud ning
Olles värskelt lõpetanud oma teise raamatu kirjutamise, otsustasin siia kirja panna viis äärmiselt praktilist nõuannet, kuidas välja anda raamat vähem kui kuue kuuga. Ole õigel ajal õiges kohas! (aka õnnel on määrav roll). Ühes olen ma kindel, ma olen alati õiges kohas kohal olnud. Vahel (tsau, Gerda!) mõtlen kardan paaniliselt, et
Suure tõenäosusega on iga endast lugupidava naisterahva Pintrest-i tahvlite seas üks selline salajane, kuhu ta kogub igasuguseid häid sisustus-, kokandus- ja riietusideid. Veel suurema tõenäosusega mõtleb iga sellise kausta omanik, et neid kõiki asju hakkan ma tegema siis kui mul on rohkem aega. Mina ka! (Minu kogutud ja rohkem aega ootavaid ideid näeb SIIT.)
Kui keegi küsiks mu käest, et mis on kõige tüütum asi maailmas, siis ma teaks kohe vastust! Kuigi kartulite koorimine on ka üks imelikumaid ja tüütavamaid tegevusi ning nõude pesemine ka, siis õmblusmasinate (ja -tarvete) välja tõstmise tüütustaset ei ületa miski, päriselt ka! Ülitüütu! Kartulite koorimisele olen alternatiive leidnud riisi, pasta
Kui mingi aeg lapitehnika mind pigem ei kõnetanud ning selle sõna kuulmine tõi pähe pildi erinevatest museaalidest ja pöörastest tädikestest, kes kõik oma eluruumid lapitehnikaga katnud on, siis viimased aastad olen ise muutunud üheks neist tädikestest. Õnneks kogu korter veel päris kaetud ei ole, kuid erutus ja vaimustus lapitehnika üle on
Üha sagedamini magamistubades nähtav avatud riidestange nõuab kasutajalt suurt distsipliini, organiseeritust ja pidevat korda. Paratamatult tekib ka kõige püüdlikuma korraarmastaja magamistoas “see tool” või voodinurk, kuhu kipuvad vahetevahel kogunema kiirelt seljast võetud tööriided või pidzaama. Selleks, et vältida ka ajutist visuaalset korralagedust, tasub magamistuppa meisterdada suur pesukorv, kuhu vajadusel aja
