Üks teine lamp ühte teise kohta

Lambist jälle. Kui kunagi ma siin ühte pitslampi demonsteerisin, siis polnud mul veel õrna aimugi, et natuke vähem kui pooleteist aasta pärast pean ma rääkima jälle, lambist siis. Seekord on lamp hoopis maskuliinsem ja ka kilokam ja hoopis tehtud ühte teise tuppa – kööki. Ja kui ma eelmine kord sain hakkama kliistri ja rannapalliga, siis seekord läks vaja ämma Haanjast, kes oma lauda laest oli lühtrid nõus alla kruttima ja lehmad pimedusse jätma; iss-i, kes oma keevitusatribuutika- ja muu atribuutikaga traate lõikaks ja jälle kokku kleebiks ja jälle lahku ja; Algot, kes kogu selle asja kokku paneks, lakke kruviks, ära ühendaks ja valmis teeks; ühesõnaga rohkelt kvalifitseeritud tööjõudu.

Minu käelinetegevus piirdus sel korral triviaalsemate tegevustega nagu lihvimine ja pesemine, siiski andsin oma mõtteorganitega esindusliku panuse lambi disaini ja töökorraldusse. Olen rahul nagu ikka, muidu teile ei näitaks, ju. Lamp ilutseb nüüdsest minu peaaegu uhiuue ja peaaegu pooliku kodu laes ja ilu eesmärgil paiskab kööki ühes ajahetkes valgust tervelt 450 W jagu, kütte lülitasime välja.