jaan. 31, 2016 | tee ise |
Instagram-i (@lutteranna) jälgijad ja põhjalikumad Kodu & Aed (LINK) ajakirja lugejad on ehk juba märganud, et alates sellest aastat kirjutan, pildistan, teostan ja stiliseerin Kodu & Aed ajakirja nii umbes paar “tee ise” projekti numbri kohta. Need, kes ajakirja ei loe, saavad minu projektidega nüüd ja edaspidi blogi vahendusel tutvuda.

Jaanuari number keskendus väikestele ruumidele ja panipaikadele. Juba sügisel vormistasime Algoga koostöös esikukappi ühe nagi, mille valmistamisjuhendit otsustasingi oma debüütnumbris jagada. Nagi näeb esteetiline välja ning on selle juures ka väga praktiline, eriti kui seda kapi sees hoida, sest siis võib see natuke rohkem koormatud (ja segamini) olla kui nendel stilseeritud piltidel. Kuna jopede jaoks on meil kapis eraldi stange, siis nende hoistamiseks sellel otsest vajadust ei ole, kuid kui külalised saabuvad, siis on küll ääretult mugav nagiga opereerida. Nüüd siis aga nagi enda juurde.
Vajad:
– vineeri (15 mm) 500 mm X 1000 mm
– vineeri (4 mm) 500 mm X 1000 mm
– vineeri (9 mm) vastavalt sellele kui palju riiuleid nagile soovid
– rehavarsi 2 tk (näiteks läbimõõduga 28 mm)
– liblikpuuri 28 mm (sõltuvalt rehavarre läbimõõdust)
– kinnituskonkse (2tk ja 4 kurvi nende kinnitamiseks)
– 2 kruvi (ja vajadusel tüüblid) seina kinnitamiseks
– puiduliimi, pintslit
– saagi
– akutrelli
– märkepliiatsit
– joonlauda, mõõdulinti
– liivapaberit

Tee nii:
1. Märgi paksema vineerdetaili peale aukude asukohad (äärtest 50 mm kaugusele ja edasi 100 mm kaugusele).
2. Puuri märgitud kohtadesse vineeri läbivad augud.
3. Liimi õhem vineerdetail augustatud detaili külge nii, et augud jääksid liimist vabaks.
4. Kinnita nagi tagumisele küljele (aukudeta küljele) kinnituskonksud.
5. Sae rehavarrest 120 mm pikkused pulgad (pulki ei pea valmistama iga augu jaoks, nii on võimalik ka suuremaid ja pikemaid esemeid nagisse asetada kui osad augud tühjaks jätta).

6. Kinnita nagi üles riputamiseks seina kruvid (vajadusel kasuta tüübleid). Aseta nagi kinnituskonksude abil seinale.
7. Sisesta aukudesse rehavartest tehtud pulgad ning vajadusel muuda nende asukohta, vastavalt nagis hoiustatavate asjade mõõtudele. Enne pulkade sisestamist akukudesse käi liivapaberiga üle kõik välja saetud detailide (kokkuliimitud nagi aluse, pulkade ja riiulite) servad.
8. Mõtle välja kas ja milliste pulkade peale soovid asetada riiulid ning lõika need 9 mm paksusest vineerist välja. Riiuliplaadi sügavuseks arvesta vähemalt 105 mm ning pikkus vastavalt enda soovile ja vajadustele. Riiulid jäävad nagi pulkadele lahtiselt.


Fotod ja stiil: Anna Lutter. Teostus: Algo Eskla. Avaldatud: Kodu & Aed Jaanuar 2016
okt. 15, 2014 | tee ise |
Ehki värske Käsitöö ajakirja ilmumine jäi juba kahe kuu kaugusesse minevikku ja vahepeal on jõudnud lisakas aastaajale vahetuda ka saatejuhid Rahvusringhäälingu tele-eetris ning karv valgejänese seljas, ei ole ma siin veel oma rõõmu jagada jõudnud. Rõõm on, rõõmu on!
Sügisnumbris figureerisin kolme projektiga. Kaks neist oli jätk suvenumbris ilmunud lastetubade seeriale, vaata
SIIT. Kolmas kaastöö puudutas samuti kodu, kuid puudutas formaalselt teisest küljest: elutoa küljest. Mitteformaalselt puudutas aga just sellest samast – lastetoa – küljest, sest vähemalt meie kodus on päeva lõpuks elutoas rohkem mänguasju kui ametlikult lastetoaks väljakuulutatud korteriosas. Näib, et võiks tinglikult ka elutoa lastetoaks ümber tituleerida ning minu kaastööd sügisnumbris ühise koondnimetaja: lastetoad – alla mahutada.
Olgugi, et väikese inimese asjaajamisi on peaaegu sama põnev jälgida kui Vladislav Koržetsi pajatatud Aktuaalset Kaamerat, siis mõnikord oleks ju ka rõõm kui elutoas asuks peale mängunõude ja porgandit otsiva Jänku Jussi ka teisigi, ebavärvilisemaid ja pisemaid detaile. Nendest detailidest teen ma aga ühe järgmise postituse, täna püsin truult lastetoas.
Kaastööde tegemine, stiliseerimine, kirjutamine ja ülespildistamine juhtus tegelikult juba üle poole aasta tagasi. Ja juhtus hästi!
- Pildistas väikeste (ja suurte) inimeste suur sõber, alati rõõmus ja alati andekas Jaana Süld (Focustuudio)
- Teostasin, stiilitasin ja tekstistasin mina
- Modellideks: Hanna-Britt, Lenna ja Maria
- Assisteerisid: Laura ja Liisi
- Lühter ja pallid müügil ateljees Sidruga Tee (SIIN)










juuli 15, 2014 | annalutter, sisustus, tee ise |
Julge kuu aega on möödas eelmisest postitusest. Õhus on tunda juba plusskraade ja rohi kasvab kiiremini kui sõidab haljastajate kaheteist-silindriline murutraktor. Hoolimata progressioonist looduses olen mina endiselt öökullide lainel. Viimaste nädalate jooksul on neid minu masinate alt tulnud kümmekond ja loetud isendid on ka juba ennast uude koju uhuutanud.
Stagnatsioon ei ole aga õnneks olnud kõikehõlmav. Eelmise aasta detsembris tegin oma laadadebüüdi Telliskivi kunsti- ja disainiturul. Esitlen teile pooleaasta taguseid kaadreid minu amatöörlikust õllelauast. Toona, detsembris ei söendanud ma neid teie ette tuua, nüüd aga kui uhivärske kogemus Tartu Hansalaadalt koos mõnusalt heleda pildimaterjaliga arvuti kaustades ilutseb, julgen näidata, kuidas väikene inimene kuue kuuga areneda suudab.
Selleks, et loosis osaleda:
- Vajutada Like/Meeldib Fabritseeritud aktide Facebooki lehel SIIN
- Vajutada Like/Meeldib Sand in Your Shorts Kids Blog Facebooki lehel SIIN
- Jaga loosimise fotot SIIN.
Loosimine toimub 24.07, padja tonaalsuse üle otsustab võitja, je!
juuni 4, 2014 | annalutter, tee ise |
Mäletan selgelt seda tunnet, kuidas juba umbes seitsme aasta jagu aega tagasi keskturu suvises melus ühele õnnetule tuvile peale astusin. Ise olin sinna basaarile sattunud otse tantsupeoproovilt, jalas õhukese tallalised tantsusussid ja seljas paljad sääred. Ja siis mäletan veel seda, kuidas üks teinekord peale jalgrattasõitu koju tagasi jõudes avastasin, et magamistuppa on sisse lennanud kaks pääsukest. Sellel hetkel oli kogu maailm pääsukesi täis: voodilinad, põrand, õhk ja aknalaud; kaos.
Ja kui ma veel Hitchcocki “Linnud” ka ära vaatasin, siis sellest aitas. Juba mõned aastad kardan ma kõiki elusaid linde, tugevalt ja sügavalt. Hoopis teine lugu on aga lennu-, käimis- ja nokkimisvõimetute lindudega, eriti öökullidega, nad on täitsa toredad.
Ja kui Sulle ka sellised elutud isendid meeldivad, siis juunikuu Pere ja Kodu on varustatud öökullipadja tegemisõpetusega, täpselt sama juhendi võib leida ka minu raamatust Ideid maailma päästmiseks (
SIIN). Lisaks juunikuunumbrile võis öökulle näha ka veebruari Pere ja Kodust ja muidugi võib neid näha mitmete uute omanike voodites ja ka Sidruniga tees (
SIIN).
Ja kui omanimelist öökulli tahad,
siis kirjuta mulle
(lutteranna@gmail.com), saab endale 28 euro eest.
Ilusad fotod imeline Jaana Süld (vaata
SIIA) ja vähem ilusamad mina.














märts 12, 2014 | tee ise |
Kui ma ütleksin, et ma ei oleks kunagi osanud arvata, et minust saab tulevikus keegi selline, kes õpetab teistele, kuidas pappkaste riidega katta, siis ma ei oleks tõeliselt aus. Nüüd neliteist, viisteist aastat tagant järele mõtlema hakates, siis tõepoolest võis minu tegevuses juba siis, ajal nimega
kunagi, näha ja märgata indikaatoreid, mis vihjasid minu kummalisele soovile olla ühel ajal nii tööde juhendaja kui tegeleda ka pappkastidega. Kusjuures mind vaevas sellel ajal pidev mure: nimelt ei olnud pappkaste väga kuskilt saada. Või vähemalt tundus neid minu jaoks alati ikka liiga vähe. Aga see läheb juba natuke liiga isiklikuks. Hea, mul on lausa rõõm, et täna, ajal nimega
praegu, on pappkaste rohkem saada. Pildid ja idee minu raamatust
Ideid maailma päästmiseks.




Saabuva laupäeva hommikul saan tegeleda mõlema oma lapsepõlve unistusega. Tartu Loodusmajas toimub keskkonnaklubi eestvedamisel
päikeselise kodu hommik, kus ma räägin oma üllatest maailma päästmisideedest ja ehk ka sellest, kuidas tunda ära need õiged pappkastid, mida tasub oma kodusse ihata! Hommik kulmineerub tekstiiliga kaetud pappkasti valmistamisega. Kui ka Sinu unistused sisaldasid sellel kummalisel
kunagi-perioodil mõisteid
pappkasti ja
tekstiil, siis oled rohkem kui oodatud!

veebr. 23, 2014 | tee ise |
Tuli! Uus number
Käsitööd tuli, tuli tegelikult juba mitu päeva tagasi. Seekord ütlen oma sõna kaasa kolme projektiga. Ühest neist tegin kunagi lakooniliselt juttu
siin, kui rääkisin oma vanavanaema kindakirjadest inspireeritud dekoratiivpatjadest, nüüd saan pilte ka näidata. Kangas on ikka see hea, Kohila kaltsuka oma! Ja modell ka ikka see hea, Maria.
Ja kui keegi peaks oma kodudiivanile samasuguseid ihkama, siis
Käsitööst saab vihjeid valmistamise kohta ja kui ise fabritseerida ei viitsi, siis mul veel on seda head kangast, kirjuta mulle!
Hiljutised kommentaarid: