märts 15, 2016 | tee ise |
Kunagi kirjutasin oma armastusest pappkastide vastu (loe ja näe SIIT). See armastus ei ole sugugi raugenud, vastupidi. Seega otsustasin ühe – täiesti kanga- ja õmblusvaba – variandi veel välja pakkuda. Tundub, et kevadvõnked on ka minuni jõudnud, sest nii karpidelt endalt kui fotodelt võib leida seekord rohkelt (väga rohkelt) värvi!
Vajad:
– Kaanega kingakarpi (või mõnda muud karpi)
– Pakkepaberit või mitut lehte A3 suurust paberit (sõltuvalt karbi suurusest)
– Sobivas toonis ja kujus mööblinuppu
– Pulgaliimi
– Joonlauda, pliiatsit
– Kääre
– Naasklit
Tee nii:
1. Kinnita paber ümber karbi. Liimi pane vaid karbi põhjale ja sisemisele küljele: väliskülgedele jääv paber jäta liimiga katmata ja tõmba lihtsalt ühtlaselt pingule: nii ei jää karbi välimisele osale koledaid liimikortse ning tulemus jääb korrektne. Karpide katmisel paberiga ära kasuta vedelaid liime, need tekitavad liimikortse ning muudavad töö välimuse lohakaks.
2. Sarnaselt kata ka karbi kaas (kaane keskosasse ära liimi pane). Võid karbi kaane ja karbi enda katta erinevate paberitega.
3. Mõõda välja karbikaane keskkoht ning tee naaskliga kaande auk (naasklit hakka läbi karbikaane suuruma kaane pealmiselt poolelt – nii ei rebi naaskel ootamatult pakkepaberit puruks).
4. Kinnita tehtud auku (kaasas olnud poldiga) mööblinupp. Kui karbikaas on väga pehmest materjalist, siis tee papist väike “seib” ning aseta see kaane sisse poole kaane ja poldipea vahele.
Piltidel oleva pop-up magamistoa püstitasin ühel pühapäeva hommikul oma elutuppa. Voodi koosneb diivani osadest ning raamitud kunsti hoiab tamiilide ja põrandaharja abil üleval Algo – jah, pikavarrega põrandaharjad on endilselt majapidamises tarvilikud. Lisaks Algo liimistele kätele ilmub vahetevahel kaadrisse ka üks kauaks paikseks jäänud käkakikk.
Fotod, teostus ja stiil: Anna Lutter. Avaldatud: Kodu & Aed (LINK) Veebruar 2016
veebr. 23, 2016 | tee ise |
Ma ei pea ennast küll väga suureks melomaaniks, kuid mitte miski – ei paraad, presidendipaari avavalss, kleidid ega hävitajate lend üle Vabaduse väljaku – ei kõneta mind Vabariigi aastapäeval rohkem kui eetris kõlav hümn. Üldse on kummaline, kuidas üks heli nii Vabariigi aastapäeval, 1. septembri avaaktusel või võrkpalli kohtumise alguses mõjub. Veider, kuidas nii erinevates olukordades ja emotsionaalsetes seisundites üks teos alati töötab. Meil oli koolis kunagi üks asendusõpetaja, kes andis tunde kunstist kuni matemaatikani, ta hüüdnimi oli Universaal. Hümn on midagi natuke sarnast. Ainult, et keegi ei sega talle vahele ja ta kasutus on alati õigustatud.
Minuga võttis mõni aeg tagasi ühendust Delfi toimetaja Jete, kes pakkus välja idee teha Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud DIY videoklippide väike sari. Nii palju mulle südamelähedasi mõisteid ühes lauses ja mõttes – olin müüdud. Nii nagu hümn ja gümnaasiumi aegne õpetaja, oli ka projektide üheks nõudeks universaalsus – need pidid olema lihtsad, kiired ja järgi tehtavad ka käsitöövõhikule või taibukamale eelkooliealisele, samas pakkudes mõtteid ka juba kogenud meisterdajale või eeskujulikule pereemale, kes alati pühade ajal temaatilise laua katab.
Ma ei olnud kunagi varem ühtegi video juhendit teinud, oli tore proovida. Eriti toredaks tegi asja see, et rääkima üldse ei pidanud ja pingsalt sõbralikku naeratust näos hoidma samuti mitte. Ja veel meeldis mulle see, et Tiit kõik videoklipid ise kokku lõikas ja valmis tegi ja minu roll piirdus ideede välja mõtlemise ja ellu viimisega.
Filmimise vältel tundsin ennast ometi pidevalt pingestatult, sest minu tegevus tundus kuidagi aeglane ja hirmus kohmakas. Olin ju ikka ise ka enne Youtube-st sarnaseid juhendeid vaadelnud ja no ei tajunud ennast kaamera all nii osavalt. Õnneks Tiit keeras pärast kiirust natuke (või natuke rohkem) peale ja – tuleb tunnistada – käeliigutused jõuavad ühele keskmisele hiina Youtube-rile isegi peaaegu et järele.
Kokku valmisid videojuhendid seitsmele erinevale vähem või rohkem sini-must-valgele objektile. Nendeks olid: sini-must-valge peapael (videojuhendit vaata SIIT), sini-must-valge pross (videojuhendit vaata SIIT), pakutrükitehnikas klaasiümbrised (videojuhendit vaata SIIT), sini-must-valged pom-pomid (videojuhendit vaata SIIT), vanasõnadega salvräti ümbris (videojuhendit vaata SIIT), taldriku kaunistus muhumänd (videojuhendit vaata SIIT) ja Eesti 98 banner (videojuhendit vaata SIIT).
Täpselt tänane öö ja homne hommik on aega, et oma kiluvõileibade ja kama juurde midagi sini-must-valget meisterdada. Kui kellelgi on huvi banneri tähtede šabloonide vastu, siis neid saab pdf vormingus minu käest (lutteranna@gmail.com) küsida.
Ilufoto: Tiit Blaat. Kaadri tagune foto: Anna Lutter. Stiil ja teostus: Anna Lutter. Aitäh: Delfi.ee
veebr. 15, 2016 | tee ise |
Ülesvõtteid möödunud sõbrapäeva emotsioonidest ja tähistamistest on tore – vahelduseks digitaalsele maailmale – seinale füüsiliselt välja panna. Fotod võib välja printida otse oma koduprinterist, kuid tasuks jälgida, et kasutad head paberit ning valiksid printimisseadetest „fotoprogrammi“ see annab kvaliteedile ja lõpptulemusele palju juurde. Minu vöötatud fotod traditsiooniliselt monokroomses gammas. Nende printimisel tasub fotod esmalt mõnes töötlusprogrammiks must-valgeks redigeerida ning seejärel nö värviliselt välja printida – tuleb palju parem.
Vajad:
– ümmargust plekk-karbi kaant (näiteks tühjaks saanud kommide või küpsiste karbid) (3 tk)
– tumedaid, peenikesi püksirihmasid (3 tk)
– tugevale paberile (foto või joonestuspaber) prinditud fotosid (vastavalt karbi kaante suurusele) (3 tk)
– musta spreivärvi
– 3 kruvi (ja vajadusel tüüblid) seina kinnitamiseks
– sirklit
– naasklit või suuremat nõela
– kääre
– joonlauda
– eemaldatavat kleepmassi (tahvlinäts)
– kahepoolset kleeplinti
– plastiliini
Tee nii:
1. Värvi (võimalusel välitingimustes) plekk-karpide kaaned musta spreivärviga üle. Jälgi, et kaetud saaksid ka kaante ääred. Vajadusel kanna värvi kaantele mitu kihti.
2. Lõikae fotod ringi kujuliseks – ringide diameetri mõõtmisel lähtu kaane sees olevast süvendist – foto võiks täpselt mahtuda süvendi sisse – nii ei jää foto ääred lokkima ning plekk-karbi kaane must äär jääb efektselt paistma.
3. Ringikujuliseks lõigatud fotode taha aseta tihedalt hästi väikesed tükid kleepmassi (terve ringi ääre ulatuses) ning seejärel kinnita foto plekkarbi kaane keskele. Kasutades fotode kinnitamiseks kaantele kleepmassi saate fotosid lihtsalt vahetada ning samuti ei ole ohtu, et fotodele jääksid liimivoldid.
4. Aseta vöö ümber kaane, vajadusel lõigake vööd lühemaks ning tee naaskliga juurde lisaauke nii, et vöö jääks ümber kaane ilusti hoidma.
5. Kui vöö ei taha ümber kaane hästi püsida, siis pane mõnda kohta kaane servale kahepoolset teipi ning suru siis vöö kaane külge kinni. Jälgi, et vöö pandlaosa jääks planeeritavast riputuskohast natuke paremale või vasakule.
6. Suru karbikaane taha, kaane alumisse osasse plastillini, see teeb selle raskemaks ning nii jääb vöö rippudes ilusti vormi hoidma.
7. Planeeri ning märki piltide riputamiseks sobivad kohad ning (vajadusel kasutades tüübleid) kinnita riputamiseks kruvid seina.
8. Riputa pildid vööde abil seinale.
Fotod, teostus ja stiil: Anna Lutter. Avaldatud: Kodu & Aed (LINK) Jaanuar 2016
jaan. 31, 2016 | tee ise |
Instagram-i (@lutteranna) jälgijad ja põhjalikumad Kodu & Aed (LINK) ajakirja lugejad on ehk juba märganud, et alates sellest aastat kirjutan, pildistan, teostan ja stiliseerin Kodu & Aed ajakirja nii umbes paar “tee ise” projekti numbri kohta. Need, kes ajakirja ei loe, saavad minu projektidega nüüd ja edaspidi blogi vahendusel tutvuda.
Jaanuari number keskendus väikestele ruumidele ja panipaikadele. Juba sügisel vormistasime Algoga koostöös esikukappi ühe nagi, mille valmistamisjuhendit otsustasingi oma debüütnumbris jagada. Nagi näeb esteetiline välja ning on selle juures ka väga praktiline, eriti kui seda kapi sees hoida, sest siis võib see natuke rohkem koormatud (ja segamini) olla kui nendel stilseeritud piltidel. Kuna jopede jaoks on meil kapis eraldi stange, siis nende hoistamiseks sellel otsest vajadust ei ole, kuid kui külalised saabuvad, siis on küll ääretult mugav nagiga opereerida. Nüüd siis aga nagi enda juurde.
Vajad:
– vineeri (15 mm) 500 mm X 1000 mm
– vineeri (4 mm) 500 mm X 1000 mm
– vineeri (9 mm) vastavalt sellele kui palju riiuleid nagile soovid
– rehavarsi 2 tk (näiteks läbimõõduga 28 mm)
– liblikpuuri 28 mm (sõltuvalt rehavarre läbimõõdust)
– kinnituskonkse (2tk ja 4 kurvi nende kinnitamiseks)
– 2 kruvi (ja vajadusel tüüblid) seina kinnitamiseks
– puiduliimi, pintslit
– saagi
– akutrelli
– märkepliiatsit
– joonlauda, mõõdulinti
– liivapaberit
Tee nii:
1. Märgi paksema vineerdetaili peale aukude asukohad (äärtest 50 mm kaugusele ja edasi 100 mm kaugusele).
2. Puuri märgitud kohtadesse vineeri läbivad augud.
3. Liimi õhem vineerdetail augustatud detaili külge nii, et augud jääksid liimist vabaks.
4. Kinnita nagi tagumisele küljele (aukudeta küljele) kinnituskonksud.
5. Sae rehavarrest 120 mm pikkused pulgad (pulki ei pea valmistama iga augu jaoks, nii on võimalik ka suuremaid ja pikemaid esemeid nagisse asetada kui osad augud tühjaks jätta).
6. Kinnita nagi üles riputamiseks seina kruvid (vajadusel kasuta tüübleid). Aseta nagi kinnituskonksude abil seinale.
7. Sisesta aukudesse rehavartest tehtud pulgad ning vajadusel muuda nende asukohta, vastavalt nagis hoiustatavate asjade mõõtudele. Enne pulkade sisestamist akukudesse käi liivapaberiga üle kõik välja saetud detailide (kokkuliimitud nagi aluse, pulkade ja riiulite) servad.
8. Mõtle välja kas ja milliste pulkade peale soovid asetada riiulid ning lõika need 9 mm paksusest vineerist välja. Riiuliplaadi sügavuseks arvesta vähemalt 105 mm ning pikkus vastavalt enda soovile ja vajadustele. Riiulid jäävad nagi pulkadele lahtiselt.
Fotod ja stiil: Anna Lutter. Teostus: Algo Eskla. Avaldatud: Kodu & Aed Jaanuar 2016
okt. 15, 2014 | tee ise |
Ehki värske Käsitöö ajakirja ilmumine jäi juba kahe kuu kaugusesse minevikku ja vahepeal on jõudnud lisakas aastaajale vahetuda ka saatejuhid Rahvusringhäälingu tele-eetris ning karv valgejänese seljas, ei ole ma siin veel oma rõõmu jagada jõudnud. Rõõm on, rõõmu on!
Sügisnumbris figureerisin kolme projektiga. Kaks neist oli jätk suvenumbris ilmunud lastetubade seeriale, vaata
SIIT. Kolmas kaastöö puudutas samuti kodu, kuid puudutas formaalselt teisest küljest: elutoa küljest. Mitteformaalselt puudutas aga just sellest samast – lastetoa – küljest, sest vähemalt meie kodus on päeva lõpuks elutoas rohkem mänguasju kui ametlikult lastetoaks väljakuulutatud korteriosas. Näib, et võiks tinglikult ka elutoa lastetoaks ümber tituleerida ning minu kaastööd sügisnumbris ühise koondnimetaja: lastetoad – alla mahutada.
Olgugi, et väikese inimese asjaajamisi on peaaegu sama põnev jälgida kui Vladislav Koržetsi pajatatud Aktuaalset Kaamerat, siis mõnikord oleks ju ka rõõm kui elutoas asuks peale mängunõude ja porgandit otsiva Jänku Jussi ka teisigi, ebavärvilisemaid ja pisemaid detaile. Nendest detailidest teen ma aga ühe järgmise postituse, täna püsin truult lastetoas.
Kaastööde tegemine, stiliseerimine, kirjutamine ja ülespildistamine juhtus tegelikult juba üle poole aasta tagasi. Ja juhtus hästi!
- Pildistas väikeste (ja suurte) inimeste suur sõber, alati rõõmus ja alati andekas Jaana Süld (Focustuudio)
- Teostasin, stiilitasin ja tekstistasin mina
- Modellideks: Hanna-Britt, Lenna ja Maria
- Assisteerisid: Laura ja Liisi
- Lühter ja pallid müügil ateljees Sidruga Tee (SIIN)
juuli 15, 2014 | annalutter, sisustus, tee ise |
Julge kuu aega on möödas eelmisest postitusest. Õhus on tunda juba plusskraade ja rohi kasvab kiiremini kui sõidab haljastajate kaheteist-silindriline murutraktor. Hoolimata progressioonist looduses olen mina endiselt öökullide lainel. Viimaste nädalate jooksul on neid minu masinate alt tulnud kümmekond ja loetud isendid on ka juba ennast uude koju uhuutanud.
Stagnatsioon ei ole aga õnneks olnud kõikehõlmav. Eelmise aasta detsembris tegin oma laadadebüüdi Telliskivi kunsti- ja disainiturul. Esitlen teile pooleaasta taguseid kaadreid minu amatöörlikust õllelauast. Toona, detsembris ei söendanud ma neid teie ette tuua, nüüd aga kui uhivärske kogemus Tartu Hansalaadalt koos mõnusalt heleda pildimaterjaliga arvuti kaustades ilutseb, julgen näidata, kuidas väikene inimene kuue kuuga areneda suudab.
Selleks, et loosis osaleda:
- Vajutada Like/Meeldib Fabritseeritud aktide Facebooki lehel SIIN
- Vajutada Like/Meeldib Sand in Your Shorts Kids Blog Facebooki lehel SIIN
- Jaga loosimise fotot SIIN.
Loosimine toimub 24.07, padja tonaalsuse üle otsustab võitja, je!
Hiljutised kommentaarid: