sildistamisest

sildistamisest

Süsteemiinimesena on mul absoluutne soov kõike sildistada. Kui vähegi saaks, siis ma jagaks kastidesse ära ja paneks sildi peale kõigele! Enamasti saab ja nii on ülilihtne elu ja asju korras ka hoida, sest kõigel on oma koht ja ei pea kaua juurdlema, et kuhu see või teine asi nüüd surada. Elu on aga näidanud, et ainult kohast või konkreetsest kastist konkreetsetele asjadele ei piisa, sest mõnikord veab enda mälu alt ja täpselt ei mäleta, mitmendas kastis paremalt patareisid hoidsime või millises korvis üleliigsed arvutijuhtmed on (kuigi üldjuhul tean suht hästi peast selliseid olulisi fakte ja koordinaate); ja mõnikord võib juhtuda, et mees või laps või keegi ka midagi ostib ja siis mu klassik vastus: “A vaata, mu meelest on seal karbis,” võib jääda pisut ebamääraseks. Seega, ei piisa ainult korvist või kastits, vaja on need ka sildistada!

Oma sisekujundustöid 20 aastat tagasi alustasin papist mööbli konstrueerimise ja guaššvärviga seinamaalingute tegemisest. Seega eesmärk pühitseb abinõu ja nii olen ma kogu elu erinevaid tekste kastidele a) kirjutanud käsitsi b) ettevalmistanud arvutiga, siis printinud. Need mõlemad aga ei ole kunagi minu jaoks olnud rahuldav lahendus, sest esimesega jääb asi liiga amatöörlik (ja ebaühtlane ja ebasüsteemne) ja teisega kulub nii palju aega ja ettemõtlemist: milliseid silte teha, millise fondiga, bold või italic. Olin ägedatel Instagrami ja Pinteresti piltidel näinud küll sellist asja nagu etikettiprinter (label printer), aga mul ei olnud kunagi tulnud pähe, et see on üldse päris asi või, et võiks korra guugeldada ja vaadata, äkki on see Eestis ka kuskil müügis – tundus selline kättesaamatu max äge  välismaa Instagrami relv. Õnneks on elus mõnikord nii, et kui asjad pähe ei tule, siis nad tulevad meilile. Sinna viimasele saabus armas teadaanne, et mind ootab üks Brotheri P-touch CUBE etiketiprinter ja selgus, et see on ühtlasi täiesti vabalt Eestis Büroomaailma kaupluses saadaval (hetkel soodushinnaga 33 eurot) – ja selle endale saamiseks ei pea üldse olema välismaa Instagrammer.

Igaljuhul. Mu elu muutus just täiuslikuks kui selle masina karbist lahti võtsin ja sisse lülitasin. Esiteks olin ma just alustanud tegema suursüstematiseerimist Kuudi laoruumis (asjad olid sinna avamisest saadik lihtsalt kogunenud – mitmesse väga mitmesse kihti). Emps (tsau!) tuli ka ühel päeval appi ja sorteerisime neid seal siis hoolega. Mul olid mõned läbipaistvad kastid, kust on hästi näha, mis seal sees siis on, aga lisaks on mul ka palju pappkaste ja neile oli lihtsalt I-D-E-A-A-L-N-E selle etiketiprinteriga sildid peale teha. Mul Kuudis päris printerit ei ole ehk siis muidu oleksin pidanud need sildid kõik kodus koostama, kujundama ja välja printima ja siis oleks ikka midagi raudselt tegemata jäänud. Nüüd sain aga otse telefonist kirjutada nime programmi, printida ja selle siis kohe sinna kasti peale surada. Ülirahul nende siltidega. Kuna tegime emspiga süstematiseerimisel ja organiseerimisel nii head tööd, et palju ruumi tuli juurde, siis siltideta kastid on veel tühjad ja ootavad uut sisu. Vaata Instagramist ka, kuidas ma neid silte siis ikka tegin.

Peale lao organiseerimise oli mul veel üks asi, mida ma alates Kuudi avamisest (8 kuud tagasi!) olen mõelnud koguaeg, et jep, kindlalt prindin kodus väikese sildi järgmiseks korraks välja. Jep, kindlalt ei olnud seda siiamaani teinud. See asi oli kohvimasina instruktsioon. Kuhu vajutada, et saada kohvi, mida mingi märk tähendab, kuhu valada vett ja kuidas tühjendada. Tundub selline lamp asi – no et kuskil on lapsed näljas ja sa siin muretsed oma sildi pärast. Aga tegelikult igakord tundsid inimesed ennast selle masina taga segaduses ja suures pinges (ok, see oli kunstiline liialdus) ja mulle endale ka meeldib kui võõrastel masinatel on kohe selgelt öeldud “VAJUTA SIIA JA KOHV ON SINU” – ja ei pea kõiki nuppe enne läbi kompima. Ühesõnaga sain selle väikese, aga väga olulise täienduse ka imeliselt Brother P-touch CUBE etketiprinteriga tehtud. Trükitud kujul see kiri ja märgid seal juures jätavad hästi korrektse ja süsteemse mulje. Jee!

No ja kui töö on tehtud, siis on aeg veits lõbutseda. Ehk siis mul enda tööruumis on juba kaua olnud korktahvlid märkmete panemiseks, aga need nägid välja sellised väga suvalised ja stiliseerimata ja siis tuli mõte, et teeks siis jälle selle etiketiprinteriga (sest nii mõnus oli seda printimise häält kuulata ja tahtsin kohe veel). Panin veits musta värvi ka korktahvlile, siis mõtlesin välja ja teostasin etiketiprinteriga kategooriad, kuhu alla midagi hakkan panema (tee täna ära, ideed, toodete info jne) ja siis tegin veel knopkad ka ilusamaks ehk siis printsin sümboleid, liimisin need knopkade pea peale ja lõikasin siis ümmarguseks väikeste kääridega.

See printimine on täiega mõnus tegevus – disaini saab siis teha mobiilis, Brotheri appis – muuhulgas saab lisada ka oma pildi (või näiteks firma logo!) – lisaks teipidele saab selle sama printeriga printida ka paela peale ja saab veel ka sellise kangakülge liimitava paela peale. Kui ma oleks kuus aastat tagasi alustava ettevõtjana sellist asja omanud, siis oleksin kohe kõik asjad logoga teinud – niiet kes tahab väikest partiid tooteid välja anda ja neid logoga ilmestada, siis see etiketiprinter on kindlasti üks hea lahendus! Aga kes ühtegi partiid ei tee parasjagu ja mõtleb, et võiks lihtsalt sõpradega mulli juua, siis ma kavatsen nüüd igal enda – rohkemate külaliste arvuga – peol lasta kõigil endal ise sildid disainida ja siis ümber klaasi jala kleepida. Selleks, et pärast ei peaks hullu vaeva nägema kleepsude lahti saamisega soovitan sildi keskele kleepida väike paberi tükk – see aseta pokaali jala ümber – nii saab selle pärast pidu lihtsalt küljest ära lõigata.

Päären ja Pelle on ka ilmselgelt suured fännid sellel printeril, meil nüüd kodus nende toas kõikidel asjadel erineva disainiga nende nimedega sildikesed peal. A, seda pokaali trikki saab lastesünnal teha ka kõrre ümber – kuna selle kuubiku app on lihtne, siis iga laps saab ise disainida ja välja printida sildi.

Niiet minumeelest on sildistamine väga mõistlik tegevus ja väga soovitan seda kõgil teha. Mida rohkem sildistada ja asju oma elus kastidesse, korvidesse ja karpidesse panna, seda vähem on pärast kaalumist ja mõtlemist – asjad tuleb selgeks mõelda ja selgks mõeldud asjadele sildid peale panna. Kas sa oled ka sildiinimene? Kas kasutaksid etiketiprinterit ennekõike selleks, et asjad korda saada või hakkaksid sellega mingit lihtsalt toredat ja ilusat projekti tegema? Sünnkaarte kaunistama äkki hoopis? Anna mulle kommentaarides teada, sest ma tahaks veel midagi ägedat oma printeriga teha!

Fotod ja tekst Anna Lutter. Aitäh, Brother #koostöö.

 

 

#sisuloeb. Kuidas pakkida kingitus sisukalt?

#sisuloeb. Kuidas pakkida kingitus sisukalt?

Kingituste pakkimine on minu jaoks alati teema olnud – mulle meeldib kui kõik näeb ühesugune välja ja üldse mulle lihtsalt meeldib mässata nende pakendamisega. Aga mulle on alati hästi oluline olnud ka see, mis paki sees on, kirjutasin sellest (teemal “kuidas teha ideaalset kingitust“) ühe blogipostituse ka eelmisel aastal – enne jõulu jälle hea üle vaadata ja sellel temaatikal lõin ka Solarise jõulukaunistuste konseptsiooni #sisuloeb. Eelmisel aastal mõtlesin, et olen säästlik ja pakendan kõik oma kingid kõikidesse (pakke)paberi jääkidesse. Arvasin, et nad jäävad kõik koos ikka jube ilusad – et no selline eklektiline stiil, aga pigem ei jäänud. Üldse ei jäänud. Üsna kole oli.

Seega otsustasin sellel aastal juba varakult mõtlema hakata, et kuidas see kingivärk siis lahendada ja koledust vältida. Ühel aastal olid mul üleni valged pakid koos mustade väljaprinditud (ja Picmonkeys kujundatud) sildikestega. Siis olid mul jõupaberis pakid koos minikuusepärgadega (mida sai pärast kasutada ka kaunistusena akna peal). Millega siis sellel aastal üllatada – päris keeruline, sest pakkimine on ju ikka pakkimine – juba kiviajal kasutati ikka ja jälle seda sama pakkepaberit ja teipi (good one…) – ei miskit uut… ma ei raatsi suuri kingipakke prinditud ägedatatesse pakkepaberitesse ka panna, tundub justkui raiskamine, seega ägeda mustri leidmine ei ole minu jaoks variant olnud.

Sirvi.eu saatis mulle terve hunniku ägedaid käsitöökirju ja kui neid ühel õhtul sirvima hakkasin, siis oli mu alateadvus seadistunud just sellele, et leida sealt lahendus kingipakkide pakendamisele. Ja ma leidsin! Ja nagu alati, siis mõnest ajakirjas olevast ideest sünnib mõni hoopis muu oma idee. Minu kõige lemmikum lahendus on isetehtud nahajääkidest võtmehoidja kui nimesilt. Teen neid võtmehoidjad ju kolmel advendi laupäeval Solarises, kuid mul ei olnud enne neid Joulu ajakirjas nähes kordagi pähe tulnud, et tegelt võiks ju kingi külge panna! See on raudselt see lahendus, mida ise ka selllel aastal kasutan – kombineerin seda ilmselt jõupaberiga ja väikese kuuse või eukalüpti oksaga.

 

Siis veel tegin ühe nimesildi soolataignast – kui sa nimesilti teha ei taha, siis soovitan lastega sellest voolida + pärast värvida, väga lahe kogupere tegevus jõuluajaks! Panin 1 dl jahu, 0,5 dl soola ja 0,5 dl vett ja jätsin lihtsalt kuivama, aga et kuivamist ja tahenemist kiirendada, siis võib ahjus küpsetada ka!
Lisaks leidsin näiteks Cardmaking and papberwork ajakirja enda vahelt väga ägedad paberid ja pildid, millest saab ka kingi külge armsa sildi meisterdada – või silt kaardiks vormistada ja see siis paki vahele pista. Niiet kodus ei pea midagi peale kääride ja liimipulga olema – isegi saab ilma liimipulgata.

 

 

Neljas idee – pakkepaelale kirjutamine tuli mul täiesti juhuslikult – pakkisin Pelle kinki, mis lasteaia jõulupeole minema pidi – nagu ikka, siis tegin seda viimasel minutil. Vaatasin, et nimi kuidagi ei sobi pakendi peale ja peaks sildi tegema väikese, väga ei viitsinud asju välja otsima hakata, ja siis korraga mõtlesin, et oh, aga prooviks kirjutada paela peale ja üsna äge jäi!
Ja viimaseks näitan ühte ülilihtsat võtet, kuidas ümmargust või ebastandartse kujuga objekti pakkida pakkepaberisse – minu juhul siis proovisin Iittala Taika Siimes sarja uut kruusi pakkida (kes sellist kingitust siis ei tahaks).

 

 

#sisuloeb ja kui sa veel ei tea, mida sinna sisse siis panna, siis üheks võimalikuks variandiks võiksid olla ka ajakirjad! Mul ei ole just liiga palju aega ajakirjade vaatamiseks ja lugemiseks, aga need ongi motivatsiooniks ja innustuseks iga kuu see aeg võtta endale!
Ja kui sa nüüd mõtled, et tahaks ka seda võtmehoidja nimesilti teha, aga töövahendeid ei ole, siis olen sellel laupäeval ja ka 21.12 Solarises töötuba läbi viimas ja ootan sind 12-14. Töötuba on tasuta!

Tekst, video ja fotod Anete Pelmas, Anna Lutter. Aitäh, Sirvi.eu, Iittala, Solaris.

kuidas mälestusi säilitada?

kuidas mälestusi säilitada?

Mälestusest kirjutamine on väga keeruline. See tähendab, et keeruline on nendest kirjutada nii, et need kõnetaksid ka teisi peale mälestuse omaniku. See tunne kui ma sirvin oma algklassi päevikuid või vaatan põhikoolis tehtud pilte, aga teiseltpoolt see tunne kui me vaatame Algoga koos tema algklassi päevikuid või põhikooli pilte – pole üldse võrreldav, sest minu pildid ja märkused ja hinded on lihtsalt poole põnevamad, haha. Ehk siis püüan nüüd tutvustada erinevaid lahendusi, kuidas ma oma mäletusi talletan ja seejuures püüan mitte laskuda mälestustesse endisse, sest te ilmselt ei taju neil sellist väärtust nagu mina. Niiet letsgo.
Märkmikud ja DIY ramatud. Kirjutada ja joonistada on mulle alati meeldinud ja vahel teen seda lihtsalt sellepärast, et mulle meeldib lehekülge kujundada – proovida erinevaid kirjastiile, lehekülje layouti jmt, vahel kirjutan, sest on tunne, et on midagi asajlikku paberile panna. Seega on mul elu jooksul olnd väga palju joonistamise-kirjutamise märkmike. Lisaks sellistele tühjadele märkmikutele on ju juba päris ammusest ajast olemas erinevaid pooleldi trükitud ja pooleldi ise täidetavad raamatud nö DIY raamatud. Sõbraraamatud, aastaraaatud, soovideraamatud, beebiraamatud – you name it! Olen vist kõiki neid proovinud. Nende täitmine tundub alguses nii mõttetu – mul ei ole ju midagi enneolematut öelda, ma ju tean ise ka mida ma asjadest mõtlen, aga tuleb välja, et ega aasta või kümne pärast ei tea küll ja just siis sain ma aru kui lahedad asjad need DIY raamatud on. Sõbraraamatuid tuleb praegu vist pigem antikvariaatidest skoorida või siis ise teha, aga beebiraamatute valik on küll hetkel kaubanduses väga suur (LINK). “Minu parimad aastad” (18,75 eurot, LINK) on ka päris põneva ülesehitusega, võimaldab käsitleda väga paljusid erinevaid aspekte elust ja joonistada ja kleepida saab ka! Kõige uuem DIY raamat minu raamatukapis on “Hetk iseendale” (16,99 eurot, LINK) – see raamat on ülesehitatud ühe päeva analüüsile ja sellesmõttes ehk kõige pragmaatilisem, võimaldades enseanalüüsi ja analüüs viib ju alati ka arenguni.

Fotoalbumid (füüsilisel kujul). Eriti meeldivad mulle scrapbook stiilis tooted, aga kuna nende valmistamiseks kulub nii palju aega, siis perepildid otsustasin koondada siiski kiletaskudega albumitesse, mis on kindlasti hea valik ka siis kui plaan on lapsed ka albumite ligi lasta. Oma musta värvi albumid ostisn Tigerist (5 eurot, LINK), mahutavad vist 152 pilti ja väljast üleni mustad – olen ammu selliseid tagasihoidlike otsinud, sest enamik albumeid on ju pööraselt ägedalt reljeefsete pindade ja kullaga kaunistatud. Ma panin oma albumitele valge markeriga aastanumbri peale.

Kogemus on mul ka paberlehtedega albumiga. Tegin Gerdale (LINK) sõbrapäevaks albumid tüdrukuteõhtust ja pulmadest – kuna need olid eelkõige suunatud Gerdale ja Madisele ning pisut pidulikumad, siis otsustasin paberlehtedega albumi kasuks. Ma ei suutnud aga leida ühtegi albumit, mis oleks väljast sama ilus nagu minu tehtud pildid seal sees (haha). Niisiis tulin poes spontaansele mõttele, otsisin sobiva sisuga albumid (11,99 eurot, LINK) ja kleepisin need väljast ise (koos Algo abiga, sest see ei ole väga lihtne töö, et asi ilus jääks) kleepkilega üle. Palju tööd, aga palju rahulolu ka pärast! Pilte ilmutan Photopointi Photoexpressi kaudu (LINK), valin alati matid pildid.

Blogi ja Instagram. Instagram on suur  lemmik praegu – nii lihtne ja kiire ja nii palju mälestusi ühe kliki kaugusel – ei pea kõvaketast arvuti taha panema ja läbi mitme kausta surfama. Ja blogi on ka kahtlemata hea lahendus. Pidasin Pääreni esimsel eluaastal temaga blogi ja kui Pelle sündis, siis oli nii lahe tagasi lugeda, et mis Päären selles vanuses tegi ja mida ma ise mõtlesin. Seda blogi kirjutades tundsin küll, et aah, see on ikka totaalne jaburdus, mis ma teen a la “Täna tegime seda, homme läheme sinna, Päären naeris selle üle…” aga kuna mu õde elas siis välismaal ja Algo vanemad ka meist kaugemal, siis suutsin läbi selle blogi vajalikkust enda jaoks põhjendada – ja olen nüüd väga rõõmus. Pelle beebiaastast pole kuskil blogis ühtegi märki.

1 second everyday (LINK). Videod on alati sellise kahtlase väärtusega mu jaoks olnud – kui telefoniga tehtud pilte saab ju veel välja lasta ja sorteerida, siis videosid on mu meelest nii keeruline vaadata – teine asi on see kui need oleksid kuidagi kokku lõigatud, aga seda ma ka üldiselt teha ei viitsi. Aga üks päev avastasin enda jaoks sellise app-i nagu 1 second everyday ja ma olin müüdud – üliäge asi. Mõte on siis selles, et selle app-i kaudu filmid iga päev ühe sekundi oma elust ja see programm paneb ise siis video kokku. Geniaalne! Igaljuhul, ma olen nüüd umbes kuu aega teinud seda ja jagan nüüd oma ühte sekundit viimasest umbes kolmekümnest päevast.

 

Mäletustekarbid. Ja siis on meil muidugi kõigil ka mälestustekarbid, kuhu sorteerin kutsed, kaardid, piletid ja muud väiksemad asjad, mis mingil hetkel tähtsad on olnud. Lastel olen alles hoidnud ka esimest komplekti riideid, mis neil seljas olid, ja esimesed tähtsad mänguasjad.

Kuidas teie oma mälestusi säilitate – jagage ägedaid appe ja füüsilisi vorme!

 

Fotod ja tekst Anna Lutter. Aitäh, Hetk iseendale (LINK)

 

 

kuidas “kui-mul-aega-on” projektid teoks teha?

kuidas “kui-mul-aega-on” projektid teoks teha?

Suure tõenäosusega on iga endast lugupidava naisterahva Pintrest-i tahvlite seas üks selline salajane, kuhu ta kogub igasuguseid häid sisustus-, kokandus- ja riietusideid. Veel suurema tõenäosusega mõtleb iga sellise kausta omanik, et neid kõiki asju hakkan ma tegema siis kui mul on rohkem aega. Mina ka! (Minu kogutud ja rohkem aega ootavaid ideid näeb SIIT.) Õnneks aga on mul kohustus võimalus kirjutada igasse ajakirja Kodu & Aed numbrisse üks kuni kaks sisustusprojekti, tänu millele olen sunnitud ennast (ja Algot) vähem või rohkem motiveerima mõndasid häid ideid ka päriselt ellu viima. Siit moraal: võta pikemalt kaalutlemata endale palju kohustusi ja saad palju tehtud ka!

5

Juba pikka aega tundis Päären vajadust ühe astme järgi, mille abil ta iseseisvalt vannitoas käed pestud saaks ja natuke kraanikausis mängitud ka. Meenusid kohe legendaarsed Ikea lahendused (LINK), kuid oli ilmselge, et sellist plastmassist kärakat ma koju sisse ei lase. Seega – seitse kärbest ühe hoobiga – sain tehtud ajakirja projekti ja teostatud ühe nendest “kui mul kunagi rohkem aega on, siis teen” ideedest. Ja kauba peale saab Päären oma käed kah ise puhtaks, jess!

3

Kui kellelgi veel sellise astme järgi isu peaks olema, siis alljärgnevalt leiab juhendi selle sooritamiseks. Kellel isu on, aga sooritusvõimet napib, siis Algo võtab tellimusi vastu (hind 45 eurot, kirjuta info@annalutter.com). Ja eriti oluline: trepi abil saab köögikapist ise kommi kätte.

Vajad: 

– Vineeri (9 mm paksust)
– Ketassaagi
– 20 kruvi mõõduga 3 X 20
– Akutrelli
– Mõõdulinti, joonlauda, märkepliiatsit
– Kahte eritoonis puiduvärvi, pintslit
– Maalriteipi
– Liivapaberit (200ne)
– Puiduliimi (PVA liim)

DSC_3843

Tee nii: 

1. Mõõda ja sae vineerist välja detailid mõõtudega:

  • 350 mm X 280 mm (2 detaili)
  • 350 mm X 140 mm (2 detaili)
  • 350 mm X 130 mm (2 detaili)
  • 140 mm X 130 mm (2 detaili)

8

2. Käi välja saetud detailide servad ja nurgad liivapaberiga üle ning puhasta tekkinud tolmust.
3. Värvi kõikide detailie üks pool ära (see värv jääb astme sisemistele külgedele), lase kuivada. Vajadusel tee vahelihv ja kanna ka teine kiht värvi.
4. Ühenda omavahel välja saetud alumise astme osa detailid vastavalt joonisele 1. Seejärel ühenda omavahel välja saetud ülemise astme detailid vastavalt joonisele 2.

7
5. Kinnita ülemine astme osa alumise osa külge kasutades puiduliimi. Lase kuivada raskuse all.

DSC_3871
6. Värvi astme värvimata küljed. Kasuta maarliteipi, et välimiste külgede värv ei satuks sisemistele juba värvitud külgedele.
Eriti korrektse välimuse saavutamiseks pahtelda puidupahtliga enne välimiste külgede värvimist kruvipead ning kleebi peale värvimist ja värvi kuivamist astme põhja alla mööblivildid.

1

Fotod ja stiil: Anna Lutter Teostus: Algo Eskla. Avaldatud: Kodu & Aed (LINK) Märts 2016

 

tee ise: vaip vannituppa

tee ise: vaip vannituppa

Kui mingi aeg lapitehnika mind pigem ei kõnetanud ning selle sõna kuulmine tõi pähe pildi erinevatest museaalidest ja pöörastest tädikestest, kes kõik oma eluruumid lapitehnikaga katnud on, siis viimased aastad olen ise muutunud üheks neist tädikestest. Õnneks kogu korter veel päris kaetud ei ole, kuid erutus ja vaimustus lapitehnika üle on tõenäoliselt sama suur. Lisaks sellele, et lapitehnika abil saab luua lugematul hulgal erinevaid geomeetrilisi ja korrapäraseid mustrivorme, evib see ka taaskasutuse vaatenurgast väga suurt väärtust. Huh, seega üks lapiprojekt Kodu ja Aed ajakirja oli lihtsalt hädavajalik!

DSC_4346
DSC_4450

Väikesed vannitoad kipuvad olema iga sentimeetrini ära planeeritud: seal, kus lõppeb üks kapp, algab pesumasin ja sealt kust lõppeb pesumasin algab kraanikauss ja vastupidi. Sellistes tingimustes on väga keeruline leida ruumi iluriiulitele ja dekoratiivsetele elementidele, mis vannituba ilmestaks. Olgu vannituba kui ära planeeritud tahes, siis kraanikausi ees on alati jupike vaba pinda, mida võib edukalt ära kasutada ka just ruumi meeleolu toomisel. Lapitehnika annab piiritud võimalused erinevate mustrite ja värvikombinatsioonidega põrandakatete loomiseks. Hea on nende tegemisel ära kasutada vanaks jäänud saunalinad või rätikud, mida edukalt vaiba alusena kasutada saab.

DSC_3780

Vajad:
– Kahte eritoonis kangast (hästi sobivad vanad voodilinad)
– Vana käterätikut või saunalina
– Lõikematti ja lõikeketast (nende puudumisel saab ka kääridega)
– Joonlauda, märkepliiatsit
– Kääre
– Õmblusmasinat, niiti
– Triikrauda, triiklauda
– Nööpnõelasid

Tee nii:
1. Triigi kangad ning lõika lõikemati ja lõikeketta abil välja kolmnurgad. Selleks lõika esmalt mõlemast kangast välja 18 ruutu küljepikkusega 12 cm (aseta lõikamisel kangas mitme kordselt, nii läheb töö kiirelt). Aseta mitu ruutu üksteise otsa ning poolita, jällegi ketaslõikuri abil, mööda diagonaali nii, et saaksid ruudust 2 kolmnurka.
2. Ühenda omavahel üks valge ning üks roheline kolmnurk nii, et saad kahest värvist koosneva uue ruudu (õmmblusvaruks 0,5 cm). Kokku valmista 35 kahevärvilist ruutu.
DSC_3823
DSC_3809
3. Kui kõik ruudud on ühendatud, siis triigi pahemalt poolelt lahku ruutude õmblusvaru.
4. Ühenda omavahel 1. ruutude rida (7 ruutu järjest vastavalt fotodel näidatud süsteemile) ning seejärel ühenda ka 2. ruutuda rida. Triigi lahku õmblusvarud.
5. Ühenda rida 1 ja rida 2 omavahel: aseta ridade paremad pooled vastamisi ning kinnita kahe rea ruutude ühenduskohad omavahel nööpnõelaga – nii jäävad õmbluskohad kohakuti ja töö tuleb korrektne.
6. Ühenda omavahel 3., 4. ja 5. rea ruudud (7 ruutu järjest) ning seejärel ühenda read omavahel nii nagu kireldatud punktis 5. Triigi lahku õmblusvarud.
7. Aseta saadud lapitehnikas töö vanale saunalinale või käterätikule (paremad pooled vastamisi) ning kinnita nööpnõeltega rätiku külge. Lõika rätikust kääridega välja lapitehnikas valminud detaili suurune tükk.
DSC_3835
8. Ühenda õmblusmasinal rätikust lõigatud tüki ja lapitehnikas detaili servad, jäta ühele küljele 10 cm suurune ava töö ümberpööramiseks. Pööra töö ümber, triigi.
9. Murra sisse ümberpööramiseks jäetud ava õmblusvarud ning õmble masinal läbi valminud vaiba ääred (0,5 cm kauguselt) – see õmblus kinnitab ka ümberpööramiseks jäetud ava.
NIPP: Soovi korral võid valminud vaiba masinal teppida.
DSC_3519
DSC_3505
DSC_4386
DSC_4443

Fotod, teostus ja stiil: Anna Lutter. Avaldatud: Kodu & Aed (LINK) Märts 2016

tee ise: pesukorv

tee ise: pesukorv

Üha sagedamini magamistubades nähtav avatud riidestange nõuab kasutajalt suurt distsipliini, organiseeritust ja pidevat korda. Paratamatult tekib ka kõige püüdlikuma korraarmastaja magamistoas “see tool” või voodinurk, kuhu kipuvad vahetevahel kogunema kiirelt seljast võetud tööriided või pidzaama. Selleks, et vältida ka ajutist visuaalset korralagedust, tasub magamistuppa meisterdada suur pesukorv, kuhu vajadusel aja nappuse või väsimuse korral riided visata saab. Oluline sellise korvi kasutamise juures on meeles pidada, et kui see üle ääre hakkab ajama, tuleb riided siiski kappi või stangele korrektselt tagasi panna.

DSC_3059

Teemantimustriline kangas on kunagi Humanast (LINK) 3 euro eest ostetud tekikott. Vaip Narma (LINK) ja taustal ilutsev stange on Algo kokku keevitatud. Improviseeritud magamistoa püstitasin üheks pärastlõunaks elutuppa.

Vajad:
– Suurt papitükki (hästi sobib nt televiisori pakend)
– Kangast (suurus sõltub korvi suurusest)
– Joonlauda, mõõdulinti
– Pliiatsit
– Õmblusmasinat
– Kääre
– Paberunuga
– Maalriteipi

DSC_3172

Tee nii:
1. Lõika papist välja korvi küljedetail mõõtudega 130 cm X 77 cm. Lõika papist välja ka korvi põhi raadiusega 20,5 – 20,7 cm (sõltuvalt papi paksuest – põhjadetail peab mahutuma toruks murtud küljedetaili sisse. Murra küljedetail toruks – jäta trükiga pool toru sisse poole – kui papp on väga tugev, siis astu jalgadega papi peale ning tõmba ise kätega pappi enda poole: nii hakkab detail torusse tõmbuma.
2. Ühenda maalriteibiga küljedetail toruks ning seejärel pressi põhjadetail toru sisse ning kinnita teibiga küljedetaili külge (põhjadetail peab olema tihkelt küljedetaili sees – nii aitab see papil vormi omandada ja hoida).

DSC_3185

3. Lõika kangast välja põhjadetail, mille raadius on 21-21,3 cm ning küljedetail mõõtudega 144 cm X 133 cm.
4. Ühenda õmblusmasinal küljedetail toruks (nii, et õmbled kokku 144 cm pikkused küljed) ning seejärel ühenda küljedetailile põhi. Palista küljedetaili teine äär.

DSC_3226

5. Tõmba valminud kott pappkarkassile peale ning soovi korral murra osa kangast üle pesukorvi ääre tagasi. Kui plaanid pesukorvi täidetuna pidevalt tõstma hakata, siis kinnita põhi küljedetaili külge ka papinaelu või tugevat liimi kasutades.

DSC_3087
DSC_3138

Fotod, teostus ja stiil: Anna Lutter. Avaldatud: Kodu & Aed (LINK) Veebruar 2016