#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust? (esimene osa)
Postituste sari #lifehack on mu suur lemmik (ja ma näen statistikast, et teie ka, mis on ka loogiline, sest kui teha midagi suure kirega, siis see paistab välja, päriselt ka, isegi statistika oskab kirge näidata!). Ma olen alati tahtnud jõhker häkker olla, aga kui ajupotentsiaal tarkvara häkkimisega tegeleda ei võimalda, siis olen ka igati rõõmus kui saan häkkida Ikea mööblit, oma koristamisvõtteid, kõhulihaseid, kaltsukaid või antud juhul kingitusi. Teate seda tunnet kui mõne SINU inimese sünnipäev on homme ja Sul puudub absoluutne mõistmine, mida talle kinkida. Ma tahaks kirjutada, et ma ei tea, aga tegelikult tean küll, päris täpselt tean ja see tunne sakib sajaga. Sellepärast on mul juba pikka aega kasutusel mõned #lifehackid, kuidas kinkide tegemist sujuvamaks muuta ja kuidas päriselt teha ideaalselt perfektset kingitust.
1. Kuula! Ja ära kunagi – ma mõtlen mittekunagi – usalda oma mälu! Teisisõnu, Ott Lepland ei valeta – kuula!
Kuulamine on ilmselt nõuanne, mida saab kasutada väga mitmedimensiooniliste probleemide lahendamiseks. Päriselt soovitan seda isegi oma mehega proovida – olen saavutanud üllatavaid tulemusi! Aga tegelikul tõesti, enamuse ajast on mul kombeks endast rääkida, enda lood, enda kogemused – teotudes USA teadlaste uuringutele võin kinnitada, et ma olen inimene nagu iga teine ja seepärast võin laiendada seda iseendast rääkimise ja oma murede defineerimise fakti ka teiste inimeste peale – me koguaeg räägime sellest, mis on meie valupunktid, mida me väga tahaksime, mida meil vaja on, mida meil vaja ei ole, aga ikka tahaks.
Ehk siis enamasti olen ma kordi ja kordi kuulnud erinevaid asju, emotsioone, sündmusi, seiklusi, mida minu inimene kogeda ja saada tahaks, AGA! Aga mul ei ole need meeles sellel hetkel kui on tähtpäeva eelne õhtu ja ma olen Prismas ja mõtlen, et “Mida kuradit ma sellele tüübile siis kingin, appi kui tüütud need tähtpäevad on, kes need välja mõtles?!”. Mul on lahendus – juba aastaid on mul märkmikus leht, kuhu ma panen igakord kui keegi mu headest räägib mõnest murest, huvist, ambitsioonist, millest minu jõud üle käib, ma panen selle asja sellele lehele kirja! Toon praktilise näite – mu ema (tsau, emps) käis eile mul abis silte augustamas ja muidugi rääkisime me töö tegemise ajal juttu (ja muidugi olin mina samal ajal spioonimas ideid, mida jõuludeks kinkida). Ta rääkis, kuidas Kata (mu õde) 2. klassi koolikott nii kaua vastu on pidanud ja ta siiamaani kasutab seda oma trennides käimiseks (sic!), aga kuna tal on nüüd CD-de asemel iPod (mu ema on tantsuõpetaja ja nagu selgub ka arenemisvõimeline), siis ei ole enam nii suurt kotti vaja. No selge, ma otsisin märkmiku välja, panin kirja, eile nägin just Primas neid ägedaid Fjällräveni seljkotte – nüüd tõmbasin just maha, sest sa ju loed mu postitusi ikka, eks emps? Aga ootan nüüd uut vestlust (ja seda, et Sa tööle tuleksid, emps) ja olen koguaeg valmis oma märkmikut täiendama. Äkki järgmine kord räägime sellest, kuidas tal öösel külm magada on. Ma olen igaljuhul valmis ja tean, kust Familoni tekke saab!
2. Kingi asju, mille hind tundub Sulle nii jabur, et Sa ei raatsiks seda kunagi osta! Nagu tegelt, kes ostab nii kallist asja?
Hulluks läksid, Anna? Ei läinud, koguaeg olnud. Haha, väike nali ka siia sekka, jube vahva! (Meenub mõte, et igas naljas on killuke tõde, uuh) Igaljuhul, olete kunagi vaadanud seda Iittala tassi? 15,95 eurot – kes oleks nii loll ja ostaks endale nii kalli tassi? Sul on õigus, ega ikka ei ostaks küll, aga kes on vaadanud seda tassi ja mõelnud, damn kui hea tee selle seest maitseks? Jep, igaüks meist (ok, kunstiline liialdus, mulle meeldib). Kui ma lähen sünnipäevale, siis minu keskmine kingituse eelarve on umbes 25-30 eurot ehk siis sinna sisse mahuks kaks tassi – sest loodame, et Prismas on veel parasjagu soodukas ka nendele tassidele. Tassidele, mis ei ole lihtsalt tassid, vaid on Iittala tassid. Ja mõtle nüüd kui kaua kingisaaja on neid tasse (või siis ükskõik millist teist disaintoodet, mille hind ei ole ühe praktilise meelega inimese jaoks ratsioaalne) Prisma riiulis vaadanud ja tõstnud ja katsunud ja nüüd ma saan talle need tassid kinkida – ma olen täiesti kindel, et vähemalt kuu aega ta mõtleb iga hommik kohvi juues minu peale! Ehk siis kui Sa mõtled mõne asja peale, mida Sa viimati poes tõstsid ja mõtlesid, et ahh kui lahe see oleks, aga panid tagasi, sest “tegelt mul ei ole seda ju vaja, mul on nii palju asju, asjad ei tee mind õnnelikuks” ja kui Su enda hea inimene sellega Sind mõnel tähtpäeval üllatab, siis ei ole see enam üldse mitte ainult see sama hea asi, mida Sa nii väga tegelikult tahtsid, vaid see on parim asi, mis Sinuga juhtunud on – Su ümber on parimad inimesed!
Ja kui Sa otsid disaini, siis ei pea tingimata mõnesse disainipoodi minema, suurtes kaubanduskeskustest on ALATI hinnad kõige madalamad, mis on loogline, seega sellised ägedad brändid nagu Iittala, Fiskars, Finlayson on Prismas olemas ja väga hea hinnaga.
3. Kui Sa täpselt ei tea, siis ole praktiline (ja tagasihoidlik)!
Mitu kotitäit kodukaunistusasju või nõusid, mida keegi Sulle kinkinud on ja mida Sa kordagi kasutanud ei ole, Sa Uuskasutuskeskusesse viinud oled? Ma loodan, et väga mitu, sest vastaseljuhul lebavad need kasutud asjad, mida Sa nagunii kunagi välja ei võta ikka Su kappides ja raiskavad Su ruumi, aega ja kõike muud. Mõnikord tuleb teha kingitusi ka neile, kellest ei ole päris head arusaama, kes ta siis täpselt on ja mis asja ta siin planeedil ajab. Maitsed on erinevad ja seepärast ei soovita ma kunagi kinkida “ilusad” nõusid või “mega armast” voodipesukomplekti. Mida ma aga soovitan kinkida on hästi praktilised ja neutraalsed asjad nagu näiteks Hard Face Fiskarsi pann, tagasihoidlik Finlaysoni köögirätik või Fiskarsi käärid – need on asjad, mida meil kõigil nagunii elus vaja läheb ja kui Sul just ei õnnestu valida mõnda väga kirevat mudelit neist, siis vähemalt mina küll selliseid asju alati kasutan, isegi kui ma ise valides täpselt seda ei oleks võtnud, aga ära kuluvad ikka. Seega – kingi praktiline asi, mis on tagasihoidlik ja mida pidevalt kasutatakse ehk siis asi, mis kulub – niiet kingisaajal on hea meel kui ta ise ei pea uut muretsema ja otsima hakkama.
4. Jäljenda – monkey does as monkey sees.
See on üks väga kaval nipp – kas Sa analüüsid seda, mida teised Sulle kingivad? Sa peaksid! Üldjuhul kingivad inimesed ikkagi neid asju, mis neid kõnetavad – kui see ei ole just kingitus, mis läheb minu postituse esimese (kuula, mida ta tahab) või teise (kingi seda, mida ta ei raatsi) punkti alla. Vaata, mida nad Sulle kingivad ja Sa võid olla kindel, et neile meeldib kui neile seda sama kingitakse. Praktiliselt – teate inimesi, kes koguaeg eksklusiivseid ja erilisi toiduaineid/ toite kingivad – selge, neile meeldib see – vasta samaga! Mine Prismasse ja veeda mõne toiduaine vahes kauem kui 7 minutit ja Sa leiad raudselt midagi põnevat! Tead inimesi, kes koguaeg Piletilevi kinkekaarte kingivad – vasta samaga – nad tahavad tearisse minna, anna neile see võimalus! Kui ta kingib igaaasta jõulude ajal jõulutulukesi, vasta samaga!
Okei, see postitus on läinud nii pikaks, miks? Sest kingituste tegemine ongi teadus, hea kingitus sünnib ainult ja ainult läbi suure pühendumise ja läbimõtlemise. Nendesse panustatakse palju aega ja energiat. Kui Sul on keegi, kes teeb Sulle alati perfektseid kingitus, siis Sa oled õnnega koos ja võid olla kindel, et Sa tähendad, Sinust hoolitakse ja… Ah, see on lihtsalt pööraselt äge! Aga mul on veel umbes sama palju mõtteid ja häkke, aga ma otsustasin just selle romaani kaheosalisena välja anda, niiet jätan Sind hetkel nende mõtetega siia, aga see ei ole minu poolt veel kõik – kingi häkkide teine osa varsti poodides blogis! Kui Sul on endal häid nippe, siis Su mõtted on mulle alati väga VÄGA tähtsad ja ootan neid – ma tahan ka targaks saada – jagatud tarkus on kaks korda suurem!
Tekst, fotod Anna Lutter. Aitäh, Prisma
Ma nõustun Sinu Iittala vaimustusega. Heameelega kingin ja veel parema meelega saan Iittala nõusid kingiks. Minu lemmik küll Teema sari. Ja need küünlajalad…
Kust pärineb Sinu aknal olev tulukestega pärg? Ilus!
Ja, täpselt sama!
See pärg on täiega mõnus ja annab päris palju valgust ja mis kõige lahedam, see on Prismast ja maksab ainult 16.95! https://www.prismamarket.ee/products/search/led%20house
Anna, kas see pärg on aku või juhtmega? Seda infot ei leia ma kodulehelt. 🙁
Pärg on juhtmega! – see eraldab päris tugevat valgust ja see juhe ongi see nöör ka, millega üles saab riputada ta 🙂
a.
Ma olen alati vaadanud neid kalleid ja ilusaid serviise ja mõelnud, millal mina küll endale ühe sellise jõuaks osta. Nüüd ma tean, ma poleks elus ise selle peale tulnud, et lasta kellegil kinkida endale üks, tass, taldrik või kauss. Aga nüüd teatasin kõigile, et sünnipäevaks ja jõuludekd sooviks iittala kastehelmi asju endale.
Postituse mõte nii hea, kingi seda mida sullegi või siis mõtle praktiliselt ?
Ja, täpselt! Ma ei raatsiks kunagi endale neid ise osta – aga nüüd on nii tore, tean, kes mis kannu või kausi või tassi kinkis ja nii tore mõelda nende inimeste peale 🙂
Aitäh, Kadi nii armsa kommentaari eest!
a.
Kuula! on kõige parem nõuanne üldse. Tänu Kuula!’le on mul jõulukingid välja mõeldud juba suvel. Kuna mulle kingitusi meeldi väga-väga teha, siis jõuluaega ootan väga. Kingituste tegemisega püüan alati inimeses rõõmu põhjustada.
IIttale nõudega on mul täpselt vastupidine suhe. Ei meeldi üldse, aga mu sõbrad on võtnud pähe, et neid on mulle hea kinkida (ei ole tahtnud nendelt kingi tegemise rõõmu ära võtta, öeldes, et mulle üldse see iittala ei meeldi 🙂 ). Näevad nad küll, et laua katan neile hoopis teistsuguste nõudega. Nii need iittale nõud mul kapis peidus seisavad, ära ei ole tahtnud ka anda, ikkagi iittala ju (olen lootnud, et hakkavad meeldima ajaga, aga praeguseni ei ole seda juhtunud). 🙂
Kristiina – aitäh kaasa mõtlemast, Su mõtteid oli väga lahe lugeda!
Mulle ka VÄGA meeldib kinke teha – ja ootan jõule samamoodi! Ja juba on kingid olemas ka paljud! Ja nüüd olen mega põnevil, et kuidas see aasta pakin neid – mul iga aasta kindel teema või stiil, kuidas kõik oma kingid pakin, haha – sellest kirjutan ka järgmises postituses :D.
Haha, 😀 kusjuures ma tean ka seda tunnet väga hästi, et ma ei taha lihtsalt inimestele öelda, et kuule see pole päris minu tass, sest ma mõtlen, et appi kui ma selle kingi oleksin teinud, siis oleks olnud mega läbimõeldud ja mul oleks siis täiega paha tunne endal, et ma ei osanud teda läbi näha! Äkki kunagi saad lastele Iittala pärandada – see on täiega asi, mille väärtus ajas kasvab!
Mu sõbranna kinkis meile Iittala tassid ja täiesti tõsi, et iga kord kui ma kohvi joon, mõtlen talle.
Jess, mu teooria töötab veel kellegi peal, peale mu enda :D!
Kas sa ka kunagi raha kingid või küsid, kas inimesel on mingeid soove?
Meie tutvusringkonnas on enamasti nii, et küsitakse ja siis soovitakse kas raha või kinkekaarti.
See on samas nii igav, aga praktiline, sest ma ei taha ebapraktilist träni oma koju. JA mu soovid on enamasti kallimad kui 25€ ja ma ei taha survestada kingitegijat kallite nõudmistega.
Hm, ma kingin raha mega harva – ja pigem isegi mitte siis kui mõtet ei ole, vaid kui ei ole aega poodi minna. Kingisoove üldjuhul ka ei küsi või küsin, siis nsm moepärast 😀 tahan alati ise mõelda, sest mulle endale ei meeldi kunagi kui ma tean, mida keegi kingiks toob ja mida ma nö “tellinud” olen – siis ma juba ostan ise endale kui mul nii kindel visioon on!
Ja, ma olen nõus, et tegelikult raha/kinkekaart on palju praktilisem ja vabastab pärast probleemidest “mida selle asjaga nüüd peale hakata?” aga nagu Sa ütlesid, siis mu meelest on see ka igav ja ma alati eelistan kui keegi midagi ise välja mõtleb! 🙂
Mina ka fännan Iitala sarja..vesistan alati poes neid. Soomes soodukana Prismast kahetsen tänaseni, et ei ostnud. Aga eelmine aasta lasin mehel Kastehelmi koogivaagna jala peal kinkida ?
Haha, tean seda kahetsemise tunnet. 😀 Selle kohta vist kehtib reegel, et when you can’t stop thinking about it buy it. Aga kuna osta ei ise ei raatsi, siis tee jõuluvanale vihje 😉
O, Kastehelmi vaagen on üliilus!
Ma ikka ja jälle loen ja imestan kui sarnased me oleme ?? minul on täpselt see komme KUULATA! Nii ongi minu kallis elukaaslane saanud sünnipäevadeks asju millest ta on rääkinud, aga pole raatsinud või viitsinud osta. Üks aasta sai alkomeetri, millele lasin ka peale graveerida pühenduse ( ta oli korduvalt rääkinud, et alkomeetrit oleks vaja). Nüüd on ja kasutust leidnud mitu aastat. Siis üks aasta kinkisin nimelise rahakassa (puidust) nimes on 2 O-tähte, millel ongi pleksiklaas ees ja taga ja 2 suurt O-tähte täituvad müntidega ( varem oli maininud et kaasat oleks vaja, kogus münte suvalisse karpi muidu) ?
Nii lahe lugeda, Kätrin! Ja sellised kingitused on lihtsalt nii armsad ja ägedad! Su mehel on vedanud! 😉
Mina ei raatsinud endale kuidagi Fjällräveni seljakotti osta aga pea aasta igakord oma elukaaslasega poodi sattudes käisin neid vaatamas. Ja minu üllatuseks kinkis ta selle mulle sünnipäevaks. Ei mõelnud seda vaatamas käimist vihjena aga nüüd olen väga õnnelik.
Väga lahe – nii kott kui ka mees, kes selle ära tabas! Sul on vedanud, Piibe!
Mulle samuti meeldib VÄGA kinke teha, ja eriti tore on kinkida selline asi mida inimene vajab- soovib- millest ta unistab…seda tead, juhul KUI oled kuuuuulanud inimest ja siis on eriti hea kohe kingisaaja reaktsiooni imetleda 😀 Vahel tean ligi aasta aega ette mida inimesele kinkida järgmiseks sünnipäevaks. Mina kusjuures kasutan siiani mälu, et meeles pidada mida nüüd “muretseda” aga see on väga super nipp, mille minagi võtan kasutusele- et kasutada märkmikus ühte lehte. (Kui mul see nüüd meelde jääb, ja keegi mind ei takista tegutsemast…siis panen kohe mõned mõtted kirja märkmikusse). Ja kingituste pakendamine, ma olen aru saanud, et see on väga oluline. “Uhke pakendamine/pakend” st kui pakendamisega on samuti vaeva nähtud, tõstab kohe kingi veel suurepärasemaks, uhkemaks? või kuidas seda öeldagi. Eelmine aasta mu armas õde tegi pakendid ühes teemas, ja arva ära mida ta ära kasutas?! Prisma paberkotid!! Ma pole elusees selle pealegi tulnud, siiani hämming- nii ilusti ja leidlikult pakendatud, pits ja pael lisaks…lõpetan nüüd. Ja jään ootama järgmist postitust- vahva 🙂
Maarit – täiesti nõus! Pakkimisel on nii suur roll – sellest tahan oma “teises osas” ka kindlasti kirjutada! Jehuu, siis järgmises postituses kohtume 😉
a.
Vot ma olen see loll, kes raatsib osta kallist asja 😀 Endale. Ja ka teistele, kui põhjust. Mul on 23-eurine Kärdik Keraamika tass, mis teenib mind juba kaua. Imeline käsitöö ja mu vaieldamatu lemmik. Ise kinkisin endale 🙂
Haha, Jaa, Kärdiku asjad on tõesti I-M-E-L-I-S-E-D, olen ise tema asju kingiks tellinud 🙂
Kuule, aga väga õige ju! Erilisele inimesele peabki erilisi kingitusi tegema – ehk siis mul on veel pikk maa minna selle osas, aga ma olen teoreetiliselt juba nõus, et ennast tuleb ka hoida ja väärtustada – praktikaga peab veel veits vaeva nägema. 😀 haha
Aitäh nii laheda mõtte eest!
Kas sa vahest lähed nö lihtsama vastupanud teed või palud kingiks kinekekaarte või raha?
Meie sõbrusringkonnas on kuidagi välja kujunenud, et alati kõik soovivad kingiks raha ja kuna ise olen ka vahest täielikku jura saanud, siis tundub see palju praktilisem kui saad ise endale midagi meelepärast osta. Kuigi vb igavam.
Ma ise ei ole kunagi raha ega kinkekaarte kingiks palunud – ma väga ei mäleta, et ma üldse oleks kunagi ette öelnud, mida ma kingiks tahan, sest mulle vägaväga meedlivad üllatused ja meeldib näha, kuidas või mida keegi minust mõtleb ja mida kingib 🙂
Aga ja, ma olen nõus, et raha on kindlasti praktilisem, aga samas olen ka seda meelt, et kingitus ei peaegi ainult praktiline olema – ja ta ei olegi seda, aga jah, jura saamine on muidugi hoopis teiest ooperist 😛 : D
Jõulud juba kohe-kohe käes, kus on kinginippide postituse teine osa?
Jaiks. Mul oli nii palju möllamist jõulutellimustega, et blogi on detsembris jäänud täiesti unarusse, aga pildimaterjal on tegelikult olemas ja mõtted, niiet ükskord ma teen selle ikkagi teoks!
Palun vabandust!
a.