Mõtlen küll, et kambavaim ja grupisuhetest tulenev mõju võiks olla ühe kohe kahekümne kaheksa aastaseks saava inimese jaoks mitte väga määrav jõud. Täna olen aga olukorras, kus ma saan aru, et ei ole midagi ägedamat, paremat, innustavamat kui kuuluda jõuku, saada osa grupidünaamikast ja kambavaimust.
Ma olen enam kui kindel, et paljud keniaalsed äriideed jäävad teostamata, sest neile ei suudeta välja mõelda väärilist nime. Sama saatus ähvardas ka minu keniaalset käsitöökoolituskeskuse projekti. Tänaseks on aga saatus ümberkirjutatud ja kolhoosi ajast pärit tootmiskanala läbis totaalse rebrändingu ja kannab juba mõned päevad
Ma tean, et kevade saabudes või õigemini palju enne seda kui kevad päriselt saabub, umbes ajal nagu see siin, tuleb inimkonnal veider ind, et koristaks kodu ära ja tõstaks mööblit ringi ja teeks mingi värskenduse. Ma ise elan pidevas kevadootuse värinas, sest ma tahaks koguaeg
Kui sul on kaks lasteaiaealist last ja sa oled – isegi poliiteliidi vaates – noor (küll mitte abielus) naisterahvas, siis üks nendest küsimusest, millele sul on vähemalt kümme erinevat vastust välja töötatud ja millele vastamist oled kordi praktiseeritud on: “Millal siis kolmas tuleb?” Ja kui
Esimeses selle sarja postituses kirjeldasin neile, kes füüsikatunnis omalajal tähele ei pannud, mida see relatiivsusteooria tähendab. Täna tunnen, et see teooria on ikkagi üks ütlemata tark ja aegumatu asi. Ma olen oma aasta kokkuvõtte kirjutamiseks hoogu võtnud kolm nädalat, aga iga päev või õhtu kui
Ma tean, et tegelikult peaks sellel postitusel olema hoopis teine pealkiri ja sellega kaasnevalt ka sisu (,sest mu eestikeele õpetaja kunagi ütles, et peakiri peab vastama sisule). Õigemini ootavad järjekorras kaks mõtteavaldust, millest esimene kannaks pealkirja “#lifehack – kuidas teha ideaalset kingitust (teine osa)” ja
Postituste sari #lifehack on mu suur lemmik (ja ma näen statistikast, et teie ka, mis on ka loogiline, sest kui teha midagi suure kirega, siis see paistab välja, päriselt ka, isegi statistika oskab kirge näidata!). Ma olen alati tahtnud jõhker häkker olla, aga kui ajupotentsiaal
Ühel nädalavahetusel kui Algo oli lastega maale läinud (terveks nädalavahetuseks!) ja mina olin üksi koju jäänud (terveks nädalavahetuseks! sic!) sain ma aru, et lapsevanema elul ja teenageri elul on rohkem ühist kui ma olen kunagi osanud arvata. Tõsiselt – milline teenager ütleks ära vabast majast – või milline lapsevanem?
Mu isa on traktorist. Mu isa on ettevõtja. Mu isa on maailma parim storyteller. Mu isa on toetav, alati. Mu isa on tark. Mu isa on raamatu lugeja ja AK vaataja. Mu isa on sauna inimene. Mu isa on hea huumorisoonega. Minu isa on minu
Käisime laupäeval Soomes Habitare sisustusmessil. Tegelikult vääriks see postitus, aga sama palju järgnevat sissejuhatavat lauset: “Käisime Soomes Jyskis – vao!” Enamasti olen Soomes käinud autoga (sest, kes see Ikka Ikeast asju käe otsas ära jõuab tuua), aga seekord oli meil eksklusiivselt kasutada giid (tsau, Doris-Kelly)
