Ühel nädalavahetusel kui Algo oli lastega maale läinud (terveks nädalavahetuseks!) ja mina olin üksi koju jäänud (terveks nädalavahetuseks! sic!) sain ma aru, et lapsevanema elul ja teenageri elul on rohkem ühist kui ma olen kunagi osanud arvata. Tõsiselt – milline teenager ütleks ära vabast majast – või milline lapsevanem?
Mu isa on traktorist. Mu isa on ettevõtja. Mu isa on maailma parim storyteller. Mu isa on toetav, alati. Mu isa on tark. Mu isa on raamatu lugeja ja AK vaataja. Mu isa on sauna inimene. Mu isa on hea huumorisoonega. Minu isa on minu
Käisime laupäeval Soomes Habitare sisustusmessil. Tegelikult vääriks see postitus, aga sama palju järgnevat sissejuhatavat lauset: “Käisime Soomes Jyskis – vao!” Enamasti olen Soomes käinud autoga (sest, kes see Ikka Ikeast asju käe otsas ära jõuab tuua), aga seekord oli meil eksklusiivselt kasutada giid (tsau, Doris-Kelly)
See on minu kolmas postitus sarjast #lifehack. Esimene rääkis kaltsukates käimisest ja teine koristamisest. Kolmas räägib teemal mina ja trenn. Kui Sul ei ole aega, et seda postitust läbi lugeda, aga tahaks ikkagi hirmsasti teada, kuidas ma ennast vormis hoian ja mis mu trenn on,
See vist oli juba aasta tagasi kui ma lubasin, et paneme Pääreni ja Pelle voodid müüki, sest nad said endale uue lastetoa. Nii nagu siin blogis ikka tavaks on tõdeda, siis: mul ei ole õrna aimugi, kuidas aeg nii kiirelt läinud on ja ma midagi
Kolm aastat tagasi oli selline lugu, et Päären läks lasteaeda. Nüüd on täpselt sama lugu, aga oma lasteaia karjääri alustab Pelle. Iseenesest ei oleks selles midagi märkimisväärset, sest lapsed ju ikka kasvavad ja lähevad lasteaeda ja siis kooli ja üli- või kutsekooli ja abielluvad ja
Mul oleks super keeruline iseennast mõista kui ma ei teaks, et ma olen natuke vähem kui kolm kuud elanud nõukogude ajal – räägitakse ju sellest, et imikuiga pidi inimese olemust tugevalt mõjutama. Ma olen kuulnud lugusid, et sellel ajal polnud midagi saada ja kui kuskilt
Kastid on mulle alati meeldinud. Mulle meeldivad ilusad pakendid ja mul on keldris eraldi nurk, kus ma hoian alles kõikide asjade karpe (kingakarpe, lõhnakarpe, arvutihiirte karpe – you name it), mis mulle meeldivad, mitte nende ASJADE, mis mulle meeldivad, vaid nende asjade KARPIDE, mis mulle
Teadlased ei ole veel omavahel kokku leppinud, kas geenidega saab isikuomadusi kaasa või siis ikka mitte ei saa. Seega ei või ma kindlalt väita, et olen oma vanaemalt pärinud ülidomineeriva koristamisgeeni – võib vabalt olla, et vanaema on mulle väikesest peale lihtsalt nii tugevat ajupesu
Kui midagi on võimalik edasi lükata, siis ma olen täpselt see inimene, kes hakkab edasi lükkama. Lükkan täpselt nii kaugele, et napilt enne tähtaega hakkama saan. Karmim juhtum on aga see kui tähtaega üldse ei ole või kui ma olen selle enda jaoks ise püstitanud,
