Me oleme valmis! Võinoh kui nüüd lõpuni aus olla, siis tuba (loe: väike nurk kitsas ruumis) on valmis, sest ma ei ole kindel, et keegi üldse saaks valmis olla millekski selliseks, mida ta kunagi varem kogenud ei ole – kahele lapsele emaks-isaks olemiseks. Igaljuhul püüdsin selle väikese nurga meie magamistoas kujundada beebile nii hea,
Üha sagedamini magamistubades nähtav avatud riidestange nõuab kasutajalt suurt distsipliini, organiseeritust ja pidevat korda. Paratamatult tekib ka kõige püüdlikuma korraarmastaja magamistoas “see tool” või voodinurk, kuhu kipuvad vahetevahel kogunema kiirelt seljast võetud tööriided või pidzaama. Selleks, et vältida ka ajutist visuaalset korralagedust, tasub magamistuppa meisterdada suur pesukorv, kuhu vajadusel aja
Eelmisest kaltsukapostitusest (LINK) on möödas väga mitukümmend kaltsuka külastust. Ehkki, tõele au andes, olen ise ka viimasel ajal nendesse järjest vähem sattunud. Kahetsusväärne on fakt, et Kurtna parim kaltsukas on juba mitu aega tagasi suletud. Ning möödunud suvel minu ja Kurtna teise taaskasutuskaupluse klienditeenidaja vahel aset leidnud intsidendi tõttu olen Kurtna teises
Kunagi kirjutasin oma armastusest pappkastide vastu (loe ja näe SIIT). See armastus ei ole sugugi raugenud, vastupidi. Seega otsustasin ühe – täiesti kanga- ja õmblusvaba – variandi veel välja pakkuda. Tundub, et kevadvõnked on ka minuni jõudnud, sest nii karpidelt endalt kui fotodelt võib leida seekord rohkelt (väga rohkelt) värvi! Vajad: – Kaanega
Mäletan selgelt seda tunnet, kuidas juba umbes seitsme aasta jagu aega tagasi keskturu suvises melus ühele õnnetule tuvile peale astusin. Ise olin sinna basaarile sattunud otse tantsupeoproovilt, jalas õhukese tallalised tantsusussid ja seljas paljad sääred. Ja siis mäletan veel seda, kuidas üks teinekord peale jalgrattasõitu koju tagasi jõudes avastasin, et
Kui ma ütleksin, et ma ei oleks kunagi osanud arvata, et minust saab tulevikus keegi selline, kes õpetab teistele, kuidas pappkaste riidega katta, siis ma ei oleks tõeliselt aus. Nüüd neliteist, viisteist aastat tagant järele mõtlema hakates, siis tõepoolest võis minu tegevuses juba siis, ajal nimega kunagi, näha ja märgata indikaatoreid,
Kuidagi dubleeriv on mu fabritseering viimasel ajal. Tundub, et loominguline ikaldus, talveuni või lihtsalt vaimuvaegus on tabanud mind, katk. Kui möödunud kord nätasin jälle lampi, siis seekord saab näha jälle midagi, mis on tehtud värviämbrist. Eelmine kord (siin) piirdusin küll väiksema mahulise ämbriga ning ämbri traditsooniline funktsioon: hoida endas asju;
