Me oleme valmis! Võinoh kui nüüd lõpuni aus olla, siis tuba (loe: väike nurk kitsas ruumis) on valmis, sest ma ei ole kindel, et keegi üldse saaks valmis olla millekski selliseks, mida ta kunagi varem kogenud ei ole – kahele lapsele emaks-isaks olemiseks. Igaljuhul püüdsin selle väikese nurga meie magamistoas kujundada beebile nii hea,
Üha sagedamini magamistubades nähtav avatud riidestange nõuab kasutajalt suurt distsipliini, organiseeritust ja pidevat korda. Paratamatult tekib ka kõige püüdlikuma korraarmastaja magamistoas “see tool” või voodinurk, kuhu kipuvad vahetevahel kogunema kiirelt seljast võetud tööriided või pidzaama. Selleks, et vältida ka ajutist visuaalset korralagedust, tasub magamistuppa meisterdada suur pesukorv, kuhu vajadusel aja
Kunagi kirjutasin oma armastusest pappkastide vastu (loe ja näe SIIT). See armastus ei ole sugugi raugenud, vastupidi. Seega otsustasin ühe – täiesti kanga- ja õmblusvaba – variandi veel välja pakkuda. Tundub, et kevadvõnked on ka minuni jõudnud, sest nii karpidelt endalt kui fotodelt võib leida seekord rohkelt (väga rohkelt) värvi! Vajad: – Kaanega
Ma ei pea ennast küll väga suureks melomaaniks, kuid mitte miski – ei paraad, presidendipaari avavalss, kleidid ega hävitajate lend üle Vabaduse väljaku – ei kõneta mind Vabariigi aastapäeval rohkem kui eetris kõlav hümn. Üldse on kummaline, kuidas üks heli nii Vabariigi aastapäeval, 1. septembri avaaktusel või võrkpalli kohtumise alguses mõjub.
Ülesvõtteid möödunud sõbrapäeva emotsioonidest ja tähistamistest on tore – vahelduseks digitaalsele maailmale – seinale füüsiliselt välja panna. Fotod võib välja printida otse oma koduprinterist, kuid tasuks jälgida, et kasutad head paberit ning valiksid printimisseadetest „fotoprogrammi“ see annab kvaliteedile ja lõpptulemusele palju juurde. Minu vöötatud fotod traditsiooniliselt monokroomses gammas. Nende printimisel tasub
Kui keegi inimene rongis kunagi Einsteinil oma relatiivsusteooriat lahti oli palunud mõtestada, ütles ta legendi järgi ise nii: “Kui peas on kolm juuksekarva, siis on seda vähe; kui supis on kolm juuksekarva, siis on seda palju.” Seega sujuvalt (või mitte) relatiivsusteoorialt käesolevasse postitusse üle minnes, võib siit viimase umbes 400
Jõulud! Tõenäoliselt on ühele harju keskmisele inimesele juba novembri algusest selle püha saabumisest aimdust andnud raagus puudel sinistes tunkedes ronivad džentelmenid; punaste tüttmütsidega ehitud näotud Koduextra ja Jyski reklaamlehed; pakkepaberi rullidega kaubanduskeskustest väljuvad naisterahvad ja õhtuti diivanitel hõõgveini joovad abikaasad. Minu selle aasta kõige suurem jõulutunde tekitaja on aga vaieldamatult
… siis ma joonistaksin enda ümber palju heatujulisi, terava huumorimeelega, andekaid, töökaid ja ilushäid inimesi.Juba sellest ajast peale kui minu tööliskarjäär Vembu-Tembumaa basseini ääres plastmassist toolidel kunagi alguse sai, olen ma ikka vahetevahel mõelnud kui suur rõõm on omada enda ümber maailma kõige ilusheamaid inimesi. Ja veel suurem rõõm on
Tuli! Uus number Käsitööd tuli, tuli tegelikult juba mitu päeva tagasi. Seekord ütlen oma sõna kaasa kolme projektiga. Ühest neist tegin kunagi lakooniliselt juttu siin, kui rääkisin oma vanavanaema kindakirjadest inspireeritud dekoratiivpatjadest, nüüd saan pilte ka näidata. Kangas on ikka see hea, Kohila kaltsuka oma! Ja modell ka ikka see hea,
Kuidagi dubleeriv on mu fabritseering viimasel ajal. Tundub, et loominguline ikaldus, talveuni või lihtsalt vaimuvaegus on tabanud mind, katk. Kui möödunud kord nätasin jälle lampi, siis seekord saab näha jälle midagi, mis on tehtud värviämbrist. Eelmine kord (siin) piirdusin küll väiksema mahulise ämbriga ning ämbri traditsooniline funktsioon: hoida endas asju;
