avatud mõtlemisega

Ehkki see ei ole enne välja paistnud, siis avatud mõtlemisega olen ma tegelikult juba ammu olnud: nimelt tahtsime oma eelmise korteri kööki alguses ka elutoaga üheks teha, aga kuna kogu elutoa ja köögi vaheline sein oli kandev, siis ei oleks seda maast laeni maha saanud võtta ja mingit sillust ma sinna ka nagu ette ei osanud kujutada. Seega jäi toona minu avatud mõtlemine laiale üldsusele saladuseks ja aastate möödudes tegelikult hakkas see mõtlemine veelgi rohkem piiratumaks muutuma, sest maha võtmise asemel pikendasime hoopis köögi ja elutoa vahelist seina. 

Oma uude korterisse – nagu juba aastaid ette olin kujutanud: et kui kunagi õnnestub ühele neljatoalisele küüned taha saada, kuidas kõik siis teeks – tahtsin avatud kööki. Olgem ausad, parimad jutud ja suurimad teod saavad alati ikkagi köögis räägitud ja idandatud ja seega on mulle alati tundunud loogiline, et köök on elu(toa) osa ja ei tahaks seda üldse kuhugi väikesesse eraldi ruumi pressida. Kui sa oled seda järjejuttu (osa 1, osa 2) hoolikalt lugenud, siis tead, et meil ei olnud puhast lõuendit vaid korteri esialgsest planeeringust tingituna olid meil ees ilmselged piirangud: vee- ja kanalisatsioonitorud. 

Ühelt poolt seinast pigistasid siis kööki ja selle potentsiaalset planeeringut igasuguse torud, teiselt poolt seinast pigistas uus ukseava, mida ei saanud projekteerija – vastu tuleva rõdu tõttu – ka rohkem kaugemale viia. Niisiis oli tegemist maksimaalselt hea loovusülesandega: väga konkreetsed piirid olid ees, seega sai kõik x-ideed ja lahendused läbimängitud! 

Teadsin kohe, et ühte osa tahan justkui seinana ehk siis väga minimalistlik, ilma igasuguste uksesangade ja asjadeta, aga mul ei olnud õrna aimugi, kuidas neid kööke tehakse, millel sangasid ei ole ja kuidas ma millegi jaoks mõõte pean võtma jne. Siin tuligi mängu Deus ex Machina ehk siis Mirko, kes põhimõtteliselt kogu selle köögi ära visualiseeris, jupid tellis ja Algol kokku aitas ka panna (väike Tupperware lett ka siia: tal on hetkel mõneks projektiks vabu aegu, niiet kes otsib ideest-teostuseni köögi/garderoobi vm mööblijupu lahendajat ja soovib kaasa mõtlevat ja hästi nalja tegevat inimest seda projekti läbi viima, siis soovitan mirko.joulu@gmail.com). 

Ma teadsin kohe, et ma tahan sellest cargo stiilis kuivainekappi, sest ruumi oli vähe ja see tundus ruumi maksimaalseks kasutamiseks ja asjade mugavaks kättesaamiseks kõige loogilisem lahendus (Mirko nõustus). Ma teadsin veel seda, et ma tahan hommikusöögi kappi: nii et kõik kohvimasinad ja muud segumasinad peidus oleksid. Selle lahendamine oli vist kõige keerulisem asi selle köögi juures, sest antud toiminguteks planeeritud kapi lokatsiooni vahetus läheduses asub kraanikauss koos segistiga, nii et pmst igasugused uksevariandid, mis laualt läbi käisid kukkusid sealt sama kiirelt maha, sest küll oli kraan ees, siis oli sein ees jne. Nüüd sai selline, üles avanev! Me oleme väga rahul! Lisaks kohvimasinale on seal röster, KitchenAid, veekeetja, kuumaõhu fritüür, lõikelauad, tassid ja sektsioon teepakkidega. 

Valamu lahenduse juures oli jälle Mirko abiks, sest ma isegi ei teadnud, et nii tehakse — ühesõnaga mega minimalistlik (ja mugav) lahendus, kus valamu kleebitakse töötasapinna alla. Nüüd lauda pühkides saab kogu pudi otse kraanikaussi pühkida ja ei pea mingeid servi ja vuuke puhastama. Kohe oli selge ka see, et kubu me panna ei saa kuna see jääks keset tuba täiesti, niiet valisime siis ühe sellise pliidiplaadi, millel on alla tõmbav kubu: tahtsime alguses küll ka gaasi võimalust (eelmises korteris oli), aga selle alla tõmmatava kubuga gaasi versiooni ei suutnud me tuvastada. 

Kui siin sõbrad ja pere külas on käinud ja küsinud, millega ma kõige rohkem rahul olen – ok, tegelt nad alati küsivad, mida ma nüüd teistmoodi teeks, aga ma muudan teemat ja ütlen, et ma olen kõige rohkem rahul sellega, et meil on niiiiii suur sahtel prügile! Reaalselt meil oli enne mega väike KAPP, kuhu siis pidid taha sukelduma, et midagi ära panna ja need kastid said kohe täis ja see oli nii suur stressiallikas, aga nüüd on kõigel oma koht ja üli mugav kasutada! 

Saare sees on veel nõudepesumasin ja sahtel nugadele-kahvlitele ning poti-panni sahtel ja siis veinikülmik. Suures köögikapi seinas on üleval rida kappe. Kolmest neist on lihtsalt mingid kuivainevarud, küpsetamistarvikud jm, aga ühte panime ka jäätisemasina, millel peab töötades uks lahti olema, aga kuna kapp nii kõrgel, siis saab see vabalt lahti olla ja jällegi mugav kasutada ja välja ei paista. 

Töötasapindu ja uksematerjali saatis Mirko mind valima AM Furnituuri: ta oli ise muidugi eelvaliku teinud ka, aga tahtis ikka, et ma katsuksin seal ja värki. No ma vist ei liialda, et ma läksin sinna sisse ja kui meie projekthaldurile Karlile (väga kaasamõtlev ja hea kogemus) rääkisin, mis tahan, siis ta näitas paari varianti ja 5 minuti pärast ma sealt väljusin, sest mul oli kindel visioon olemas, mida ma tahan ja ei hakanud seal rohkem kaaluma. Ehkki Karl püüdis mind küll natuke seal Maa peale kutsuda tuues esile mattmustade pindade eripärasid, aga tegelt need materjalid, mida nad seal pakkusid on siiani kõik täiesti kahjustuste vabad, aga jah, puhastama peab, aga sellega ma olin juba arvestanud.

Neli asja siin köögis on veel imeliselt hästi välja kukkunud ja nendeks on need neli baaripukki, mis on niiiiiii mugavad! Enamasti hängimegi külalistega nende peal õhtul ja reaalslet mõnus on istuda! Lisaks oleme rõdule varunud veel 4 Ikea musta baaripukki, mida saab kasutada siis kahel pool saart kui külalisi rohkem on. Laua taga tehtavatele tegudele heidab valgust enamasti laual olev seenelambikene, aga kui millegipärast on midagi ekstra suure valguse käes inspekteerida vaja, siis saab siinvalgustid ka tööle panna + hommikusöögikapi sees on automaatne valgustus. 

Laua peal on Gardestist ostetud puidust alus (mida ma vist kõige kauem üldse otsisin nendest asjadest, mida kööki vaja oli :D). Laua otsa peal on Ikea valge aste-taburet, et ülemisi kappe kasutada. Panime sinna vildid alla, nii et seda saab lihtsalt jalaga õigesse kohta lükata! 

Mina kasutan muidugi enim siin köögis neid baaripukke, sest süüa teeb Algo, niiet tema käest võib uurida, kuidas ta selle köögi planeeringu ja süsteemsusega rahul on. Mina aga võin öelda, et pukid on head, toit veel parem ja veinikapp on ka väga mugav. Järgmiste mattide usteni!

Tekst ja fotod: Anna Lutter