Veel paar päeva tagasi oli üsna lahtine, kas Tõnu sellel aastal tööle jõuab. Lisaks kroonilisele “homme teen selle kindlasti ära”-lahtisusele tabas Tõnu vahetult enne novembri lõppu ka identideedi kriis ning pidevalt kimbutab ka krooniliseks kujunenud motivatsiooni puudus. Suheldes erinevate ekspertidega tundus talle, et lapsed, kellega ta viis aastat tagasi kirjavahetusse
Seoses covidiga palus Terviseamet eelmisel aastal päkapikkudel mitte kodust-kodusse käia, vaid soovitas vanematel ise päkapiku ülesanded (sh päkapiku kirjad ) enda peale võtta. Asenduspäkapikkude programm läks hästi käima ja sellega nähti võimalust kokkuhoiuks: enamus päkapikke on tänaseks koondatud. Mõned on siiski veel jäänud, nende hulgas Päkapikk Tõnu, kes juba neljandat
Magaziin pood on meie peres juba mitmeid aastaid mänginud jõulutraditsioonide juures – verivorsti ja hapukapsa kõrval – olulist rolli. Nimelt külastan ma vanaemaga (tsau, Kurtnakas!) vahetult enne jõule alati Raudalu Magaziin poodi. Vanaema valib sealt siis kõikidele pereliikmetele kingitused, mina nõustamas ja pakke kandmas kaasas. Praktilise inimesena on välja kujunenud,
Viirus ei ole kuhugi kadunud, seega palub Terviseamet ka sellel aastal kõikide lapsevanemate abi. Päkapikkude kodust-kodudesse käimine võib viiruse levikut veelgi suurendada ning seetõttu palutakse vähemalgi võimalusel sellel aastal lapsevanematel laste jõulusussid ise ära täita ning päkapikke mitte sisse lasta. Ehk siis ka sellel aastal tegin enda poistele päkapikk Tõnu
Kui siin üsna tavaliseks on saanud see, et pered lähevad jõulude paiku Vabaõhu muuseumisse või Lottemaale või vähemalt SPAsse. Siis meie peres on tavaks saamas see, et pakime enda asjad, paneme mugavad riided selga, pressime ennast kogu perega ühte autosse ja võtame suuna Solaris keskuse poole! Ja tegemist ei ole
Seoses viiruse levikuga palub Terviseamet kõikide lapsevanemate abi. Päkapikkude kodust-kodudesse käimine võib viiruse levikut veelgi suurendada ning seetõttu palutakse vähemalgi võimalusel sellel aastal lapsevanematel laste jõulusussid ise ära täita ning päkapikke mitte sisse lasta. Aga mida siis panna sussi sisse? Ma nägin ise juba suure vaeva ära ja tegin oma
Kingituste pakkimine on minu jaoks alati teema olnud – mulle meeldib kui kõik näeb ühesugune välja ja üldse mulle lihtsalt meeldib mässata nende pakendamisega. Aga mulle on alati hästi oluline olnud ka see, mis paki sees on, kirjutasin sellest (teemal “kuidas teha ideaalset kingitust“) ühe blogipostituse ka eelmisel aastal –
Et selle postituse tagamaid lähemalt seletada pean ütlema, et kõik sai alguse sellest, et ma sain lapsed. Paar aastat esimese lapse sünnist läks mööda ja justkui nagu polnudki suurt midagi, aga siis ühel hetkel sai selgeks, et nüüd peavad päkapikud käima hakkama. Nagu kõigile teistele, siis ka mulle ootamatult selgus,
Ühel nädalavahetusel kui Algo oli lastega maale läinud (terveks nädalavahetuseks!) ja mina olin üksi koju jäänud (terveks nädalavahetuseks! sic!) sain ma aru, et lapsevanema elul ja teenageri elul on rohkem ühist kui ma olen kunagi osanud arvata. Tõsiselt – milline teenager ütleks ära vabast majast – või milline lapsevanem? Lisaks sellele, et mõlemad väärtustavad
Jõulukaunistused pandi meie kodus see aasta üles juba augustis – siis kui ma oma kolmanda raamatu (LINK) projekte pildistasin. Need tundusid suvel kuidagi nii veidralt ägedad, et nii nad üles jäidki ja nüüd tunduvad nad lihtsalt täitsa õiges kohas ja ajas. Mulle ei meeldi päkapikukujukesed ja kuusekarrad – pigem tekitavad
